valijaskonna grupid; usuti lubadusi) Miks ei tekkinud Põhjamaades ega Lääne- Euroopas diktatuure? Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur Autoritaarne Totalitaarne Üksainus riigijuht Üksainus riigijuht Erakonnad on keelatud Üksainus erakond e. partei Maailmavaade on igaühe Üksainus lubatud eraasi maailmavaade Kontroll inimeste eraelu üle, Inimeste eraelu ei terror ja hirmuõhkkond kontrollita Riigi suur roll majanduses Riik ei sekku majandusse Saksamaa, NSV Liit, Itaalia Enamik Euroopa riike (sh. Eesti) Diktatuuririigi tunnused Suure võimuga riigijuht (n. Hitler, Stalin, Mussolini) Juhikultus (riigijuhi jumaldamine) Parlamenti pole või on võimuta (n. Ülemnõukogu NSV Liidus) Üksainus erakond (n. Saksamaal natsipartei, NSV Liidus kommunistlik partei) Üksainus ametlik maailmavaade (n. natsionaalsotsialism, kommunism, fasism)
Tolleaegne Eesti kõrgem juhtkond oli liiga kodanlik, natsionalistlik, puudulik kaardivalik. Millal toimus EK(b)P VIII pleenum? 1950. aasta märtsi teisel poolel Mis olid EK(b)P VIII pleenumi otsesed tagajärjed? Ulatuslik suupuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis; juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse, Karotamm vabastati ametist, ka E-Päll jäi oma ametikohast ilma. Mis olid EK(b)P VIII pleenumi kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks? Süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri, kultuurivaldkonna puhastus. Võimule vaid Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga. Eesti venestumine kiirenes oluliselt. Milles väljendus Hrustsovi-aegne sula sisepoliitikas? Võimult tõrjuti Moskva käskude täitjad. Vägivallapoliitika vähenes. Kohalikud elanikud said tööd. Inimeste materiaalse olukorra paranemine. 1956 Ungari ülestõus 1961 Berliini müür 1962 Kuuba kriis
ELU-OLU TEMA Natsid lubasid toetada perekondlikke väärtusi, lubasid · Inimeste tulevik väga ebakindel VALITSEMISAJAL taastada riigis rahu ja korra ning tõsta ausse rahvuslik · Sunniti astuma kolhoosidesse (vara riigistati, tööd väärikus algselt rahvas uskus neid, hiljem tehti riigi heaks väga väikse palga eest) hirmuõhkkond, vähemusrahvuste tagakiusamine (juudid), · Suur tähelepanu sõjatööstusele allumine ainuisikulisele juhile. · Näljahäda, kaubapuudus · Isikukultus Stalini suhtes EESMÄRK II Teha saksa rahvast maailmavalitseja et NL tunnustataks sõjaliselt MAAILMASÕJAS
Poliitilised olud Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu, millest kujunes levinud süüdistusvorm. 1950.aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum, et ,,parandada" olukorda. Pleenumi parteijuhiks nimetati Ivan Käbin. VIII pleenum ,,suurpuhastas" kõikvõimalikke võimuorganeid, haridussüsteemi, kultuuriasutusi ning loomingulisi liite. Tagajärjed olid: hirmuõhkkond, vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik ideoloogia ja rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Kiirendas Eesti venestamist. Kodanliku natsionalismi süüdistused siiski veel ei kadunud. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, kus kõik hakkas tasapisi liikuma paremuse poole: inimeste nimesid hakati heastama, osa haritlasi sai võimaluse uuesti loometööd teha, ei toimunud ametlikult ühtegi vägivallapoliitikat. J
Autoritaarsed riigid • Enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. • Poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud. • Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. • Ei propageerita vägivalda kui universaalset lahendust. Totalitaarsed riigid • Võimu koondumine ühe isiku ja tema sõltlaste kätte. • Kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuse üle. • Massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond – hirmuvalitsus. • Näited: Hitleri Saksamaa, Stalini NSVL, Mussolini Itaalia. Raamatute põletamine natslikul Saksamaal 1933 Avalik hukkamine Itaalias • Nii vahetuski Euroopas 1920. aastate demokraatia 1930. aastatel diktatuuridega. Esimese maailmasõja käigus tekkinud riikidest suutsid demokraatia säilitada vaid Tšehhoslovakkia ja Soome 1939. aastani. Oli ka neid riike, kus demokraatia üldse ei tekkinudki, nt Venemaal. Diktatuuride tunnused
