Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (viga saab parandada) Eelpool olevale tuginedes vajalik: kuulamisoskus: huvi väljendamine inimese vastu > olulisuse tundmine > enda avamine /muututakse ka ise teise isiku jaoks meeldivaks (“temaga oli hea rääkida” ) empaatiline kuulamine – püütakse mõista teist inimest (kuulaja poolse soojuse, sümpaatia tunnetamine) avatud kuulamine – kogu väite/seisukoha ära kuulamine, hinnangutest hoidumine (rumal/väär/mõttetu jne) tagasiside andmise oskus: (võimalusel) keskenduda käitumisele (muudetav), isik pole probleem, enne positiivne, siis negatiivne info. enda suhtumise muutmine, psühholoogilise müraga arvestamine Millal võib eeldada tahtlikku mõjutamist, tahtmatut mõju avaldamist? Siis, kui inimene meeldib, on heatahtlik teie suhtes, huvitatud teie arvamusest, ei mõista hukka jne. > valmisolek teda abistada kasvab
Usaldusisiku volitused kehtivad kolm aastat, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti Töötajate usaldusisik peab esindama kõigi töötajate huve ja peab nendega arvestama. Kõige olulisem töötajate usaldusisiku olemuses on tema nii öelda vahendajaks olemine. Töötajate usaldusisik on see, kellel peab olema ettevõtte plaanide ja tegemiste kohta kõige värskem informatsioon ja teadmine töötajate seisukohtadest ning hinnangutest. Tal on kohustus vahendada infot tööandjalt töötajatele ning vastupidi. Usaldusisiku kohustus on ka hoida konfidentsiaalset teavet Usaldusisikul on õigus:tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks; esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamises; saada koolitust oma ülesannete täitmiseks.
3.7 Sidususe mehhanismid poliitiline kultuur ja kodakondsus Identiteet-ühtekuuluvus( vormib kultuuri ja leiab ka väljenduse) Kultuurid erinevad riigiti ja vastavalt ajastule. Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad o Poliitiline võim vajab eduks psühholoogilist tuge poliitilist kultuuri e. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide komplekse. o Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. o Poliitiline kultuur on osa üldkultuurist. Poliitilise kultuuri ja üldkultuuri sarnased tunnused: Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul Omane suurele rahvagruppile Jäik poliitiliste muutuste suhtes Püsib vaid pideva taastootmise jooksul Spetsiifilised jooned ( tulenevalt pol. Eripärast): · Hõlmab oskusi ja teadmisi, mida läheb igal kodanikul vaja kodanikukultuur, tsiviilkultuur
küsimustes tööandjaga. Töötajate usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ning selged kohustused, mistõttu on tööandjal kergem ja turvalisem. Töötajate usaldusisik esindab kõigi töötajate huve ja peab nendega arvestama. Kõige olulisem töötajate usaldusisiku olemuses on tema nii öelda vahendajaks olemine. Töötajate usaldusisik on see, kellel peab olema ettevõtte plaanide ja tegemiste kohta kõige värskem informatsioon ja teadmine töötajate seisukohtadest ning hinnangutest. Tal on kohustus vahendada infot tööandjalt töötajatele ning vastupidi. Üldkoosolekul on õigus valida töötajate usaldusisik, kui sellel osalevad vähemalt pooled töötajad. Oluline on silmas pidada seda, et kõikidel töötajatel peab olema võimalus osaleda ning vähemalt pooled peavad reaalselt osalema. Usaldusisiku valimine on salajane, see tähendab, et avalikult hääletada ei või. Usaldusisiku kandidaate on õigus esitada kõikidel töötajatel ja tööandja juures tegutsevatel
- 4.Kuidas on võimalik hinnata pakutavat teenindustaset ja teenuste kvaliteeti objektiivselt? Selleks, et klienditeenindustaset oleks võimalik objektiivselt määrata tuleks mõistega seostada teatud kindlad kliendtiteeninduse kvanitatiivsed elemendid ehk suurused, mida on võimalik mõõta. 5.Miks tajuvad klient ja teenindaja teenindustaset veidi erinevana? Klient võtab hindamise aluseks oma isikliku kogemuste, ootuste, väärtushinnangute,tausta ja lähtub personaalsetest hinnangutest. 6.Millised on olulisemad teenindustaset iseloomustavad tegevusnäitajad? Kvantitatiised näitajad ( tarnevõime, tarnekindlus jne.); kvalitatiivsed näitajad ( ettevõtte ruumid, puhtus jne.). Kordamisküsimused lk447 1.Mida tähendab perfektne tarne? Tellimused on perfektselt täidetud. 2.Miks on soovitatav kasutada teenindamise kvaliteedi hindamisel olulise tegevusnäitajana perfektsete tarnete osakaalu?
