Saaremaalt pärit kirjanikud (0)

SAAREMAALT PÄRIT KIRJANIKUD
Jaan Oks 19.saj lõpus sündis; looming oli väga vastuoluline , mässumeelne; ei viimistlenud oma loomingut; kirjutas proosat , luulet ja kriitikat.
August Mälk kirjutas Saaremaa rannaküla elust; tegevuspaikade kirjeldamiseks pole kirjeldused täpsed vastavale kohale, vaid on kasutatud Saaremaa motiivi (nt kadakane mererand, kiviklibud); randlased pidasid mandrilt tulnukaid egoistideks, põhjendades seda nende piiratud silmaringiga; temalt ilmus rannatriloogia („õitsev meri“, „Hea sadam“, „Taeva palge all“)
Aadu Hint 20.saj kirjanik Muhust; „ Vatku tõbilas“- romaan jutustab pidalitõbise troostitust elust Vatku tõbilas; „ Tuuline rand “- 4osaline, tema peateos, üks silmapaistvamaid teaoseid Nõukogude Eestis, jutustab rannaelust, pidalitõve probleemidest ja puudutab võimu/poliitikat.
Juhan Smuul 20.saj kirjanik Muhust; „ Polkovniku lesk “- tõuslikkuse vastane näidend, sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul lihtsalt voolata lasevad; „Lea“- usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda.
Albert Uustulnd „Tuulte tallermaa“- 2osaline, meenutab Tammsaare „Tõde ja õigust“ (töörügamise ja iseloomude poolest), peategelased rajavad oma kodu saarele , sündmustik keerleb saare elu ümber (tülitsetakse, minnakse paari, saadakse lapsi jne).
Ülo Tuulik „Sõja jalus “- 1944. a küüditasid fasistid Sõrve sääre rahva (Saaremaa vabastuslahingute ajal), räägib sõrulaste traagilisest elust, romaanis on palju mõtisklusi ja mälestusi, millega autor näitab sõja ja fasismi läbinisti vihkajat.
Jüri Tuulik „ Vares “- Lugu üheksa-aastasest poisist Mardust, kelle igapäevaste toimingute, läbielamiste ja mõtete kaudu on käsitletud tänapäeva olulisi sotsiaal-eetilisi probleeme; „Külatraagik“- minavormis jutustus vanast koerast , kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada; „Haab“- raamat sisaldab valiku humoristlikke Abruka - lugusid ja jutustust «Punajalg tilder».
Debora Vaarandi kirjutanud lüürilisi-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat; teemad: loodus ja armastus, sisevastuolud, kodumaa; kirjutanud ka laulule „Saaremaa valss“ sõnad; “Rannalageda leib” ja “Tuule valgel ” kujutab nendes oma maa ja rahva saatust, põhjaranniku ja saarte loodust, järjest kesksemaks luuleaineks tema loomingus sai lapse- ja noorpõlves kogetu, mällu talletatu.