Paljude arvates oli neid võimalik peatada ainult natside abiga. See tõi kaasa Natsionaal Sotsialistliku Partei populaarsuse kasvu. Tasahaaval haaras Hitler võimu enda kätte. Venemaal kehtestati aga kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgnenud kodusõjaga. Sama eesmärk saavutati erineval moel. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute. Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati GULAGiks. Vangilaagreid oli rajatud kõikjale Nõukogude Liidus. Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni. Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Saksamaa majandus teenis selgelt sõja huve (rajati
Rasketööstuse eelisarendamine.Toodangud üleliidulisele turule.2.Tööstus.Ettevõtte suurus.Toimus Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine,nende tooraine veeti sisse ja toodand välja.Tööjõupoliitika.Eelkõige võeti tööle sissetulevat tööjõudu.Oli organiseeritud värbamine Eestisse.3.Põllumajandus.Ühistamine.Taheti, et talupered astuksid kolhoosidesse ja sellepärast toimus 1949 25.märtsil küüditamine,millega loodi hirmuõhkkond.Eesti NSV valitsemine.Aastaarvud.Nõukogude võim 1. korda- 1917.Punaarmee okupeering 1940.Saksa okupeering asendus Nõukogude okupatsiooniga- 1944 suvel.Eesti taasiseseisvus 1991 20aug. 2.Muutused.Piirid.1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast.Vallad.1950-aastal kaotati vallad ja moodustati rajoonid.Maakonnad.13 maakonna asemele moodustati 39 rajooni.Oblastid
Mõlemas riigis oli üheparteilisus. Nõukogude Liidus oli selleks Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja Saksamaal oli selleks Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). Nii Saksamaal kui ka Nõukogude Liidus heideti valitsevast parteist välja ebasoovitava elemendi. Saksamaal likvideeriti SA. Nõukogude Liidus aga hävitati neid, kes oleksid võinud Stalini võimult kõrvaldada ning ka liiga haritud visati valitsevast parteist välja. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute.Nõukogude Liidus kui ka Saksamaal saadeti koonduslaagri vüi hukati. Nõukogude Liidus sunniti inimesi alluma võimule, muidu saadeti inimesi GULAG-i asumisele või lasti maha. Saksamaal saadeti vangilaagri. Nõukogude Liidu ning Saksamaa ühidkond olid küllaltki erinevad. Nõukogude Liidus olid naised
Seevastu Saksamaal levinud natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute. Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati GULAGiks. Vangilaagreid oli rajatud kõikjale Nõukogude Liidus. Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni. Mõlema riigi välispoliitika oli agressiivne. NSVL puhul tingis taolise välispoliitika Stalini
Praegust valitsust süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, kõrgas kriitikas ja enesekriitikas. Karotammelep andi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt, tema asemele tuli Käbin. Suur puhastus toimus ka kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis ja loomingulistes liitudes. Eesti NSV's said võimule venemaa eestlased. Ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja ajaloo vastu.Vastupanuliikumine 1970: 1970date lõpul loodi otsesed sidemed pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel.Anti välja põrandaalust kroonikat, kus anti ülevaade olulistest avaldustest, memorandumitest, tutvustati Eesti ajalugu ning anti ülevaateid naabrite kohta, tegeldi ka keelatud kirjanduse, kirjatööde paljundamise ja levitamisega. 1979 avalik kiri NSV Liidule, Saksamaale, ÜROle MRP 40.
Süüdistuste esitajad olid Moskva emissarid ja nende kannupoisid. Karotamm vabastati ametist ja asemele tuli Ivan (Johannes) Käbin. VIII pleenium tegi suurpuhastust kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. EK(b)P VIII pleenium oli murranguliseks sündmuseks Eesti saatusele: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutis, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti ränga tabamuse sai kultuurivaldkond. Pleenium aitas kiiresti kaasa venestamisele. Käbinist sai Moskva heakskiidul Eesti mees. Ta oli kuulekaim käsutäitja. Ta püüdis olla nii Moskva meelne kui ka arvestada Eesti olusid. Hea läbisaamine N.Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid äärmuslikke eksperimente
külanõukogudeni välja), haridussüsteemis,kultuuriasutustes ning loomigulistes liitudes.Mitmed tollased juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse; kaubandusminister A.Hanses lasti maha. EKP VIII pleenium oli murrangusündmuseks, millel olid kaugeleulatuvad tagajärjed Eesti edasisele saatusele:Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga;ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus,jagamatult valitsevaks sai staninlik ideoloogia;tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu.