Teoreetiline mudel on pigem mõtlemise abivahend, mille abil võib jõuda tulemuseni, mida saab enamasti ka sõnadega edasi anda. Positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib, kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuste vahelised seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest. Majandusprotsesside uurimine on oluline kasutada nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi Empiiriline analüüs majandusteaduses põhineb tavapäraselt suurte andmehulkade statistilisel analüüsil ja seaduspärasuste otsimisel (kvantitatiivne analüüs). Palju kasutatakse ka kvalitatiivset analüüsi, mille puhul väga väheseid uuringuobjekte analüüsitakse sügavuti, näiteks intervjuude vormis. Viimastel aastakümnetel on populaarseks
varem läbi viidud uurimistulemustega tutvumiseks, analoogsete projektidega tutvumiseks uurimismetoodika või praktilise tegevuse kava väljatöötamiseks 18. Teadusliku teksti tunnused: kirjutise autor väljaandmise koht ja aeg viited allikatele kasutatud allikate loetelu Teksti stiil: formaalne ja süsteemne toetub uurimustulemustele ning ei sõltu autori subjektiivsetest hinnangutest 19. Milliseid allikaid ei sobi kasutada: töös ei ole hea kasutada vaid ühe autori kirjutisi, oluline leida mitmete autorite poolt koostatud allikaid tuvastamata autoriga, väljaandmisajaga internetiallikad (sh Wikipedia) subjektiivseid hinnanguid andvad artiklid ja teosed, kui töö eesmärk pole sellega otseselt seotud 20. Oma uurimistöö esimeseks kriitikuks peab olema õpilane ise. Eelkõige mõjutab
elukeskkonnale. õiguse kohta elada nii, nagu nad soovivad. Keskmiste võrdlus Alustasin keskmiste võrdlemisest erinevate tausttunnuste alusel. Joonisel 3 on toodud soo ja vanuse mõju immigrantide hinnangule. Keskmine hinnang immigrantide elukeskkonna mõjule väheneb vanusega. 95% usaldusnivool erinevad 15-24-aastased meeste hinnangud üle 45-aastastest meestest. Naiste puhul erinevad 95% usaldusnivool 15-34-aastaste hinnangud üle 35-aastaste hinnangutest. Samuti erinevad 35-54-aastaste hinnangud üle 74-aastaste hinnangutest. Naiste hinnangud on reeglina kõrgemad kui meeste omad, kuid üheski vanusgrupis ei saa erinevust kinnitada 95% usaldusnivool. Ka Studenti t-test ei näita erinevust meeste ja naiste puhul (t=-1,837). Joonis 3. Soo ja vanuse mõju arvamusele immigrantidest. 3
Enesetapjad Birk Rohelend Olen jõudnud arvamuseni,et kirjanduslik pool määrab ära inimese loomuliku intelligentsi, seada sõnu õigesse järjekorda, ennast väljendada ning avardada oma silmaringi laiemates aspektides. Kirjanduse huvitavust saab inimene mõista vaid siis, kui ta mõistab, mida autor on üritanud edasi anda oma kirjutatud teosega. Sürrealistlikus raamatus ''Enesetapjad'' on autor kirjutanud erinevatest arusaamadest ja hinnangutest elu üle. Autor on loonud seoseid inimestevahelistest suhetest, kelle väärtushinnangud võivad olla äärmiselt erinevad, kuid nende ühisjoonteks on kaootiline mõtlemine ja robustne käitumine. Raamatutegelased olid elust tüdinenud noored, kellel oli kadunud tahe kusagile jõuda ja midagi tunda. Elu oli mänginud ennast neile kätte oma tumedama poolega, mis põimis nad pääsmatult enda külge. Enamik sellest raamatust oli võetud reaalsest elust, mis tõepoolest
MADAL JA KÕRGE ENESEHINNANG 1. Inimese enesehinnag kujuneb tema lapsepõlvest saadik, olenevalt tema vanemate suhtumisest temasse. Samuti mõjutab inimese enesehinnangut ka ühiskond ja keskkond, milles ta kasvab ja elab. 2. Enesehinnang ja teistepoolne hinnang võivad olla seotud selle kaudu, et tihtipeale arvestatakse teiste arvamuste ja hinnangutega rohkem kui peaks. Enesehinnang sõltub suuresti teistepoolse hinnangutest. Teiste arvamus mõjutab väga paljusid inimesi. Kui öelda, et teatud inimene ei oska hästi tantsida, ta võtab seda omaks ning hiljem ta kas üritab ennast parandada või ta lihtsalt loobub, sest talle teeb haiget teiste kriitika. Just kriitika võib tekitada madalat enesehinnangut. Teisest küljest see võib jälle inimest panna pingutama. 3. Madal enesehinnang – inimesed ei suuda kohaneda probleemidega, läbikukkumistega
Nädala viimasel päeval leidis aset gümnaasiumi õpilaste omaloomingukonkurss Klassihääl 2015. Konkurssi raames sai iga klass end tutvustada muusikakeeles, esinedes humoorika, sisuka, meloodilise, omanäolise ning huvitava etteastega. Uuel nädalal toimus Muusikanädala kokkuvõte, autasustamine, sponsorite ning abistajate tänamine ning taasesitusele tulid omaloomingukonkurssi žürii poolt ära märgitud etteasted. Lähtudes tagasisidest muusikanädalast ning endi hinnangutest, suutsime oma eesmärke täita ning kõik lõppkokkuvõttes sujus planeeritult ning edukalt. Praktilise töö korraldajad ning kaasatud inimesed jäid üritustega rahule. Kuid kindlasti on meil veel palju õppida ja töö raames tuli ette nii mõnigi katsumus, millest pidime ühisel nõul ja jõul üle saama. Saime hea õppetunni nii avaliku esinemise kui ka organisatoorse poole pealt. Kindlasti oli suur katsumus ka mõne tuntud isikuga kontakti saamine
