klass Arhitektuur Vana-Rooma kui originaal kunsti moodustunud ajaks IV--I vahetusel kuni n. e. Mälestised Vana-Rooma praegu, isegi varemetes vallutavad oma majesteetlikkusi . Roomlased panid alguse uus ajastu maailma ajastiku, kus peamine koht kuulus avalikele ehitistele, arvutatud tohutu hulk inimesi: basiilikud, termid (avalikud saunad), teatrid,amfiteatrid , tsirkused, raamatukogud, turgud. Loetelu hoone konstruktsiooni Rooma tuleb sisse ja kultuslikud: templid, altarid, saadi. Kogu vana-maailma Rooma arhitektuur on tasakaalustamata kõrgusega inseneri-kunsti, universaalsuse tüüpi ehitised, rikkust komposiit kuju, mõõde ehituse. Erinevaid struktuure ja ulatus ehitus Vana- Rooma oluliselt erinevad võrreldes Kreekaga: kõrgenenud tohutu hulk suuri hooneid. Kõik see nõuab muudatusi tehniliste aluste ehitus.
Rooma arhitektuuri süsteem Arhitektuuri areng Lubimördi kasutuselevõtt Valmistati lubjast ja vulkaanilisest mullast Kaarte, võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituskunstis Tellised nn rooma betoon Kruus ja tellisepuru +lubimört Kaeti ehitisi ka marmoriga Rooma arhitektuuri süsteem Mõju Kreekalt Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust Dekoratiivne tähtsus Rooma templi sambad Eelistatum oli korintose stiilis Nad olid müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Rooma arhitektuuri süsteem Teed Ehitati sõjaväe kiireks liikumiseks ja ka riigi kooshoidmiseks Teed sillutati ja kruusati Via Appia Roomas Rooma arhitektuuri süsteem Sillad Sillad võimalikud tänu kaarekonstruktsioonidele
alumisest väiksem. Mälestus vanadest Mesopotaamia templitest on säilinud ka piibliloo Paabeli tornis. Selle all mõeldi Babüloonias asunud nelinurkset Marduki templit, mille alus oli 90 m lai; samasugune olnud ka kõrgus. Üheks tsikuraadiks on üks seitsmest maailmaimest - Semiramise rippaiad. Terrassaia terviku rajas kuningas Nebukadnetsar II aastatel 604...562 e.Kr väidetavalt oma lemmiknaisele kingituseks, kes igatses koju mägedesse. Semiramis oli kreeka ja rooma kirjanduse põhjal olnud muinasjutuline Assüüria printsess, keda pärimustes mainitakse Nebukadnetsari abikaasana. Teadlased on aga uurinud ja väidavad, et tõeline Semiramise kuninganna ehk Samuramat valitses rohkem kui kaks sajandit varem, nii et temal polnud mingit tegemist Nebukadnetsari ja tema rippaedadega (Aiakunst... 1999). Aiavaremed leiti Babülooniast Eufrati rannikult. See oli suur terrassaed, mis ehitatud tõusvate astangutena võlvitud alustele
Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut ja inimeste tapmist. Renessanssi õitseng toimus üllatavalt just väikelinnades, millede kodanikud soovisid äsja jõukale järjele saanuna kajastada oma linna kordumatust ja iseenda saavutatud prestiiži. Itaalias oli renessanssil kolm tähtsamat keskust: Veneeetsia, Genova (rikkad kaubalinnad), Firenze (finantslinn) ja Rooma (paavsti residents). Itaalia renessanssi periodiseeritakse järgmiselt: 14.sajand – trecento e. Eelrenessanss 15. sajand – quattrocento e. Vararenessanss 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss 4 2. Arhitektuur itaalias 2.1. Vararenessanssi arhitektuur itaalias ● Antiikkunsti mõju tugevaim just ARHITEKTUURIS.
Joonis 7. Korintose poolsambad. [11] Hellenistliku arhitektuuri perioodi või iseloomusta sellega, et fassaadide erijooneks muutus varem rangelt üksteisest lahus seisnud sammaste ja seinte sulandumine poolsammasteks (joonis 7). Samuti, kui elumaju iseloomustas varem orienteeritus lihtsusele ja siseruumidele, siis sellel perioodil tulid moodi uhked paleed ning sammaskäikudega ääristatud tänavad. [4] 2.3. Rooma arhitektuur Keiser Augustuse ajal tekkis rooma kunst ja arhitektuuristiil. Näiteks Rooma Colosseum (joonis 8), kus sammastel on vaid dekoratiivne ülesanne, kandvaks konstruktsiooniks on hoopis võlvkaared. Tüüpilisteks dekoratiivseteks detailideks kujunesid ka täisnurkselt seinast esile tungivad simsid fassaadi kaunistavate mittekandvate sammaste kohal. [ibid] Joonis 8. Colosseum. [1] 8
8) Suuremates aedades võivad kanalid olla igas kvartalis jaotades põhikvartaleid väikesemateks kvartaliteks. · Näited: Abbaside aed 8. Keskaja aiad · Kloostriaiad ja lossiaiad · Kujunduselemendid: 1) Suletud aiad isalmi aedade mõju 2) Lille, tarbe ja ürdiaiad võisid olla üksteisest eraldatud teede, hekkide või piirteega. 3) Suuremal maalal paiknesid puuviljaaiad. · Uued kujunduselemendid: 1) Pergola Rooma ajast tuntud varjualune päikese eest 2) Roosiaed Heki või müüriga eraldatud aed purskkaevude ja jalgteedega. 3) Roosvikasvatamine oli üle võetud Ees-Aasiast. 4) Labürint puudest pügatud vormiga umbtee ( üle võetud arvatavasti Vana-Kreekast) 4) Lust verandad aias lusthaus · Näited: Padova ülikooli botaanikaaed 9. Hiina aiad. · Üldine: 1) Vähene perspektiiv, pehme joonekäsitlus ja voolav,
EESTI MAAÜLIKOOL Ppõllumajandus- ja keskkonnainstituut nimi Antiik Rooma maastikukäsitlus, arhitektuur, aia kompositsioon Juhendaja: nimi Tartu 2015 Rooma perioodil said alguse väga paljud maailma tänaseni mõjutavad ideed. See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt. Hellenistlik linnaplaneerimine ja maastik materialiseerusid Aleksander Suur valitsemisajal, asendades kreeklaste instinktiivse ja ebaratsionaalse planeeringu Rooma korrapärase planeeringuga. Roomlased tundsid ehitusmaterjale nagu marmor, kivi, savi, terrakota, tellised, puit. Esimestena hakati ka valmistama betooni. Suure materjalivaliku ja oma
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku
Kõik kommentaarid