KUNSTI RETSENTSIOON (0)

Retsentsioon
Käisin 15. veebruaril Saaremaa kunstistuudio kunstigaleriis, Erakunstikool ''Annes'', vaatamas moe-ja disainiosakonna kompositsiooniõpetaja Anu Hindi näitust pealkirjaga AEG MAHA III osa.
Autor on 49-aastane naine, kes on lõpetanud ERKI moeeriala ja EKA õpetajakoolutse magistriõppe. Enamasti on ta töötanud tekstiilikunstnikuna, kui hetkel töötab EKAS 's moe ja disainiosakonna I kursuse vormi ja kompositsiooniõpetajana.
Tegu oli Hindi näituse kolmanda osaga, kus kujutatakse omavalmistatud moefotosid ja ehteid. Iga järgneva näitus on autori poolt omandanud uue välimuse. Seekord lisandusid rahvuslike ornamentide ja käsititsi punutud paeltega tekstiililised ehted. Hint intepreteerib Wiiralti teemal, pakkudes ehtena trükitud ja stiliseertud gradmente vasegravüürist ''Põrgu''.
AEG MAGA III osas on mustvalgete fotode objektiks ataljee AH disaini valminud autorimudelid, mille vaheluduvatest moevooludest olenemata on jäädvustunud korduvatest geomeetrilistest elementidest struktuuristik. Tehnika oli minu jaoks väga huvitav. Disaineri minimalistlik käekiri joonistab piki naisekeha kontuuri detailile fokusseeritud kompositsiooni. Algselt olid pildid tavalised fotod, kuid täiesti juhuslikult läksid ühele pildile veetilgad peale. Autor sai uue idee ning töötles kõik enda pildid veega, mis valikuliselt kustutab või rõhutab kujutletavat. Näitust lihtsalt vaadates võib tunduda, et riided on tänapäevased ja väga moodsad . Kuid keskendudes pildile, võib saada kindla kujutuse, et tegu on klassikaga, mis püsib. Igal 12 pildil on omapära, kuid neid ühendas kindel joon, mis kutsub vaatama. Kõigil kaelaeheteil oli oma ''nägu''. Kümnel ripatsil oli edasi antud ''Põrgu'' olemusest. Ka paelad olid väga ilusad ja tuletas meelde Eesti rahvust tumedates toonides.
Kindlasti mulle meeldis selline tehnika, sest varem ma ei ole sellist kohanud. Loomulikult on mu enda tööde peale läinud veepiisku, kuid olen hädaldama hakkanud, et töö on rikutud. Anu Hint on aga avatud uutele vaadetele, ning pani aluse uuele viisile muuta oma pildid huvitavaks. Meeldis ka see, et lisaks piltidele oli seal välja toodud rahvuspärased ehted. Tavaliselt on kuulsustel ülepingutatud kollektsioonid, kuid Hint teadis, kuidas tabada ilu ja tasakaalu. Ainukene asi, mille üle ma kurdan on see, et mängus oleks võinud olla rohkem värve. Kujutan ette, et lillakad, punased ja kollakad toonid oleksid sisse toonud värvide mängu, mis oleks olnud veel kutsuvam.
Olen varem käinud Saaremaa Kunstigaleriis ning pole kunagi ükskõikse näoga välja tulnud. Iga näitus, nagu ka see, andis minu päeva midagi värsket ja julgustab uusi asju proovima. Arvan, et kui juba näitus suudab inspireerida inimest argipäeva elus, on tegu väärt üritusega.