reaktsioonidegahigistamine,vererõhu tõus,hingamissageduse suurenemine,punastamine. · Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles stressiolukorrasvältimine,endassetõmbumine,agressiivsus. Millest stressikogemus sõltub? · Keskkonnasündmusi,mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks. · Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsioone esile erinevad sündmused. · Individuaalne stressikogemus sõltub inimese hinnangutest: 1)sündmusele endale sündmusi võib hinnata positiivseteks,neutraalseteks või negatiivseteks 2)enda toimetulekuvõimalustele hinnatakse oma ressurssemillised on sotsiaalsed, materiaalsed, emotsionaalsed jm ressursid. · Subjektiivne stressikogemus kujuneb nendele kahele aspektile antud hinnangu tagajärjel. Stressi tekkepõhjused Koolistress · Väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile
mis järjestuses teha), *Põhitoimingu automatiseerimine ja rakendamise harjutamine. Oluline on pidevalt tegeleda tähendusliku analüüsiga. Vaja on arendada sisekõnet läbi koos- ja järelkõne. Õpitegevuse motiveeritus sõltub kaudsete eesmärkide mõistmisest, õpitegevuse jõukohasusest ja konkreetsetest hinnangutest protsessile ja tulemustele. Kaasava hariduse põhimõtted lähtuvad kolmest peamisest argumendist: 1. Haridus on põhiõigus. 2. Keskenduma ei peaks mitte inimese puudustele, vaid sellele, kuidas sotsiaalne keskkond inimest toetab. 3. Kuna erivajadusega ja erivajaduseta õpilaste vahele on keeruline täpset piiri tõmmata, siis ei ole põhjendatud ka eristav haridus. Kaasav hariduskorraldus tähendab erivajadustega õpilaste kuulumist eakohasesse
kodanikualgatus on seal osutunud märksa tõhusamaks kui mõni seadus või valitsuse määrus. 10.Sotsiaalsed liikumised Sotsiaalsed liikumised on killustunud võrgustikud, mis on probleemipõhised e. tekivad ja kaovad vastavalt probleemi kerkimisele ja hääbumisele. Eelistavad otseseid aktsioone. · Naisliikumine · Geiliikumine · Lesbiliikumine 11.Poliitiline kultuur (tunnused) Kompleks, mis koosneb väärtustest, käitumisreeglitest ja hinnangutest. Tunnused: · Omane väga suurele sotsiaalsele grupile · Kujunenud ajaloolise arengu jooksul · Jäik poliitiliste muutuste suhtes · Püsiv vaid pideva taastootmise korral 12.Mõisted Identiteet inimeste ühtekuuluvustunne Väärtusvaakum - kujuneb, kui vanad teadmised osutuvad vildakateks ning uued pole selgelt veel välja kujunenud. Valimisringkond piirkond, mis moodustatakse isikute valimiseks Mandaat riigikogu koht
2. keinistlikus makroökonoomikas hüviseturg ja loodud tulu; 3. monetaristlikus makroökonoomikas rahaturg ja hinnatase. Kasulikkus- on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Alternatiivkulu- defineeritakse kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Vajadused- majandusõpetuses väidetakse, et inimeste tarbimine tuleneb nende vajadustest kaupade järele ja hinnangutest nende kasulikkusele.Vajaduse all mõistetakse majandusteaduses inimese puudustunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbimisega. Vajadused jaotatakse järgnevalt: Füsioloogilised vajadused- Inimene vajab toitu, sooja jne. Turvalisuse vajadus- Inimene vajab kaitset nii füüsilise kui sotsiaalse vägivalla eest. Sotsiaalsed vajadused- Tulenevad inimeste kooselust.Meil on vajadus suhelda, koos olla jne. Isiksuse vajadused- On seotud inimese enese kujutlusega
ühiskonnaklassile, kogu rahvale), mitte üksikutele indiviididele; on jäik poliitiliste muutuste suhtes; suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Poliitilise kultuuri spetsiifilised jooned: hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb vaja igal kodanikul ühiskonnas elades. Võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ning juurutamisel. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtusest ning käitumismallidest. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut: valitsejate ja alluvate üksmeel põhiväärtuste, ühiskonna arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes.
sotsiaalseid raskusi. kodukorras sätestatud · Annab õppijatele järjepidevalt nende hindamise korraldusest arengut analüüsivat tagasisidet, ning õpilase ja rakendab õppimist toetavat hindamist, vanemate hinnetest tunnustab õppijat. ning hinnangutest teavitamise korrast. 4. Õppija · Analüüsib õpilase õppes osalemist, · Hindamine ja analüüs arengu ja arengut ja õpitulemusi, annab oma on aluseks õppija õppeprotsessi analüüsi tulemuste kohta erinevatele arengu ja õppetöö analüüsimine osapooltele (õppija, lapsevanem, edasisele
väljendusvahendite puudust, kui kõne alla tulevad poliitika, teadus jms. 8. Hinnang lõunaeesti keele praeguse olukorra ja tuleviku kohta Enamik kagueestlasi peab oma keelt elujõuliseks, umbes kolmandiku arvates on see hääbumas. Viimast pidasid tõenäolisemaks nooremad ja haritumad inimesed. Keele säilitamist pidas vajalikuks valdav enamus, vaid kümnendiku jaoks ei olnud see oluline. Laste kohta ilmnes vanemate hinnangutest, et veidi üle poole ei oska üldse oma kodukeelt või teab ainult üksikuid sõnu. Nooremate ja haritumate lapsed on väiksema keeleoskusega, samuti pidasid just need vanemad vähemtähtsaks lastele koolis kohaliku keele õpetamist. Alla keskharidusega inimestest kahe kolmandiku jaoks oli see aga oluline. Erinevus tegelike ja hinnanguliselt sobilike kasutuskohtade vahel nähtub sellest, et reaalset kasutust leiab kohalik keel pigem kodukülas ja omastega suheldes, aga suur osa inimestest