Haldusjaotus · 1944-45 vähendati Eesti territooriumi · 1950 valdade asemele külanõukogud · 1950 kaotatakse maakonnad (13). Asemele tulevad rajoonid (39). · 1952-53 oblastide aeg Vägivallapoliitika · Poliitika suunaja oli kommunistlik partei ja elluviijad julgeolekuorganid: Arreteerimised Vaimne vägivald Massiküüditamine · Murranguline sündmus 1950 aastatel EKP VIII pleenum võimule said Venemaa eestlased ühiskonnas oli hirmuõhkkond, rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu.
suurel määral Moskva kontrolli alla. Leping sõlmiti Eesti ja Nõukogude Liidu vahel. 10. Esimene Nõukogude okupatsioon Eestis: mis aastatel see toimus, kuidas kujunes, kuidas mõjutas see elu Eestis? Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. 6. augustil 1940. aastal arvati Eesti NSV Nõukogude Liidu koosseisu. Nii Eesti seadused kui ka siinsed riigi- ja omavalitsusasutused asendati nõukogulikega. Käivitati ulatuslikud repressioonid. Tekitati üleüldine hirmuõhkkond, mis pidi tagama rahva kuulekuse okupatsioonivõimudele. Eestist viidi vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta Venemaale üle 10 000 inimese. Majandusreformi nime all riigistati kõik era- ja ühisettevõtted: pangad, tehased, kauplused, kohvikud, kinod jne. 11. Iseloomusta olukorda Eestis 1941-44: peamised sündmused ja arengud Kuigi eestlased uskusid ja lootsid, et tänu Saksamaale saadakse Eesti iseseisvus taastada, siis tegelikult kehtestati natslik okupatsioon
likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Senised riigiametnikud asendati kommunistidega. Ainsaks lubatud erakonnaks sai kommunistlik partei. Hukati või vangistati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit. Peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmuõhkkond. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, suuremad elumajad, kauplused, kohvikud jne.). Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Repressioonid tipnesid 14
Mis olid EK(b)P 8 pleenumi otsesed Mis olid EK(b)P 8 pleenumi kaugemale tagajärjed? ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks? · Ulatuslik suurpuhastus kohalikes · ENSV-s said võimule Venemaa võimuorganites, haridussüsteemis, eestlased koos valdavalt muukeelse kultuuriasutustes ning loomingulistes parteikaadriga liitudes · ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja · senine Ministrite Nõukogu esimees A. vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik Veimer asendati A. Müürisepaga ideoloogia · juhtpoliitikud ja juunikommunistid · tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva arreteeriti ja saadeti vanglasse ajaloolise mälu vastu · kiirendas Eesti venestamist 4. Hrustsovi "sula" sisepoliitikas (TV lk. 42 ül. 2), majanduses, olmes,
3 Elulugu Võimuletulek Erinevatel allikatel aitas Pinocheti võimule tulemisele kaasa see, et USA sekkus Tsiili siseasjadesse aastatel 19591973 ning eriti Salvador Allende valitsemisajal 19701973. Selleks kasutati erinevaid meetodeid: maksti kinni poliitikute, ärimeeste, meediaväljaannete, parteide arveid, imbuti vasakpoolsetesse parteidesse neid seestpoolt õõnestama, loodi terrori ja hirmuõhkkond, püüti kahjustada riigi majandust ja rahandust. See ka õnnestus nii, et 11. september 1973 võttis Augusto Pinochet veriselt võimu kukutades loosungi all "Mina või kaos" sotsialistist presidendi Salvador Allende. Sõjaväehunta juhiks ja presidendiks sai elukutseline sõjaväelane kindral Augusto Pinochet, kelle Allende oli vaid paari nädala eest nimetanud maavägede ülemjuhatajaks. Inimõiguste rikkumine
Jul riigikoguvalimised 6 aug 1940 võeti Eesti NSVL koosseisu Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti Loodi uued kõrgemad riigiorganid ENSV Ülemnõukogu (parlament), Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus) viimase puudus võim, ülesandeks täita Moskva korraldusi Repressioonid vangistati või hukati endised pol liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit Arreteeriti ka inimesi kõigist rahvakihtidest hirmuõhkkond 1941 14 jun - massiküüditamised Majandusreformi nime all natsionaliseeriti e riigistati kõik eraettevõtted. Talude max suur 30 ha. Langes elatustase, defitsiit SAKSA OK. REZ(1941) Moodustati kindralkomissariaat Eesi Omavalitsus Saksa korralduste elluviimiseks Range kontroll, repressioonid, toidukaardid 1944 jan jõudis Punaarmee taanduvate sakslate kannul uuesti eestisse võitlused Narva all, Sinimägedes, Kgu-Eest, Emajõgi Sept lõp NSVL all kogu Eesti mandriosa
