Metsaseemne varumine, töötlemine ja säilitamine

Pindma, Kadi-Ly

Metsaseemne varumine, töötlemine ja säilitamine (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Metsandus - Dendrofüsioloogia

1 Hindamata

Metsaseemne varumine , töötlemine ja säilitamine

Metsaseemne varumine

Metsapuude seemne varumine toimub kahel eesmärgil: metsaistutusmaterjali kasvatamiseks taimlates ja metsastatavatele aladele külvikultuuride rajamiseks. Seemnete varumisel tuleb jälgida erinevaid nõudeid, näiteks võib seemet koguda ainult heade pärilike omadustega puudelt – käbisid ei tohi korjata raba - või nõmmemändidelt. Samuti tuleb tähelepanu pöörata seemnete varumiseks välja valitud puude välimusele, kuna see näitab sageli endas päriliku materjali kvaliteeti. Näiteks sügava ja kõrgeleulatuva korbaga arukask annab mustrilist hinnalist mööblipuitu. Kõrge kvaliteedi tagamiseks varutakse metsaseemet õigusaktidega kindlaks määratud kohtadest ja vastavalt keskkonnaministri määrusele, mille kohaselt on kultiveerimismaterjalil 4 kategooriat: „algallikas tuntud“ ( seeme pärineb normaalpuistutest või -puude guppidest), „valitud“ (valikseemnepuistutest), „kvalifitseeritud“ (seemlatest) ja „katsetatud“.
Käbide ja viljade varumiseks on mitmeid võimalusi. Viljade paiknemist silmas pidades on võimalik neid koguda maapinnalt, kasvavatelt puudelt, langetatud puudelt ja mõnel juhul ka veepinnalt.
Maapinnalt kogutakse suuri vilju , mis varisevad kergesti. Nii on lihtne varuda näiteks tammetõrusid, mille hoogne varisemine algab pärast esimesi öökülmi. Näiteks kuuse- ja männikäbide maapinnalt kogumine seemnete saamise eesmärgil on ebamõistlik, kuna seeme on lahtistest käbidest ammu varisenud.
Kasvavatelt puudelt kogutakse seemet seemlatest, kasutades selleks tõstukeid, mille kasutamist võimaldab puude hõre asetus , tasane ja kandev maapind . Kasvavatelt puudelt käbide-viljade varumisel kasutatakse ka muid vahendeid: redeleid (võimaldavad varumist kuni 10-11 m kõrgustelt puudelt), vibraatoreid ja ronimisraudu.
Kõige kiirem on käbide kogumine mootorsaega langetatud puudelt ja laasitud okstelt heal käbiaastal raielankidel sügis- ja varatalvel vähese lumega. Selleks langetatakse ka üksikuid puid rikkaliku saagiga. Seemnete ja viljade kogumine võib olla mõneti ka ohtlik, seega tuleb rangelt jälgida antud tegevusel ohutusnõudeid ning kaaluda suurte töömahtude korral eriväljaõppe saanud ja eritehnikat omava meeskonna palkamist.

2. Metsaseemne töötlemine

Metsaseemne toorme töötlemise esimeseks tegevuseks on käbidest-viljadest seemnete eraldamine. Okaspuukäbidest seemnete eraldamist nimetatakse lüdimiseks. Selle käigus kuivatataske käbid, mille tulemusena käbisoomused avanevad ja seeme pääseb nende haardest välja. Sellise tegevuse juures on tähtis jälgida kuivatamistemperatuuri, et see ei tõuseks liiga kõrgeks – männikäbide lüdimisel mitte üle 55C, kuuse-ja lehisekäbidel mitte üle 45C, kuna kõrgem temperatuur kahjustab seemnete idanemisvõimet. Samal põhjusel tuleb tagada kuivatusruumis pidev õhuvahetus , sest kuum ja niiske õhk on seemnetele kahjulik. Okaspuukäbide suurte partiide lüdimise toimub spetsiaalsetes käbikuivatites, samas toimub ka seemnete lüdimisjärgne töötlemine.
Lüdimise käigus vabanevad käbidest okaspuuseemned koos lennutiibadega. Kuna tiibadega seemet ei ole mõistlik külvata (suurem taara kulu ja halvem säilivus ), siis vabastatakse seeme tiibadest vastavate masinatega. Eraldunud tiivad ja muu praht eemaldatakse seemnetest tuulamisega. Seemnete töötlemise võtete hulka kuulub ka sorteerimine massi, läbimõõdu või värvuse alusel.
Kaseseemet varutakse kas urbadena või koos peenemate okstega (vihtadena). Pärast varjulises kohas kuivatamist lagunevad viljaurvad seemneteks ja urvasoomusteks. Kuna viimaseid on tülikas seemnetest eraldada, siis kaseseemet säilitatakse ja külvatakse koos urvasoomustega.