poliitiline võim vajab edukaks toimimiseks psühholoogilist tuge,milleks on poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste,ettekujutste,väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks.on jooni,mis on omased kõikidele kultuuriliikidele:kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul,on omane suurele sotsiaalsele grupile,mitte üksnes indiviididele,on jäik poliitiliste muutuste suhtes,suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral.poliitiline kultuur koosneb teadmistest,hinnangutest,väärtustest ning käitumismallidest. Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurinainimene,kes on oma sünnimaal üles kasvanud ja saanud sel maal koolihariduse,omab õigust selle riigi kodakondsusele.Euroopa Liidu kodanik saab mis tahes riigis kogutud pensionikindlustusstaazi ja maksed endaga ,,kaasa võtta",tervisekindlustus oma kodumaal annab talle õiguse arstiabile kõigis liikmesmaades,samuti on tal õigus valida saadikuid ja kandideerida kohalikesse
laiendamise eesmärgil survegrupid-legaalselt tegutse organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel sotsiaalsed liikumised- kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused poliitiline kultuur- poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Koosneb teadmistest, väärtustest, hinnangutest ning käitumismallidest; kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur on kultuuriliik, mis hõlmab riigi poliitilistes elus osalemiseks vajalikke teadmisi, väärtusi, oskusi, samaväärne mõistega poliitiline kultuur, kuigi rõhutab rohkem toimija ehk kodaniku aspekti. kodakondsuse saamise viisid;1)omandatakse sünniga; 2) saadakse naturalisatsiooni korras; 3) taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena pluralism;-1)
• Olla nähtav • Oma seisukohti esitada • Arutelus osaleda • Avalikku arvamust mõjutada Meediasuhted on edukad, kui: • Esinevad mõlemapoolsed (lugeja & kanali) head suhted • Need on strateegiliselt planeeritud (plaanipärane tegutsemine) • Need on kiired, täpsed, otsekohesed, õiglased ja sõbralikud Advertising ehk reklaam - tasutud & kontrollitud sõnum Publicity ehk avalik tähelepanu - tasuta & kontrollimatu (kujuneb inimeste hinnangutest) Ajakirjanike ootused: • Usaldatavus • Avatus, ausus ja kiirus (info pakkumisel) • Suhtekorraldaja kättesaadavus • Partnerlus, koostöö ja tippjuhtidele ligipääs Tihti esinevad probleemid: • Suhtekorraldaja ei tunne oma organisatsiooni & tööülesandeid • Liiga ettevaatlik ja aeglane meediaga suhtlemisel • Pudrutamine • Bürokraatlik suhtlemine (nt. ajakirjanike jooksutamine) Avalikusega suhtlemise viisid:
4 Meeskonnatöö Hoolekandesüsteemis mõeldakse meeskonna ehk töögrupi all rühma erinevate kogemuste ja haridusega inimesi, kes töötavad puudeinimesega. Üldjuhul on see spetsialistide grupp. Meeskonntöö eeldab, et eri spetsialistidel oleks ühesugune ideoloogia ja ühised väärtushinnangud. Meeskonnatöö tähendab seda, et kolleegide ees antakse oma hinnangutest aru ja näidatakse oma kompetentsi. See suurendab meeskonnliikmete arusaamist ja teadmisi teistest valdkondadest. Meeskonnatöö tähendab pidevat eri tahete ja arvamuste läbikaalumist. See asetab suuri nõudmisi vastupidavusele ja paindlikkusele. Seetõttu peavad kõik meeskonnliikmed saama end täiendada, neid tuleb juhendada ning meeskonnal on vaja tugevat ja professionaalset juhti. Puuetega laste ümber tegutseb terve hulk eri valdkondade
Tugevamad suhted Õppimine Võitja-võitja lahenduseni jõudmine 5.Mis põhjustel konflikt tekib? Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konfliktide võivad olla põhjustatud: -- erinevast informeeritusest Konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni -- erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni. -- erinevatest eesmärkidest Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. -- võimupiirkondade kattumisest mingi ala/probleemi seotus mitme funktsiooniga / otsustajaga -- erinevatest vahenditest Konflikti võivad põhjustada ka erinevad protseduurilised võimalused
koondunud peamiselt galakitikate spiraalharudesse, mille tihedus on suurim spiraalharude sisekülgedel nii ka meie Galaktikas. Lisaks näitavad optilise astronoomia teel saadud tulemused, et nendes spiraaliosades paiknevad ioniseeritud tähtedevahelise gaasi pilved, mille saab põhjustada ainult ultravioletkiirgus, mis on omane kuumadele massivsetele ja noortele tähtedele. Päikese vanus ületab 3 miljardit aastat, mis järledub Maa vanuse hinnangutest. Kust aga on pärit tohutu energia Päikese kiirguse säilitamiseks kogu selle pika aja vältel? Tuumafüüsika edusammud võimaldasid järeldada, et tähed saavad energiat termotuumareaktsioonidest, mis toimuvad nende sisemuses, kümne miljoni kraadini ulatuval temperatuuril. Prootonid muunduvad heeliumituumadeks, vabanev energia imbub pikkamööda läbi tähtede sisemuse ja kiirgub transformeeruna maailmaruumi.