(talumehed toetasid seni). Peale küüditamist oli hirm, ei julgetud toetada, teisalt astuti kolhoosi ja ei jätkunud endalegi toitu. Kodanlik natsionalism on ebamäärane mõiste need inimesed, kes selles süüdistati, tähendas, et nad idealiseerivad varasemat EV-d ja ei panust omalt poolt sotsialistliku ühiskonna ülesse ehitamisel. See tähendas ühelt poolt juht kohtade kaotamist kui loomingu inimeste puhul ei lastud avaldada. Pärast EKP-e 8. pleenumit oli kõige suurem hirmuõhkkond. Eksisteeris ka koolinoorte vastupanuliikumine. Organiseeriti erinevaid illegaalseid ühinguid, seltse (üritati maha tõmmata NL lippe). Koolinoorte konspiratsioon oli küllalt madal, mistõttu rühmitusi liikmed avastati ja mõisteti erinevad karistused vangilaagrites. Ühiskondlikud olud muutusid 60-ndatel liberaalsemaks, nt elavus kirjandus. 1968 saab pidada kuldsete kuuekümnendate lõpuks, sest oli Praha kevad. 1968-ndast alates saab tuua stagnatsiooni algust. Omalaadsete protestide 1980
oludega. Teda peetakse suhteliselt tasakaalukaks poliitikuks, kes ei sundinud Moskva- poolseid suuniseid. Ka oma kõnekeelena kasutas ta enamasti eesti keelt. Samuti suutis ta edukalt muganduda nii stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Käbini ajal said Eesti NSV-s võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. 1970. aastate alguseks ei olnud I. Käbini võimupositsioonid enam nii kindlad kui varem. Süveneva seisakuaja tingimustes ei rahuldanud Käbin enam Moskvat ning 1978. aastal vahetatigi Moskva heakskiidul Eesti NSV juhtkond: I. Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi.
(oli sel kohal kuni 1978). Johannes Käbin oli sündinud Eestis, kuid rännanud 1910 perega Venemaale. Naasis Eestisse 1941. Käbin oli kuulekam kui Karotamm, kuid mitte lausa stalinist ega venestaja. Tema järglane Karl Vaino oli kindlalt Moskva-meelsem. Käbin oskas laveerida, ta elas üle stalinismiaja, sula- ja stagnaaja. EK(b)P VIII pleenumile järgnes "suurpuhastus" Eesti NSV võimuorganites võimule said Venemaa-eestlased, Moskvale ustavad kommunistid. Süvenes hirmuõhkkond. Kaasnes "puhastus" ka loomeliitudes nimekad kunstnikud, kirjanikud, heliloojad jne. heideti oma liitudest välja, mõnitati neid ja esitati absurdseid süüdistusi. NB! Aeg EK(b)P VIII pleenumist kuni Stalini surmani, 1950-1953, oli stalinismi süngeim ajajärk Eestis. 1978 sai EKP esimeseks sekretäriks umbkeelne (=eesti keelt mitte oskav) Karl Vaino. Ta oli oma ametis kuni 1988 (tagandati laulva revolutsiooni ajal). Vaino oli väga venemeelne, Moskvale meeldida tahtev
nimetamise ja selle eest karistamise poolest. Selle otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridus- ja kultuurisüsteemis ning loomingulistes liitudes. Tollased juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. EKP VIII pleenum oli murranguline sündmus, millele olid kaugeleulatuvad tagajärjed Eesti edasisele saatusele: ENSV said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteiga; ühiskonnas suurenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; stalinistlik ideoloogia valitses; rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti rängalt tabati kultuurivaldkonda. Kiirendav tegur Eesti venestamisel. Süüditused ei kadunud kuskile ning olid aktuaalsed kuni 1980a. II pooleni. 5. Üliindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine Eesti NSV-s, selle tagajärjed. Kollektiviseerimine- 1946 ilmnes suund kolhooside loomisele. 1947 loodi Eestis 5
Moskva leidis, et ENSV olukord ei ole ideoloogilisest seisukohast rahuldav, et on tehtud vigu, mis tuleb parandada. Vahetati ENSV poliitiline juhtkond. Oma koha kaotas ka Nikolai Karotamm, kes asendati Johannes Käbiniga. Pleenumi otsuste tagajärjel toimusid suurpuhastused ka kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes, loomingulistes liitudes. Toimusid arreteerimised, saatmised vangilaagritesse. Ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond. Kannatada sai rahvuskultuur. Majanduspoliitika. Koos nõukogude võimu kehtestamisega Eestis toimus ka omandi natsionaliseerimine. Majanduspoliitika aluseks sai plaani -ja käsumajandus. Eraomand likvideeriti. NSV Liidu majanduse arengus esikohal oli rasketööstuse eelisarendamine. Sama poliitikat hakati ellu viima ka ENSV-s. Esikohal olid siin põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Põlevkivirajoonis rajati üha uusi kaevandusi ja asulaid. Keskusteks said Kohtla-Järve ja Sillamäe
(oli sel kohal kuni 1978). Johannes Käbin oli sündinud Eestis, kuid rännanud 1910 perega Venemaale. Naasis Eestisse 1941. Käbin oli kuulekam kui Karotamm, kuid mitte lausa stalinist ega venestaja. Tema järglane Karl Vaino oli kindlalt Moskva-meelsem. Käbin oskas laveerida, ta elas üle stalinismiaja, sula- ja stagnaaja. EK(b)P VIII pleenumile järgnes "suurpuhastus" Eesti NSV võimuorganites võimule said Venemaa-eestlased, Moskvale ustavad kommunistid. Süvenes hirmuõhkkond. Kaasnes "puhastus" ka loomeliitudes nimekad kunstnikud, kirjanikud, heliloojad jne. heideti oma liitudest välja, mõnitati neid ja esitati absurdseid süüdistusi. NB! Aeg EK(b)P VIII pleenumist kuni Stalini surmani, 1950-1953, oli stalinismi süngeim ajajärk Eestis. 1978 sai EKP esimeseks sekretäriks umbkeelne (=eesti keelt mitte oskav) Karl Vaino. Ta oli oma ametis kuni 1988 (tagandati laulva revolutsiooni ajal). Vaino oli väga venemeelne, Moskvale meeldida tahtev
ainult natside abiga. See tõi kaasa Natsionaal Sotsialistliku Partei populaarsuse kasvu. Tasahaaval haaras Hitler võimu enda kätte. Venemaal kehtestati aga kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgnenud kodusõjaga. Sama eesmärk saavutati erineval moel.Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute. Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati GULAGiks. Vangilaagreid oli rajatud kõikjale Nõukogude Liidus. Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni.Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Saksamaa majandus teenis selgelt sõja huve ning kehtestatud oli
6.augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu kooseisu. Eesti okupeeriti aastal 1940. Venemaa alla Nõukogude Okupatsioonireziim Hävitati Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, Eestis hakkas nüüd kehtima vene seadused ja põhikiri. Sellega kaasnesid ka uued kõrgemad riigiorganid Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus), ülesanneteks oli täita Moska korraldusi. Inimeste vastu oldi julmad, mistõttu tekkis hirmuõhkkond. Mitmed Eesti aegsed liidrid ja kõrgemad juhid hukati või vangistati. Kogu sellele järgnes veel 1941. aasta 14.juunil massiküüditamine, mille käigus viidi Eestist täiesti tavalisi mitte mingisuguse karistuse või süüdistusega inimesi lihtsalt Siberisse. Ära viidi kõik, naised, lapsed ja vanurid Siberisse ja täisealisi mehi vangilaagritese, kus enamus vastu ei pidanud. Kõik allus karmile kontrollile, hävitati
valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias, majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha. 2. Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemustes, sest ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Majanduslikud raskused, tööpuudus, streigid väljaastumised (kommunistid), Benito Mussolini astus kommunistide vastu. 5
Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises ja vääras kolhoosipoliitikas. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele valiti Johannes Käbin. VIII pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutuses ning loominuglistest liitudes. Pleenum oli murrangusündmuseks: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Sundindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati omariikluse ajal väljakujunenud väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil, mis koos nõukogude võimu taastamisega kaasnes stalinliku majanduspoliitika ellurakendamine
märtsil kinnitati, et leidub vigu ja puudusi. 1950. aasta märtsis tuli kokku EKP VII pleenum, et arutada seda, kuidas olukorda parandada. Eesti tolleaegset juhtkonda süüdistati natsionalismis. N. Karotamm vabastati parteijuhu kohalt ja tema asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin. VII pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ja loomingulistes liitudes. Võimule said Venemaa eestlased, ühiskonnas suurenes hirmuõhkkond ja valitsevaks sa stalinistlik ideoloogia. Ivan (Johhannes) Käbin ja tema meeskond Ivan Käbin sai 1950. märtsis parteijuhiks. Võrreldes N. Karotammega oli ta kuulekam Moskvale. Ajas oma valitsemisaja jooksul laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning sama ajal arvestada ka Eesti oludega. I. Käbin sai hästi läbi ka 1953. aasta septembris NLKP esimeseks sekretäriks saanud Nikita Hrustsoviga. Oskas kujundada endale hea meeskonna, kuhu
N. Karotammele pandi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin, kes oli pleenumi valmistamisel üks võtmefiguure. VIII pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. ENSV- s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; jagamatult valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti tabas puhastus kultuurivaldkonda. Ivan Käbin ja tema meeskond. Käbin oli Moskva kuulekam käsutäitja, kuid siiski ei osutunud ta ägedaks stalinistiks ega ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega
kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. Tagajärjed- 8. Pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemides, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Mitmed tollased juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse. Võimule said Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Side läänemaailmaga- Eesti NSV-s hakati tegelema moodsate teadusharudega. z1960. Aastate Lääne noorsooliikumine, d?äss- ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. Eesti NSV väline läänestumine väljendus peamiselt materiaalse heaolu hankimises, mis omakorda meelitas siia hulgaliselt muulasi. Venestamine- I
Oluliselt nõrgendas võtmefiguure. VIII pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine. võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. ENSV- s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; jagamatult valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti tabas puhastus kultuurivaldkonda. Võimude vägivallapoliitika. Ivan Käbin ja tema meeskond
Pleenumi otseseks tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites (ministeeriumidest külanõukogudeni), haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Kaugeleulatuvad tagajärjed: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutis, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloo mälu vastu. · August Jakobson eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonna tegelane. · Hans Kruus eesti ajaloolane ja poliitik. 50ndatel ,,kodanlik natsionalist". Varem kõrged kohad, hiljem vangilaager. · Nigol Andresen eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik
tunnustata · Diktatuur - valitsemisvorm, kus diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel · Diktatuurid jagunevad: · Autoritaarne reziim - võim on koondunud kitsa ringi inimeste kättem poliitiliste erakondade tegevus piiratud · Totalitaarne reziim - võimu koondumine ühe isiku või väikeste isikute rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuste üle, rikutakse pidevalt inimõigusi, luuakse riiki hirmuõhkkond, · Repressioon - (vägivaldne) karistus, surveavaldus -Itaalia: Fasistlik diktatuur, esimene diktatuurlik riik euroopas, oldi pettunud, et neid ei tunnustatud Pariisi rahukonverentsil, majanduslikud raskused ja kasvav tööpuudus, piiramatu võimuga oli Benito Mussolini, kes 1922 aastal määrati peaministriks ja 1925 anti talle ainuvõim ning kehtestati üheparteisüsteem, loodi opositsiooni allasurumiseks salapolitseid ja rajati koonduslaagreid, kuna Mussolinil olid head
Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi 4 tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei Müürsepaga. Mitmed selle aja juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. EK(b)P VIII pleenum muutis Eesti saatust. Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased ja muulased. Ühiskonnas tekkis hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes vastuolu rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Põhiliselt mõjutas pleenum kultuurivaldkonda. Pleenumil oli suur osa Eesti kiirel venestamisel. Ivan Käbinist sai Moskva heakskiidul eesti NSV esimene mees. Suhteliselt lühikese ajaga tõrjus Käbin eemale käremeelsemad tegelased. Käbin ei olnud ei äge stalinist ega ka äärmuslik venestaja. Käbin oli oma valitsemisajal mõõdukas laveerija.
Autoritaarne riik – suur osa võimust on koondunud isiku või väikese grupi kätte, vastasparteide tegevus on lõpetatud või piiratud, rahval on raske mõjutada poliitilisi otsuseid, üldjuhul ei pooldata vägivalda. Totalitaarne riik - võim kuulub isiku või grupi kätte, inimesed alluvad riigi poolt kehtestatud totaalsele kontrollile (puuduvad inimõigused, seaduseks on diktaatori sõna), hirmuõhkkond, massirepressioonid jne. Itaalia 1919 loodi Itaalias Rahvuslik Fašistlik Partei, mille juhiks oli B. Mussolini. 1922 toimus fašistide nn „marss Roomas”, mille tulemusel sai valitsusjuhiks. 1925-1929 kujunes Itaalias autoritaarne fašistlik valitsemine: 1. oposotsioonilised ajalehed suleti (lisaks tsensuur) 2. kehtestati üheparteisüsteem 3. isikukultus, propaganda, salapolitsei ja koonduslaagrid Saksamaa
Nepali valitsus vajas relvi ja varustust. Veebruaris 1996 alustas Nepali Kommunistlik Partei (Maoistlik) riigi 75 maakonnast viiekümnes mässu (või kodusõda) monarhia ja kastisüsteemi vastu. Alates 1996. aastast on konfliktis hukkunud üle 11 000 politseiniku, tsiviilisiku ja mässaja. Juulis 2001 kuulutas peaminister Deuba, kes püüdis konflikti läbirääkimiste teel lahendada, välja relvarahu, millest maoistid lubasid kinni pidada. Kuigi hirmuõhkkond on ka pärast relvarahu säilinud, on konfliktis hukkunute arv tunduvalt vähenenud. Augustis ja septembris 2001 toimusid valitsuse ja maoistide vahelised läbirääkimised. Pärast 11. septembrit 2001 hakati mässajaid nimetama terroristideks. Järgneva kuue kuu jooksul hukkus konfliktis rohkem inimesi kui eelneva kuue aasta jooksul.2002. aastal lubas peaminister Chand konfrontatsiooni maoistidega lõpetada, jättes olemasolevad poliitilised struktuurid siiski muutmata
E. Päll, kes asendati nende aastate ,,menukirjaniku" August Jakobsoniga. Pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites(ministreeriumitest külanõukogudeni), haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Ametikohtadele pandi Moskvale meelepärasemad isikud, mitmed juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagirettese. Võimule pääsesid Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Süüdistused kodanlikus natsionalismis ei kadunud kuhui. See süüdistusvormel jäi aktuaalseks kuni 1980. aastate teise pooleni. x. Ivan Käbin ja tema meeskond Ivan Käbin sai Moskva otsesel heakskiidul Eesti NSV esimene mees. Võrreldes Karotammega oli Käbin Moskva suhtes kuulekam käsutäitja
N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei Müürsepaga. Mitmed selle aja juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. EK(b)P VIII pleenum muutis Eesti saatust. Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased ja muulased. Ühiskonnas tekkis hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes vastuolu rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Põhiliselt mõjutas pleenum kultuurivaldkonda. Pleenumil oli suur osa Eesti kiirel venestamisel. J. Käbinist sai Moskva heakskiidul eesti NSV esimene mees. Suhteliselt lühikese ajaga tõrjus Käbin eemale käremeelsemad tegelased. Käbin ei olnud ei äge stalinist ega ka äärmuslik venestaja. Käbin oli oma valitsemisajal mõõdukas laveerija. Ta püüdis olla
3. rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada 4. tähtsad konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena 5. tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetatagi · totalitaarne: 1. kindlasti diktatuur 2. lisaks võimu koondumisele ühele isikule või grupile kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse, kogu elu üle 3. massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond 4. hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori oma suva Fasistlik diktatuur Itaalias: · Lääne-Euroopas esimesena diktatuur It-s · sõjas lüüa saanud, majanduskriis, rahuolematus--->kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid It streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse · kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, juht Benito Mussolini: 1. lubas taastada riigis korra 2
3. rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada 4. tähtsad konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena 5. tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetatagi totalitaarne: 1. kindlasti diktatuur 2. lisaks võimu koondumisele ühele isikule või grupile kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse, kogu elu üle 3. massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond 4. hirmuvalitsus – inimõiguste rikkumine, diktatuuri oma suva Fašistlik diktatuur Itaalias: Lääne-Euroopas esimesena diktatuur It-s sõjas lüüa saanud, majanduskriis, rahuolematus--->kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid It streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fašistide liikumine, juht Benito Mussolini: 1. lubas taastada riigis korra 2
*Laussüüdistuste pärast Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele valiti Johannes Käbin. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Päll asendati Jakobsoniga. *VIII pleenumi tagajärjeks oli suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Paljud juhtpoliitikud ja ,,juunikommunistid" arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. *EK(b)P VIII pleenumi tagajärjel ENSVs said võimule Venemaa eestlased, süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. 25. ENSV sõjajärgsed aastad: sundindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine *EV majanduseks oli talumajapidamisele tuginev põllumajandus ja kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Selle majandussüsteemi lammutamine algas nõukogude esimesel aastal ja purustati sõjajärgsel perioodil, kui NSV võimuga kaasnes stalinlik majanduspoliitika.
kaadrivalikus. Laussüüdistuste organiseerijaiks olid Moskva emissarid ja nende kohalikud kannupoisid. ,,tähetund." Karotamm asendati Johannes (ivan) Käbiniga.Päll asendati Jakobsoniga. VIII pleenumi otseseks tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes jms. Pleenum oli murrangsündmuseks, sest Eesti NSVLis said võimule Venemaa eestlased koos valdava muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Sundindustrialiseerimine. Rasketööstuse eelisarendamine. Põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Metallitööstus, rasketööstus. Laialdane ehitustegevus. Migratsioonipump ehitustegevuse tagajärjel nõudis turg töökäsi juurde. Kadus erasektor tööstuses. Maareform. Maa sundvõõrandamine. 30ha suurim talu
Esimesed kolhoosid rajati ENSVs 1947. Vaatamata laialdasele propagandale astusid vaid vähesed talupojad ühismajanditesse. ENSV võimuaparaat üritas talupoegi kolhoosidesse astuma sundida: A) Tembeldades osad talupojad kulakuteks. Kulakutele kehtestati võrreldes teiste talupoegadega kõrgemad maksud ja müüginormid. B) 1949 märtsiküüditamisega, mis tabas eelkõige kulakuteks nimetatud talupoegi. Võimude korraldatud hirmuõhkkond sundis talupoegi edasiste 1949 aasta lõpuks oli kolhoosidesse astunud ~65% talupoegadest. Sundkollektiviseerimine viidi lõpule 1951 aastaks. Selleks ajaks vabatahtlikult kolhoosidesse mitte astunud inimestelt võeti nende varad ja loomad lihtsalt ära. Kolhoosid olid kuni 1950.aastate alguseni väikesed, majanduslikult ebarentaablid, ja kõrgete riiklike müüginormidega vaeseks tehtud. Palka kolhoosides ei makstud ja tasuti kolhoosnikke
Millised muutused toimusid piiride haldus... kuni 1953. aastal? Saaremaa nimetati ümber Kingissepaks, Eesti koosnes kolmest oblastist: Tallinna oblast; Tartu oblast; Pärnu oblast. Eestilt võeti suurem osa Petserist ja kolm piiritagust küla. Loodi rajoonid, mis toimisid nagu vallad. EKbP 8. pleenum TV lk 39.1 Poliitilised olud 1950. 1980. aastail Hrustsovi sula Pärast Stalini surma toimus eestlaste elus rida muudatusi: 1. Massiline vägivald vähenes, hirmuõhkkond hakkas taanduma 2. Alusetult süüdimõistetud rehabiliteeriti 3. Võimult tõrjuti üliagarad Moskva käskude täitjad, oma kohale jäänud võimumehed püüdsid arendada Eesti kultuuri ja majandust lähtudes Eesti huvidest. 4. Olukord kolhoosides muutus talutavaks ja maaelanike elu paranes tunduvalt. 5. Paranes varustatus toiduainetega ja tarbekaupadega. * () ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. * Pehmenes tsensuur ja suurenes loomevabadus
21.-26. märts 1950 kutsuti kokku EK(b)P VIII pleenum suur koosolek. Selle otsene põhjus: kodanlik natsionalism Üldisemad põhjused: NSVL üldine vaimne surutus, ideoloogiline võitlus, võitlus parteiridade puhtuse eest. Otsesed tagajärjed: ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes, parteiaparaadi puhastus Kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu, maha materdada inimeste ajalooline mälu. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla osaline heastamine ehk rehabiliteerimine, kolhoosikord, kohanemine süsteemiga, Eestist sai näidisliiduvabariik.
Oma ametikohast jäi ilma ka Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees E. Päll, kes asendati August Jakobsoniga. VIII pleeniumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites (ministeeriumidest külanõukogudeni), haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. VIII pleeniumil olid tagajärjed Eesti edasisele saatusele: · Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased, koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; · ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; · jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; 17 · tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti rängalt tabas pleeniumijärgne puhastus kultuurivaldkonda. Vägivallapoliitika Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu, et allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Selle
Terror sai alguse mõlemalt poolelt enam-vähem üheaegselt. Punase terrori puhul 1918 suvel, pärast esseeride mässude maha surumist pöördusid säilinud esseeride org-e liikmed tagasi tsaariaegse terriori juurde, hakates tapma silmapaistvaid enamlikke tegelasi, üks tuntumaid hukatuid Petr tšekaa ülem Uritski. 1918 suvel naisesseer Kaplan üritas tappa koguni Leninit, vastuseks sept tapmiskatsele kuulutati välja Vm-l punane terror, pidi tapma vastaseid, looma hirmuõhkkond jne, punase terrori teostajaks sai tšekaa. Valgete poolel sellist terrorit ametlikult välja ei kuulutatud. Valgel poolel võib terrori algust seostada kõige rohkem tsaariperekonna tapmisega. Juulis 1919 anti korraldus endine tsaar ja tema perekonnaliikmed maha lasta Jekaterinburgi linnas, kartuses, et Jekaterinburg ja tsaari perekond võiks sattuda valgete kätte. Käsu andjaks üle Vm-lise TK esimees Jakob Sverdlov. 1919 kui Sverdlov suri, anti Jekaterinburgile nimi Sverdlovsk.
annaabi.ee 