3. Metsaseemnete säilitamine

Metsapuude viljakandvus on ebareeglipärane, kuid taimla- ja metsakülve tehakse aga igal aastal. Seetõttu on vaja seemet säilitada seemnevaheaastataeks. Seemnete säilitamisel nende kvaliteet halveneb, kuid liigile sobivate säilitustingimust loomisega on võimalik langusprotsessi aeglustada. Olulisimad tingimused, mida tuleb arvestada, on säilitavate seemnete niiskusesisaldus ja säilitusruumi temperatuur.
Okaspuuseemneid säilitatakse väikese niiskusesisalduse (5-8%) juures. Selle tagamiseks kuivatatud seemned õhukindlalt suletavatesse nõudesse (näiteks suured klaaspudelid ja plastmasskanistrid). Okaspuuseemnete pikaajaliseks säilitamiseks on seemnehoidlates külmkambrid, kus temperatuur hoitakse -18 kuni -20C juures. Hoides seemneid hermeetilistes nõudes kindla niiskusesisalduse juures, on võimalik okaspuuseemet kvaliteetsena säilitada 10-15 aastat.
Väikeseid lehtpuuseemneid hoitakse tavaliselt lahtiselt, sh õhukuivas olekus (niiskus 13-20%). Ka kase- ja lepaseemne säilib siiski paremini kinnises taaras.
Suuri lehtpuuseemneid säilitatakse suurema niiskusesisalduse (50-60%) juures (tamm, hobukastan). Seemnete liigse kuivamise vältimiseks hoitakse neid niiskes liivas või turbapurus ja jahedas. Eriti tundlikud kuivamisele on tammetõrud. Kui nende niiskusesisaldus säilitamisel oluliselt väheneb, siis kaotavad tõrud idanevusvõime. Seetõttu soovitatakse neid säilitada maa sees tranšees või koguni voolavasse vette asetatuna. Alternatiivne variant on tammetõrude säilitamisele nende hilissügisene külvamine nii hilja , et nad sügisel enam kasvama ei hakkaks.
Säilitusruumi sobiv temperatuur on 0 kuni +5C. Väikest seemnekogust on võimalik säilitada tavalises keldris, kuid seemnevarumise ettevõtetel on selleks ehitatud spetsiaalsed seemnehoidlad, kus on võimalik reguleerida nii temperatuuri kui ka õhuniiskust.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 4 allalaadimist

Metsaseemne varumine-töötlemine ja säilitamine #1

Metsaseemne varumine-töötlemine ja säilitamine #2

Metsaseemne varumine-töötlemine ja säilitamine #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kadi-Ly Pindma Õppematerjali autor

seeme niiskusesisaldus seemne varumine varumine lehtpuuseemneid Metsaseemne varumine töötlemine ja säilitamine

Sarnased õppematerjalid

doc

PORTERI KODUTÖÖ

katjaks kogu inimese eluaja hällist kirstuni. Puud andsid peavarju, andsid suurema osa tööriistadest, tarbeesemetest, relvadest, sõiduvahenditest, ravimitest, andsid sooja ja aitasid teha toitu. Eks olnud suurem jagu suupärasestki: loomad, linnud, marjad, seened, pähklid pärit ikka metsast. Ka tänapäeval pole meie side metsaga just väike, kuid paljud tooted jõuavad meieni kaudseid teid pidi ja tugeva ümbertöötluse saanult. 1830-ndail aastail kujunes välja metsaseemne varumise, hoidmise ja jaotamise organisatsiooniline süsteem. Metsaseemne päritolu probleem tõusis Balti kubermangudes teravamalt esile 1880-ndail aastail, mil hakkas selguma Saksamaa seemneäridest saadud männiseemnega rajatud männikute sobimatus siinses kliimavööndis. Küsimuse lahendamiseks selgitas tollane Balti Metsaselts taoliste männinoorendike levikut, nende seisukorda, organiseeris võrdluskatseid jne. M