tundub õiglane, kui ta saab külmal talvel sooja voodikoha, kus magada. Alles oma kodust ilma jäänud inimene arvab, et riik peaks muretsema talle eluaseme. Töötule näib õiglane, kui riik maksaks kinni tema eluasemekulud, mida ta ei suuda ise maksta. Paljulapseline pere soovib rohkem rahalist toetust, et lapsi kasvatada. Rikas ärimees aga leiab, et väiksed maksud on igati õiglased. Nii et õiglust on mitmesugust. Igaühel on oma ettekujutus õiglusest, mis tuleneb tema väärtustest ja hinnangutest elule ja sellele milline see täpsemalt olema peab. Vaadates Eestis elavaid erinevaid kihistunud elanikkonna kihte, tundub mulle, et meil puudub arusaamine võrdsusest. Minu arvates on siin tunda meie valitsuse parempoolse poliitika mõju. Inimesed ei oskagi tahta midagi paremat ega suuremat oma igapäevavajadustest. Kes on kõrgemal positsioonil, see peab igati mõistlikuks oma suurt sissetulekut ja ei soovigi seda teistega jagada. Tema arvates on igati normaalne, et osa rahvast
kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: *võib olla nii fraas kui ka terviklause *ei ole liiga pikk *osutab teksti tuumale *hoidub hinnangutest *pealkiri on metafooriline ja/või tabav *pealkiri on sobiv ja üldistav 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte („Inimene on saladus”) Ka niisugused, mis esitavad küsimuse, millele vastuse andmine ongi teksti peamõte („Kuidas ja
nt ,,Raamatud" Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt ,,Raamatute kirjutamisest" Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: võib olla nii fraas kui ka terviklause ei ole liiga pikk osutab teksti tuumale pealkiri on metafooriline ja/või tabav pealkiri on sobiv ja üldistav hoidub hinnangutest 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte (,,Inimene on saladus") Ka niisugused, mis esitavad küsimuse, millele vastuse andmine ongi teksti peamõte (,,Kuidas ja miks peaks Eesti erinema teistest?") 2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail (,,Oleme muutuste kiirteel"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3. Pealkirjad, milles teema või probleem on esitatud üldsõnaliselt (,,Aeg ja inimene"). Autor peab leidma probleemi ja sellele lahenduse
muudatuste suhtes, *suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Poliitilisel kultuuril on ka spetsiifilisi jooni, mis tulenevad poliitika enda eripärast. Pollitika hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja. Teiseks poliitilise kultuuri erijooneks on võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ning juurutamisel. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina- ühiskonna pika arengu jooksul on kujunenud põhimõte, et sotsialiseerumisprotsess peaks lõppema mingi käegakatsutava tunnistuse v serfikaadi andmisega. Niisuguseks tunnuseks ongi kodakontsus. Sisserännatutel enamikus maades on tarvis sooritada kodakontsuseksam, millega üldjoontes kontrollitakse, kas inimene on omandanud ühiskonna poliitilise
Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks. Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad sündmused. Näiteks vali muusika raadiost meeldib ühele, teist aga häirib oluliselt. Samas erinevad inimesed ka selle poolest, kuidas nad samadele stressoritele reageerivad. Näiteks eesseisev eksam põhjustab mõnes tugeva eksamihirmu teine aga suudab selles olukorras rahulikuks jääda. Individuaalne stressikogemus sõltub inimese hinnangutest: 1) Sündmusele endale Sündmusi võib hinnata positiivseteks, neutraalseteks või negatiivseteks oma tagajärgede poolest. Negatiivse hinnangu saanud sündmust hinnatakse selle poolest -kui palju kahju see inimesele tegi näiteks äsja töö kaotanud mehe enesehinnang võib langeda või ta kogeb tugevat häbitunnet oma tööasju kokku pakkides -kui palju kahju see veel teha võib näiteks töö kaotanud mees võib mõelda
sageli tuleb ette vastuolusid ja tülisid. Kuid konflikte võib tekkida ka inimese sisemaailmas, tema mõtete, tundmuste ja taotluste vahel. Konflikt on terav kokkupõrge kahe poole vahel. Nendeks poolteks võivad olla inimesed, grupid aga ka ühe inimese mõtted ja kavatsused. Konflikt seisab sellistes vastuoludes, mis viivad võitlusele kahe poole vahel (Sõerd 1992). 2. MIS PÕHJUSTEL KONFLIKT TEKIB? Erinevast informeeritusest, erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest, erinevatest eesmärkidest, lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid, püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata, vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt, jäine viisakus, boikott, apaatia, üldine loidus, passiivsus (Katsan). 3
kasutada keelevahendeid oma suhtluseesmärkide saavutamiseks. Keele kasutamine sõltub kõneolukorrast, kõneleja hoiakutest, teadmistest, oletustest. Jaguneb semantikaks ja süntaksist. Kõneolukorda iseloomustab- osaliste rollid oma omaduste ja vastastikuste suhetega: aeg, koht ja suhtluse üldine ülesehitus; konventsionaalsed verbaalsed ja mitteverbaalsed vahendid, mida suhtlusosalised saavad kasutada. Pragmaatiline pädevus tähendab oskust olukorra kohaselt reageerida, nt hoiduda hinnangutest ja mõttetust kriitikast, valida hoolikalt vahendeid oma kriitika väljendamiseks või parntneri mõjutamiseks. Kõnetegu e kõneakt- kõnelõik, millel on kõneolukorras teatav eesmärk ja mida nii kõneleja kui kuulaja seovad kontekstsituatsiooniga ühtmoodi. 3 kõneaktitüüpi- lokutiivne(info edastamine, mingi tõdemus annab edasi propositsioonilise sisu-sajab), illokutiivne(öelduga kaasneb partneri suunamine
Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad sündmused. Näiteks vali muusika raadiost meeldib ühele, teist aga häirib oluliselt. Samas erinevad inimesed ka selle poolest, kuidas nad samadele stressoritele reageerivad. Näiteks eesseisev eksam põhjustab mõnes tugeva eksamihirmu teine aga suudab selles olukorras rahulikuks jääda. Stressi võib tekkitada ka suur töökoormus. Nimelt kardetakse, et ei suudeta toime tulla . Individuaalne stressikogemus sõltub inimese hinnangutest: 1) Sündmusele endale Sündmusi võib hinnata positiivseteks, neutraalseteks või negatiivseteks oma tagajärgede poolest. Negatiivse hinnangu saanud sündmust hinnatakse selle poolest -kui palju kahju see inimesele tegi näiteks eksamil põrunud õpilase enesehinnang võib langeda või kogeb ta häbitunnet , kui tema halvasti läinud tööd klassi ees ette loetakse. -kui palju kahju see veel teha võib näiteks näiteks eksamil läbikukkunud õplane mõtleb ,
Seejuures on sõnal mõnikord korraga nii esteetiline kui mitte- esteetiline tähendus, nt kerge (kaal) või kerge (lihtne mõista), nii et soovituslik on kasutada väljendit "sõna tarvitus esteetilise mõistena". 3. Sibley sõltuvustees sedastab, et esteetilised mõisted sõltuvad mitte- esteetilisest mõistetest, mille ära tundmiseks pole vaja maitset. Näiteks päikselist ja sooja suvepäeva peetakse ilusaks päevaks. Samas sõltuvad esteetilised mõisted täiel määral vaatlejate hinnangutest. Sibley toob näite sõnadest "ruut" ja "intelligentne" - ruut koosneb alati neljast võrdsest küljest ning intelligentsus on seotud kindlate vaimsete omadustega. Samas ei ole piisavalt mitte-esteetilisi tunnuseid, mis õigustaks mõne esteetilise mõiste kasutamist, vaid see on alati seotud vaatleja hinnanguga. 4. Pertseptualism on teooria, mille järgi inimene tuvastab esteetilisi mõisteid oma taju järgi. Taju saab arendada harjutades erinevaid mõttekäike: osutada objekti
jõutaks meelerahu ja ärksuse seisundisse, mis toob kaasa kirgastumise, nirvaanana. Kaheksaosaline tee on viimane Neljast õilsast tõest ning jaguneb omakorda kolmeks. Õige arusaam ja õige meel viivad tarkuseni, õige kõne ja õige tegutsemine kuuluvad eetika juurde. Õige püüdlus, õige ärksus (tähelepanelikkus) ja õige keskendumine on mõtluse (meditatsiooni) osad. Viis esimest on mõeldud nii munkadele kui ilmikutele, viimased kolm aga vaid munkadele. Õige tähelepanelikkus on hinnangutest vaba, enesekesksuseta pidev tähelepanu pööramine budistlikule teele, igapäevatoimingutele ja teistele olenditele. Pidev tähelepanelikkus on avatud, kohanev ja muutuv see kuulub igasse ajahetke. Keskendumine on aga suunatud ühele valitud punktile. Kõik häiriv jäetakse tähelepanuta. ELU MÕTE Budistid peavad väga oluliseks moraalset vastutustundlikkust, kuna moraalsed otsustused ja nendele järgnevad teod mõjutavad mitmeid tulevasi elusid. Kannatusest
o Pole häid suhteid o Vastuhakk ja vägivald teiste poolt o Pidev uute karistuste ja kiituste väljamõtlemise vaev o Tervis halveneb Gruppe võib määratleda - Suuruse järgi - Formaalsuse järgi - Tekke järgi - Kestvuse järgi Nimeta grupi omadusi - Eesmärgid - koostöö - sarnasus - vastastikune sobivus - rollid (rolli jaotus) - reeglid ja normid Staatus grupi liikme asend, vastavalt grupi hinnangutest ja väärtustest Roll normidega piiritletud käitumisviis antud grupis Rollikujutlus näitab milline on rollitäitja ettekujutus oma rollist ja teiste ootused sellele Rolliootus käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on ebaisikulised ja kehtivad olenemata rollitäitjast. Ametirolli täitjatele esitatavad ootused on fikseeritud eeskirjades või ametijuhendites jne.
· Ühe või mitmekorruseline ladu · Juurdesõiduteega, estakaadiga, kaiga ladu. Kaubalaod saab jaotada: · Üldkaubaladu · Spetsialiseeritud (vastavalt kaubale) ladu · Universaalne ladu (kauba lai nomenklatuur) 2) Transporditöö kvaliteedi hindamine informatsiooni liikumine Transporditöö kvaliteedi hindamise kriteeriumid on sõltuvuses nii osapoolte hinnangutest kui ka paljudest teistest objektiivsetest ja subjektiivsetest mõjuritest. Transporditöö tellija mõningad hindamiskriteeriumid: 1) vedamise minimaalne aeg/kestus, 2) veose säilivus, 3) lepingu sõlmimise protseduurid, 4) lepingu sõlmimise ja vedamise minimaalne ajanihe, 5) vedude arveldamise lihtsus, 6) dokumentide õigeaegne liikumine veose vastuvõtu/üleandmise kohta. 7) kooskõlastatud tähtajast kinnipidamise garantii, 8) täielik informatsioon veose liikumise kohta liinil.
Paradigma Paradigma on teooria, millest lähtutakse teadustöös, ning ettekujutus teadustegevusest milliseid vahendeid teaduslikus uurimistöös kasutatakse, milliseid väärtusi tunnustatakse , kuidas teadustööd korraldatakse. T. Kuhn Positivistlik paradigma Maailm on väline ja objektiivne · Uurija on sõltumatu uuritavast objektist · Teadus ei sõltu uurija hinnangutest · Uurija keskendub faktidele · Uurija otsib põhjuseid ja fundamentaalseid seaduspärasusi · Formuleerib hüpoteesi ja kontrollib selle õigsust · Lahutab nähtuse lihtsustamise eesmärgil osadeks · Kasutab kvantitatiivseid meetodeid · Mõõtmiste suur arv Fenomenoloogiline paradigma · Maailm on sotsiaalne konstruktsioon ja subjektiivne · Uurija on osa uuritavast objektist · Teadus juhindub inimese huvidest · Uurija keskendub nähtuste tähendusele
hääbumisele; Nende tegevus edendab ideid või väärtusi (tervis, eluviis, rahu); Eelistavad otseseid aktsioone; Vahel üleilmse ulatusega. Nt naisliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Sidususe mehhanismid- poliitiline kultuur ja kodakondsus . Idenditeet e ühtekuuluvustunne- samastumine, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Poliitiline kultuur. Koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul; On omane suurele sotsiaalsele grupile (rahvusrühmale, kogu rahvale); On jäik poliitiliste muutuste suhtes; Suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? Olulist rolli mängib võimu legitiimsus ehk valitsejate ja alluvate üksmeel põhiväärtuste, ühiskonna arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes. Kultuuri teisendavad ka
saatmist romaanivõitlusele, mida korraldas kirjastus ,,Loodus". 1.oktoobril 1927 tehti teatavaks zürii otsus, kus võitjaks oli tulnud ka Betti ,,Tuulearmuke". ,,Tuulearmuke" on Lea Ringi mina-vormis heitlik arengulugu kevadest sügiseni. Erinevad inimesed iseloomustasid ,,Tuulearmukest" sõnadega: uudsus, probleemivaesus, tühisus, karakter olevat pealiskaudne, selge XX sajandi teos, stiilne. Hoolimata kriitilistest hinnangutest oli selle teose vastuvõtt julgustav. Pärast romaani avaldas Betti muinasjutu ,,Nukra mehe prillid" 1929. aasta 4. numbris ,,Lastelehes". 1930 avaldab ta aga pikema jutustuse ,,Invaliidid". 1935. aastal avaldas Betti ka jutustuse ,,Viletsuse komöödia", mida oli ta ka varem esitanud ajakiri ,,Loomingule". Sellel korral ilmusid ka peatükid ,,Suured vallutajad ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures". Selle poeemi stiil on vaimukalt
VÄLISKAUBANDUSTEOORIA I kontrolltöö konspekt Positivistlik majandusteooria käsitleb kuidas majandussüsteem tegelikult funktsioneerib ning kuidas selle fundamentaalsete koostisosade muutused seda mõjutavad. Deskriptiivne lähenemine; sõltumatu eetilistest hinnangutest. Normatiivne majandusteooria õpetus sellest, kuidas majandussüsteem peaks funktsioneerima. Käsitleb väiteid, mis on loogilised tuletised teatud eeldustest; üleüldise heaolu kontroll. ÜLDISE TASAKAALU MUDEL Üldise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus tootmine, tarbimine, hinnad ja järelikult ka rahvusvaheline kaubandus on üheaegselt tasakaalus. Lihtsustavad eeldused: 1) Kõik majanduses osalejad lähtuvad ratsionaalsest käitumisest;
ümbritsevast lähtuvateks (akrofoobia ehk kõrgusekartus), loomariigist lähtuvateks (ämblikukartus) või siis võimalikest vigastustest tõukuvaiks (näiteks hirm süstimise ees). Sotsiaalfoobiaid iseloomustab kartus selle ees, kuidas inimesed sinusse suhtuvad. Hirm olla teiste ees kritiseeritud on inimloomuse üks tugevamaid jõude, suur osa sellest, kuidas me ennast ise hindame, tuleneb ju otseselt meie kaaslaste hinnangutest. Küsimus ongi selles, kui suure kaalu me neile hinnangutele oma peas anname. Tavaliselt seotud madala enesehinnanguga ja kriitikakartusega. Kus juures, selline foobiavorm saab alguse tavaliselt noorukieas ja adekvaatse abi puudumisel võib muutuda krooniliseks. Agorafoobia on kartus nii avatud ruumi ees kui ka sellega seotuga nagu olukorrad, kust on raske kiiresti ja takistusteta ohutusse kohta (tavaliselt koju) põgeneda. Siia alla kuulub ka
Poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Poliitiline kultuur: · Kujuneb ajaloolise arengu jooksul · Omane suurele sotsiaalsele grupile · Jäik poliitiliste muutuste suhtes · Suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral Olemus: spetsiifilsed jooned. Teadmised ja oskused, mida läheb vaja igal kodanikul. (kodanikukultuur). Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. 28. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? · Suured murrangud ühiskonnas, nt NSVL kokkuvarisemine · Võimu legitiimsus st valitsejate ja alluvate üksmeel ja sarnased väärtused · Globaliseerumine ja infotehnoloogia areng · Rahvastikuränded 29. Mis on sotsialiseerumine ja väärtusvaakum? Sotsialiseerumine- protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes värärtusi ja
ümbritsevast lähtuvateks (akrofoobia ehk kõrgusekartus), loomariigist lähtuvateks (ämblikukartus) või siis võimalikest vigastustest tõukuvaiks (näiteks hirm süstimise ees). Sotsiaalfoobiaid iseloomustab kartus selle ees, kuidas inimesed sinusse suhtuvad. Hirm olla teiste ees kritiseeritud on inimloomuse üks tugevamaid jõude, suur osa sellest, kuidas me ennast ise hindame, tuleneb ju otseselt meie kaaslaste hinnangutest. Küsimus ongi selles, kui suure kaalu me neile hinnangutele oma peas anname. Tavaliselt seotud madala enesehinnanguga ja kriitikakartusega. Kus juures, selline foobiavorm saab alguse tavaliselt noorukieas ja adekvaatse abi puudumisel võib muutuda krooniliseks. Agorafoobia on kartus nii avatud ruumi ees kui ka sellega seotuga nagu olukorrad, kust on raske kiiresti ja takistusteta ohutusse kohta (tavaliselt koju) põgeneda. Siia alla kuulub ka
21 inimest. 5.6% vastajatest oskasid võistlustantsu, ehk 6 inimest. 11.2% vastajatest oskasid hip hop’i, ehk 12 inimest. Kõige viimaseks küsiti siis ka isiku arvamust Eesti mehe elus tantsu vajalikkuse kohta. Kõikide küsimuste puhul oli muutusi ühest äärest-teise, kuid oli näha et õpilased jäid siiski endale kindlaks küsimustiku täites ja sellest tulenevalt võib järeldada, et tervikuna meeldis see kenasti õpilastele. Positiivsetest tulemustest ja hinnangutest lähtuvalt võiks loodud õppematerjali rakendada ka edaspidi. Käesolevas uurimistöös esitatud tulemused on kvalitatiivse loomuga ja neid saab üldistada esitatud küsimustiku piires. 13 Kasutatud kirjandus Internetiallikad 1.Vikipeedia Vaba entsüklopeedia: Portaal: Tants https://et.wikipedia.org/wiki/Portaal:Tants (01.27.2017) 2
· kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul · on omane suurele sotsiaalsele grupile, mitte üksikutele indiviididele · on jäik poliitiliste muutuste suhtes · suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral Poliitilisel kultuuril on ka spetsiifilisi jooni, mis tulenevad poliitika enda eripärast. Poliitilise kultuuri erijooneks on võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ning juurutamisel. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Poliitilise kultuuri osaks saab vaid niisugune käitumisviis, mis on laialt levinud ning mida tuleb ette korduvalt. Poliitilise kultuuri muutumine on pikk ja vastuoluline protsess. Uue kultuuritüübi juurdumisel mängib olulist rolli võimu legitiimsus ehk valitsejate ja alluvate üksmeel põhiväärtuste, ühiskonna arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes.
kompleks. Poliitiline kultuur moodustab osa üldisest kultuurist. Seetõttu on poliitiliselt kultuuril niisuguseid jooni, mis on omased kõikidele kultuuriliikidele. Poliitiline kultuur kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul; on omane suurele sotsiaalsele grupile, mitte üksikutele indiviididele; on jäik poliitiliste muutuste suhtes; suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. 10. Minu õigused 11. Kodaniku õigused · Eesti kodanikul, kes on saanud 18 aastat vanaks, on õigus valida · iga vähemalt 21.aastane hääleõiguslik Eesti kodanik võib kandideerida Riigikokku · ainult kodanikul on õigus kuuluda erakonda · vähemalt 40.aastane sünnijärgne kodanik võib kandideerida Vabariigi presidendiks · ühtegi kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (välja arvatud
Hindrey vaatab ilma ja inimesi omaenese silmadega ja omaenese temperamendi läbi nii, et tulemus on huvitav, köitev, lausa põnev ka siis, kui me kõigega ei nõustu. K. A. Hindrey on läbi ja lõhki konservatiiv. Tema novellides on tähtsal kohal sündsus, kasvatus, traditsioon vastandudes mõistuse, loomulikkuse ja alasti tõega. Paljudes novellides on autor minajutustajana ise kohal. Sel juhul kasvabki novell autori hinnangutest teatavale inimtüübile, situatsioonile, probleemile, mida ta käsitleb sageli täiesti ootamatust vaatenurgast. See käsitelu on täis psühholoogilist eritlust, mis ei väsita ega lähe igavaks. Kuid autor asetavat ennast ainuõigena ümbruskonnast kõrgemale. Hindreylik tegelane on härra, kuid mitte enesestmõistetavalt ja paratamatult, vaid sihilikult ja isegi teatava pingutusega. Bernard Kangro on andnud järgneva iseloomustuse: ,,See on omaarust peenetundeline ja
mitmekesisuse kirjeldamist. Raskendavad molekulaarsed analüüsid. Liik erineb 2-3 protsendi võrra teisest üksusest. Suur roll on kokkuleppel. Arendamine tuleb pooleli jätta. Klassikaline skeem kolme paleosoilise evolutsioonilise fauna dünaamikast viimase 600 miljoni aasta jooksul kohta. Sepkovski. Mereliste selgrootute taksonite esmailmumise dünaamika. Tertsiaar on amerikanism. Tegelikult on see kolmeodsaline jaotus paleogeen, neogeen, kvaternaar. Suurem osa hinnangutest toetub vaid toesega liikidele. Meres keskmiselt 40 prots toesega, biomassist u 50 protsenti. Minevikus ei ole suhe olnud sama, vaid muutunud. Vanaaegkonnas oli see kindlasti väiksem. Seega tuleks statistikas mingit koefitsienti arvutada, kuid ei tea, mille alusel, mis meetod olema peaks. Veel varem oli neid 1 protsent. Usaldusväärselt ei saa hinnata liike. Koejäljendite säilimime ) mineralisatsioon ennetab lagunemise) on kindlasti erandlik nähtus. Koefitsient võib-olla 1, midagi
Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (viga saab parandada) - kuulamisoskus: huvi väljendamine inimese vastu > olulisuse tundmine > enda avamine /muututakse ka ise teise isiku jaoks meeldivaks ("temaga oli hea rääkida" ) - empaatiline kuulamine püütakse mõista teist inimest (kuulaja poolse soojuse, sümpaatia tunnetamine) - avatud kuulamine seisukoha kuulamine, hinnangutest hoidumine (rumal/väär/mõttetu jne) - tagasiside andmise oskus: (võimalusel) keskenduda käitumisele (muudetav), isik pole probleem; enne positiivne, siis negatiivne info. - enda suhtumise muutmine, psühholoogilise müraga arvestamine Millal võib eeldada tahtlikku mõjutamist, tahtmatut mõju avaldamist? Siis, kui inimene meeldib, on heatahtlik teie suhtes, huvitatud teie arvamusest, ei mõista hukka jne. > valmisolek teda abistada kasvab
väike julgustus (lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad kuulaja aktiivsena), kasutada avatud küsimusi ja tähelepanelikult vaikida võimaldavad kuulajal keskenduda kõnelejale. NELI PEEGELDAVA KUULAMISE OSKUST Peegeldavas vastuses sõnastab kuulaja uuesti kõneleja poolt väljendatud mõtted ja/või tunded, tehes seda viisil, mis näitab mõistmist ja aktsepteerimist. Peegeldav reageering on hinnangutest vaba. See on rääkija jaoks märk mõistmisest ning aktsepteerimisest. Ümbersõnastamine (jutu sisu) Ümbersõnastus on lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu. See on kokkuvõtlik Hea ümbersõnastus peegeldab kõneleja sõnumist ainult olulist Keskendub rääkija jutu sisule. Puudutab pigem fakte või ideesid kui tundeid, mida kõneleja väljendab.
annaabi.ee 
