Diktatuurid venemaal ja saksamaal (0)

Diktatuurid venemaal ja saksamaal
Esimene maailmasõda pani aluse diktatuuride tekkele euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui
ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks.
Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik
Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. Kui demokraatia langes kriisi, siis oodati diktatuuri, mis viiks majandusliku õitsengule. Pettuti demokraatias toimusid majanduslikud raskused, ning juhid ( Stalin ja Hitler ) oskasid lubada just vajatavat, seepärast sai ka diktatuur võimalikuks. 1933. Aastal õnnestus Hitleril tulla võimule.
Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat-
võim oli koondunud 1 isiku kätte- leian selles valitsemisviisis ainult ühte erinevust, nende ideoloogia oli teistsugune.
NSVL -i diktatuurile pani aluse
kommunistlik liikumine, mis nägi ette eraomani ja sotsiaalsete klasside kaotamist, muutes
kõik inimesed nii majanduslikult kui sotsiaalselt võrdseteks. Sellisest arusaamast lähtudes
ajasidki Venamaa diktataatorid Lenin ja Stalin oma poliitikat. Seevastu Saksamaal levinud
natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustas klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, oma
vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate
erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu
maailmas. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi . Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute . Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati GULAGiks. Vangilaagreid oli rajatud kõikjale Nõukogude Liidus. Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni.
Mõlema riigi välispoliitika oli agressiivne. NSVL puhul tingis taolise välispoliitika Stalini
arusaam, mis pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks, milleta oleks onud võimatu
ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Ühtlasi oli terrorit tarvis, et
maailmarevolutsiooni ellu viia ja oma alasid seeläbi suurendada. Seevastu Hitler ajas
agressivsete välispoliitikat eelkõige selleks, et seista vastu Versailles ` rahulepingu
tingimustele. Tähtis oli taastada Saksamaa võimsus ja ülemvõim maailmas. Hitler teadis et
selleks on tarvis uut ja võidukat sõda. Nii Hitler kui Stalin tegelesid oma riigi relvastamisega
ja ettevalmistusega uueks sõjaks. Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Saksamaa majandus teenis selgelt sõja huve (rajati sõjatööstusettevõtteid ja teid) ning kehtestatud oli nelja-aasta plaanid. Stalin võttis kursi maailmarevolutsioonile. Käivitati relvastusprogramm. Suurtööstuse eelisarendamisega sai alguse industrialiseerimine. Kehtestati viisaastaku plaane ja alustati sundkollektiviseerimisega. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liidu majandus valmistus sõjaks.
Saksamaa ja Nõukogude Liidu välispoliitika oli sarnane. Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire relvastumise ja vabastamise Versailles’ „köidikutest“. Majandusliku edukuse säilitamiseks oli Hitleril vaja võidukat sõda. See muutis välispoliitika agressiivseks ja jultunuks. Ka Nõukogude Liidu välispoliitika oli agressiivne (sest Stalini arvates oli vägivald ainsaks vahendiks , millega ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida), ent Stalin oskas oma kavatsusi varjata, esinedes rahutoojana.
Stalini ja Hitleri populaarsused tuginesid erinevatele alustele . Stalini Nõukogude Liidus valistes iskukultus. Stalin kuulutati maailma töörahva „juhiks ja õpetajaks“. Teda kujutati nii plakatitel kui skulptuuridel. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. Saksamaal saavutas Hitler populaarsuse tänu hirmutamisele ja terrorile. Hitler sai erivolitused ja kuulutas ennast führeriks, kellele allusid relvastatud rühmitused. Mõlemas riigis valitses küll hirmutunne, ent Nõukogude Liidus usuti sinisilmselt Stalini häid kavatsusi.
Stalini Nõukogude Liit ja Hitleri Saksamaa olid sarnasemad, kui esmapilgul tundub. Sageli jõuti sarnaste eesmärkideni erinevate vahenditega.