Majandus

docx

Kahjurid

Juurekahjurid (elavad mullas ja toituvad taimejuurtest): Maipõrnikas (Melolontha (Pissodes validirostris, on männikäbide peamine kahjur), Kuuse-seemnesääse hippocastani, mardikad lehtpuude lehtedel, tõugud mullas ja toituvad puu juurtest), (Plemeliella abietina) ja kuuse-seemnekireslase (Megastigmus strobilobius) vastsed Juunipõrnikas (Amphimallon solstitiale, Tõugud kahjustavad puutaimede juuri elavad kuuse seemnetes. Kadaka lihakates marikäbides (kadakamarjades) elutseb sarnaselt maipõrnikale ), Naksurlased (Elateridae, vastsed kahjustavad juuri), seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus), kelle vastsed toituvad seemnetes. Männitõusmeöölane (Agrotis vestigialis) ja oraseöölane (Agrotis segetum) on Kadakamarjadel on nähtavad seemnekireslaste ümmargused nõelatorke taolised liblikad, nende röövikud närivad taimede tüvekeste alaosa koort ja okkaid või väljumisavad sõltuvalt kahjustatud seemnete arvust või

Eesti metsad

docx

Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte

Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine. Kuna põllumaadel on mulla kõrgest viljakusest tingitult intensiivne rohttaimestiku kasv, on hooldamine eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. Seemnete varumine. Seemlad. Ajutine seemnepuistu raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on enne vaja kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud. Seemnete varumine toimub koos raietöödega. Valikseemnepuistuks nimetatakse fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks.

Üldmetsakasvatus

odt

ÜLDMETS KT III

Ka harilik tamm on hea endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamine on enamasti raskem. Viimasel ajal on populaarseks muutunud haava kasutamine, vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasutada ka mändi, kuid taolisi muldi on vähe. Kuusk on ka väga produktiivne kuid piiratud samadel mõhjustel mis männigi puhul. Väga populaarne on maarjakase kasvatamine. Kuna kasvab palju rohttaimi siis on hooldamine vajalik just esimestel aastatel, vegetatsiooniperioodil. Seemnete varumine Ajutine seemnepuistu. s.o heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähima 5-10aasta jooksul. Nendest on vaja kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud. Seemne varumine toimub koos raietöödega. Valikseemnepuistu on looduslik või kultuuripuistu.Valikseemnepuistuks nim. Fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks.

Metsakasvatus

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

Sellega hoitakse ära nende asustamine üraskite poolt. Toorest koorimata okaspuidust metsamaterjal tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada järgmiselt: 1. juuniks; 1. maist kuni 31. augustini raiutud puit ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates. ● Langetada püünispuid ja pärast nende asustamist üraskite poolt need metsast välja vedada. ● Kasutada mitmesuguseid feromoonpüüniseid. ● Kasulike putukate, nt sipelgad, säilitamine ja levitamine. ● Metsale kasulikele lindudele (rästad, tihased, puukoristajad, kärbsenäpp jt) soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine (pesakastid). ● Hoiduda kultiveerimast esimese aasta lanke, et vältida juurekahjurite levikut. See on eriti oluline männikultuuride puhul. Kõigi aegade suurim üraskikahjustus maailmas oli P. Ameerikas, Briti Columbias levinud üraskikahjustus, kus 2007.a. ulatus kahjustatud pind 10 milj. ha ja maht 700 milj. tm (so

Eesti metsad

doc

Üldmetsakasvatus

kasvukohtadesse nagu arukaskegi. Võõrpuuliikidest võib endistel põllumaadel kasvatamisel osutuda sobivateks lehised ja ebatsuuga. Hooldamine Kuna põllumaadel on mulla kõrgest viljakusest tingitult intensiivne rohttaimestiku kasv, on hooldamine eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Sõltuvalt rohttaimede kasvust tuleks neid hooldada esimestel aastatel 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. Seemnete varumine. Seemlad Metsakultiveerimistöödeks vajatakse igal aastal Eestis suurel hulgal metsapuude seemneid. Lisaks erataimlate seemnevajadus ja metsakülvid. Siiani varutakse peamine osa kultiveerimiseks vajalikust seemnest nn. ajutistest seemnepuistutest. Ajutine seemnepuistu - s.o. heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on vaja enne kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud (parand. seemnekandvus). Liitus peaks jääma 0,5-0,6.

Dendroloogia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk