kujutab endast evolutsiooni lõppmängu Mis eristab meid genoomsel tasandil hiirtest? ·Töö hiire genoomiga Mouse Genome Sequencing Consortium (MGSC). Roti genoomiga RGSC ·Genoomide võrdlus üldiselt: Inimese genoom on veidi suurem, vahe korduselementide hulgast. Hiire intergeensed alad ja intronid (keskmiselt 16%) väiksemad. Esineb lokaalne erinevus. Eksonite ja kodeeriva DNA suurus (550 koodonit) sarnane, sarnane on ka ortoloogsete geenide hulk. G+C hulk hiirel suurem kui inimesel (42% versus 41%). Inimesel palju suurem CpG saarte hulk. Konserveerunud sünteensete piirkondade pikkus 10 Mb. Inimesel 5% genoomist suurte segmentaalsete duplikatsioonide tulemus, hiirel 1% (rott 3%) ·Divergents (lahknemine) geenide ja valkude järjestuses: Umbes 80% hiire geenidest omab ortolooge inimese genoomis, järjestuse sarnasusega 70-100%. Enim erinevad MHC geenid ja reproduktsiooniga seotud geenid. Põhjuseks positiivne selektsioon (selektsioon
2009 Hiire ajalugu Maailma esimene arvutihiir nägi ilmavalgust 46 aastat tagasi. 1970. aastatel arendas seadet firma Xerox, aga esimene hiirega varustatud kommertstoode lasti välja 1981. aastal. Hiire leiutas 1963. aastal Douglas Engelbart. Maailma kõige esimene arvutihiir 296 000 krooni maksev 18 karaadisest valgest kullast 59 teemantikilluga maailma kalleim arvutihiir Mis on Hiir ? Hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Hiirel on tavaliselt 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Hiire funktsioonid: Osutamine Klõpsutamine Lohistamine ehk vedamine Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutihiir http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=20531616& http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_cont http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_con Tänan Kuulamast!
juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Hiire programm arvutab ümber hiireelektroonika pöörde- ja kiirusimpulsid ekraanil paikneva hiirekursori liikumisteks. 2. optilis-mehaanilised: Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta kasutab palli liikumise kindlaks tegemisel optilisi sensoreid. 3. optiline hiir: Kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tööks spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad reageerivad kiiremini ja täpsemini kui mehaanilised ja optilis-mehaanilised hiired, kuid nad on ka palju kallimad. Hiirel on üldiselt kolm põhifunktsiooni: 1. Osutamine Kui liigutada hiirt alusmatil, nihkub ekraanil ka hiirekursor, nii et sellega saab osutada mistahes kohale ekraanil. Selleks, et ulatada hiirega igasse ekraani nurka on vaja 25x20 cm suurust tööpinda. Ekraanil oleva hiirekursori kuju sõltub programmist:
Siga Ütleb: „Kuid kas sul on kahju meile oma maja jätta? Minul on 2 last ja ka nemad vajaksid kodu.“ Hiir ütleb: „Kuid minu oma on minu. Kuid kui soovite võite mulle teinepäev tulla külla. Teen kooki ja mahla.“ Siga vastab: „Ajan metsloomad kokku ja tuleme homme.“ Hiir oli sellega nõus. Järgmisel päeval peale suurt vaidlust ja tülitsemist suutsid metsloomad saada aru, et igaüks peab ise omale maja ehitama. Nad hakkasid igapäev hiirel külas käima ja hiir küpsetas neile suure koogi. Metsaelanike suhted muutusid heaks ja nii nad nüüd elavad seal metsas.
* umbsoole ussripik b) Embrüonaalse arengu võrdlus c) Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. Molekulaarkella printsiip Mitokondri DNA? Inimese ja simpansi genoomi üldjärjestuses on ainult 1,6 % erinev! Inimesel ja hiirel on 90 % ühiseid geene. Kas inimesel on ka ühiseid geene... Sisalikuga? Rohukonnaga? räimega? vihmaussiga? toomingaga? bakteriga? kärbseseenega? Pseudogeenid... ...on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. Nii võime öelda, et iga liigi genoomis on talletatud info tema evolutsioonilisest arenguteest ehk fülogeneesist. 3. Biogeograafilised tõendid.
Algernonile`` . Raamat anti esmakordselt välja 1966.aastal, eesti keelde tõlgiti see 1976.aastal. Raamatu peategelaseks on 32.aastane Charlie Gordon, kellel on erakordselt madal IQ. Ta valitakse välja teadlaste poolt eksperimentaalseks ajuoperatsiooniks, mis peaks tõstma tema intelligentsustaset. Charlie oli esimene inimene, kelle peal seda katset tehti, varem olid katsealusteks hiired. Operatsioon oli õnnestunud väga hästi valgel hiirel Algernonil, kes oli raamatu alguses Charliest targem. Operatsiooni mõjul kasvas Charlie arukus märgatavalt, temast sai lühikese aja jooksul geenius.. Äkitselt hakkas aga Algernoni seisund järjest halvenema. Charlie mõistis, et ta muutub tagasi endiseks, sest tegelikult operatsioon ainult kiirendas loomulikku arengut ning taandareng tuli sama kiiresti. Raamatu lõppedes otsustab Charlie minna elama vaimupuuetega
Juttselg-hiir Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on juttselg hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad.
Metshiir Kuidas näeb välja metshiir? Metshiirel on suured kõrvad, silmad ja tagakäpad. Ta sarnaneb väga kaelushiirtega kuid ta on väiksem. Saba on hiirel pealt-poolt tumepruun ning alt poolt vaadates heledam. Nagu näha all olevalt pildilt on metshiirel tumepruun selg, helepruun küljelt vaates ja kõht hallikas valge. Kolm protsenti hiirtest on tegelikult valge sabaga. Esikäppadel on metshiirtel neli varvast, tagakäppadel aga viis varvast. Mida metshiir sööb? Metshiir sööb terasid, idusid, pähkleid ja pungi. Nad koguvad väga palju pähkleid, seemneid oma lao kambrisse, selleks et nad talve üle elada saaksid. Metshiirtel on 16 hammast
nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Selliseid hiiri kasutati siis, kui arvuti leiutati. Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta kasutab palli liikumise kindlaks tegemisel optilisi sensoreid. Kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tööks spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad reageerivad kiiremini ja täpsemini kui mehaanilised ja optilis mehaanilised hiired, kuid nad on ka palju kallimad. Võib eristada kolme peamist funktsiooni: · Osutamine (pointing) · Klõpsutamine (click) · Lohistamine e. vedamine(dragging e. drag and drop) Neid hiiri on hea kasutatada mängimisel. On välja mõeldud palju erineva kuju ja funktsiooniga hiiri. Juhthoob (ehk joystick) on igas
3. Siiratav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootorigam, mis tagaks geeni avaldumise õiges koes ja sobival ajal. 4. Lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisega seotud riskidest. Kulukas: kuna toimiva transgeense looma saamine oleneb paljuski õnnest. Ühe korraliku geneetiliselt muundatud looma saamiseks tuleb teha 100-200 kordust. Ühest küljest on nende loomine hea ja vajalik, sest transgeensete loomade abil uuritakse inimeste geene (vaadatakse, kuidas sama geen nt hiirel avaldub) ning seega on võimalik tulevikus paljusid pärilike haigustega inimesi ravida, mis oleks neile suureks kergenduseks. Samuti oleks võib-olla võimalik vähendada näljaprobleemi Aafrikas, luues taimi, mis annavad halvemate tingimuste juures suuremal hulgal saaki. Negatiivse külje pealt: a) katseloomadele põhjustatakse nende eksperimentidega palju kannatusi. b) muundatud geeniga taimed võivad levida loodusesse, olles seal tavalistest taimedest elujõulisemad, ja
1999. aastal avaldati tosina jagu ääretult olulisi töid tüvirakkude kohta, mis annavad lootust kasutada neid rakke praktilises meditsiinis. Vereloome tüvirakud võivad maksa viiduna diferentseeruda maksarakkudeks või ajju süstituna areneda ajurakkudeks. Kuidas uuriti? Enamik praegu tehtud katseid on läbi viidud hiirte peal ja need annavad lootust rakendada sama meetodi ka inimestel. Näiteks terve hiire neuraalsed tüvirakud aitasid leevendada haiguse sümptomeid hiirel, kel oli geenimanipulatsiooniga esile kutsutud inimese sclerosis multiplex`i sarnane haigus. Milliseid haigusi veel peetakse võimalikuks ravida sellise rakuteraapia abil? Tõsisemalt peetakse silmas näiteks parkinsonismi, insulti, südamehaigusi, diabeeti, lihasdüstroofiat, osteoartriiti ja reumatoidartriiti. Seetõttu on tüvirakkude uurimise ja rakendamisega seotud panused väga kõrged. Mis on selles positiivset? Nimelt võimaldab meetod kasutada patsiendi enda rakke
fotoandur registreerib aluselt peegeldunud valgust, mis triipudest üle liikudes katkeb. 2. ERINEVAD HIIRED Kokkuvõtvalt võib öelda, et on kolme tüüpi hiiri: mehaanilised: Eespool kirjeldatud hiir optilis-mehaanilised (optomechanical): Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta kasutab palli liikumise kindlaks tegemisel optilisi sensoreid. optical: Kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tööks spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad reageerivad kiiremini ja täpsemini kui mehaanilised ja optilis-mehaanilised hiired, kuid nad on ka palju kallimad. 3. HIIRE AJALUGU Kuigi hiir (või tema eelkäija) töötati välja Douglas Engelbart-i poolt juba 1963 aastal “Stanford Research Center”-is, muutus ta populaarseks alles alates 1984.a., mil Apple hakkas tootma graafilise operatsioonisüsteemiga
Tootjafirmad väidavad, et optilised hiired on võimelised tegema kuni 6000 pilti sekundis ning vähemvõimekas polevat ka digisignaaliprotsessor (DSP), mis töötleb sensorilt saadud digitaalseid pilte teeb kindlaks pildi mustrid ja jälgib, kas need on võrreldes eelmise pildiga muutunud. Laserhiir 2004. aastal tõi Logitech välja esimese laserhiire ja reklaamis seda kui täpseimat hiirt maailmas. Tööpõhimõte on kõlava nimetusega hiirel täpselt sama, mis optilisel suguvennal valgustatud aluspinda pildistatakse ning liikumine tuvastatakse piltide liikumisega. Erinevalt optilisest hiirest, millel aluspinda valgustab LED ehk lihtlabane abilamp, kasutatakse laserhiires pinna valgustamiseks laserkiirt. Laseri eelis seisneb selles, et see kiirgab kitsaid, koherentseid ja täpselt suunatud valguskimpe ning seda saab koondada väga väikeseks täpiks. Resolutsioon
d) Lõimumiskohta töödeldakse ligaasiga. See on aine, mis tekitab endiste lahtilõigatud otste vahele kovalentsed sidemed, nii et need jäävad tugevasti kokku. Geenivektor ongi valmis. 7.On keerukas ja kulukas, sest toimiva transgeense looma saamine oleneb paljuski õnnest. Ühe korraliku geneetiliselt muundatud looma saamiseks tuleb teha 100-200 kordust. Ühest küljest on nende loomine hea ja vajalik, sest transgeensete loomade abil uuritakse inimeste geene (vaadatakse, kuidas sama geen nt hiirel avaldub) ning seega on võimalik tulevikus paljusid pärilike haigustega inimesi ravida, mis oleks neile suureks kergenduseks. Samuti oleks võib-olla võimalik vähendada näljaprobleemi Aafrikas, luues taimi, mis annavad halvemate tingimuste juures suuremal hulgal saaki. Negatiivse külje pealt: a) katseloomadele põhjustatakse nende eksperimentidega palju kannatusi. b) muundatud geeniga taimed võivad levida loodusesse, olles seal tavalistest taimedest
Nende erinevus seisneb selles, et esimesel meetodil tekib täiesti uue ja võõra organismi geeniga organism. Teisel meetodil muutub ainult see, et selle organismi geen ei avaldu. DNA ahela lahtiharutamisel erinevate protsesside käigus saadakse jälg, mis on igal inimesel unikaalne, samamoodi nagu sõrmejälg. DNA-sõrmejälgede meetodiga saab veel täpsemalt tuvastada inimesi. Ei, kimäär on transgeensete organismide valikpaljundamise teel saadud organism, kellel avaldub üks kindel geen, nt hiirel mõni siirdatud inimese geen. Kuid ka organisme, kelle mõni keen on välja lülitaud nim GM-organismideks. Kimäär on genotüübilt erinevatest rakkudest v. kudedest koosnev organism.GMOsid saab ka teistmoodi, ei pea alati teise organismi rakkudega liitma neid. Nt saab gmosid ka geenivaigistusega. B-Bioonika on bioloogia ja tehnoloogia piiriteadus. Nt ventilatsioonisüsteemid ja keskkonnasäästlikud autod. Embrüonaalkloonimine. Munarakk viljastatakse in-vitro meetodil
Eestis on neid võrdlemisi vähe. Nad sarnanevad väga kaelushiirtega, kellest tuleb ka natuke juttu. Loodan, et sellest kasulikkust looduse materialist jääb mul midagi pähe ka, sest mul oli väga huvitav hiirtest ja nende elust rohkem teada saada! 2 1. Metshiired Kuidas näeb välja metshiir? Metshiirel on suured kõrvad, silmad ja tagakäpad. Ta sarnaneb väga kaelushiirtega kuid ta on väiksem. Saba on hiirel pealt-poolt tumepruun ning alt poolt vaadates heledam. Nagu näha all olevalt pildilt on metshiirel tumepruun selg, helepruun küljelt vaates ja kõht hallikas valge. Kolm protsenti hiirtest on tegelikult valge sabaga. Esikäppadel on metshiirtel neli varvast, tagakäppadel aga viis varvast. Mida metshiir sööb? Tumepruun selg Metshiir sööb terasid, idusid, pähkleid ja
ning vähemvõimekas polevat ka digisignaaliprotsessor (DSP), mis töötleb sensorilt saadud digitaalseid pilte teeb kindlaks pildi mustrid ja jälgib, kas need on võrreldes eelmise pildiga muutunud. Sel viisil tuvastab DSP, kui kaugele ja millises suunas on hiir kahe pildi vahel liikunud, ja edastab vastavad koordinaadid arvutile. 2.2.1.Laserhiir 2004. aastal tõi Logitech välja esimese laserhiire ja reklaamis seda kui täpseimat hiirt maailmas. Tööpõhimõte on kõlava nimetusega hiirel täpselt sama, mis optilisel suguvennal valgustatud aluspinda pildistatakse ning liikumine tuvastatakse piltide liikumisega. Erinevalt optilisest hiirest, millel aluspinda valgustab LED ehk lihtlabane abilamp, kasutatakse laserhiires pinna valgustamiseks laserkiirt. Laseri eelis seisneb selles, et see kiirgab kitsaid, koherentseid ja täpselt suunatud valguskimpe ning seda saab koondada väga väikeseks täpiks. Laseris võimendatakse
Sisesta otsingukasti Südalinna kooli aadress – Liivalaia 23. Vaata erinevaid kaardivõimalusi – Hübriidkaart, Ortofoto, Kaart, Põhikaart , vali endale meeldivaim. Mõõda koolimaja ümbermõõt ja pindala. Selleks: Vajuta ülapaneelilt nuppu vahemaade mõõtmine. Klikkides koolile ümbritse kool mõõtjoonega. Vali valikust pindala Kooli ümbermõõt on : 475 m Kooli pindala on: 12600 ruutmeetrit Puhasta kaart – nupp infokasti allservas. Määra kooli absoluutkõrgus – lase hiirel seista kooli kohal ning loe infokastist kõrgus H : Kõrgus on 17,5 Lülita sisse Põhikaart ning vähenda kaarti nii palju, et Liivalaia tänav mahub peale. Mõõda Liivalaia tänava pikkus Suur-Ameerika tänavalt Juhkentali tänavani Pikkus on 1,29 km Kumb teederist on madalamal? Pronksi SALVESTA OMA TÖÖ - 9. klassi kataloogi enda nime alla!
metallrattaga riistapuud oli võimalik esialgu liigutada vaid kas horisontaal- või vertikaalsuunas ning esialgu oli see üsna kohmakas. 1970. aasta sügisel anti talle selle seadme peale välja patent.Tänapäeval tunneb maailm leiutist arvutihiire nime all.Just hiirel on suur roll selles, et tänapäeval saab pea igaüks arvuti käsitsemisega hakkama.1970ndal oma leiutisest rääkides oli Engelbart üpris tagasihoidlik: ,,See sai hüüdnimeks hiir, sest sel on saba taga."1997. aastal pälvis Engelbart Massachusettsi tehnoloogiainstituudi
teda hiirematil libistada. Hiire liikumine hiirepadjal või laual kantakse üle kursori liikumiseks ekraanil ja nupud võimaldavad ekraanil olevaid objekte märkida ja käivitada. Hiir leiutati juba 1960-ntatel aastatel, laialdaselt kasutamist leidis aga alles 1980-ndatest alates. Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti kaks või kolm nuppu (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu. · Hiirele võib olla lisatud ka kerimisratas (wheel), mida on mugav kasutada pikema teksti lugemisel. Kuvarid · Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk monitorid, mille tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad
tegutseda. Hiire liikumine hiirepadjal või laual kantakse üle kursori liikumiseks ekraanil ja nupud võimaldavad ekraanil olevaid objekte märkida ja käivitada. Hiir leiutati juba 1960-ntatel aastatel, laialdaselt kasutamist leidis aga alles 1980-ndatest alates. Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti kaks või kolm nuppu (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu. Hiirele võib olla lisatud ka kerimisratas (wheel), mida on mugav kasutada pikema teksti lugemisel. Skanner on optiline sisendseade, mis on on mõeldud piltide sisestamiseks arvutisse. Nimetus “skanner” tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab “silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt
2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon,
n.n. immuunsüsteem-seoselised, hormoonseoselised, Imetajatele iseloomulikud kohastumused n.n. X-inaktivatsioon, platsenta olemasolu jpm. Mis eristab meid genoomsel tasandil hiirtest: Genoomide võrdlus üldiselt: Inimese genoom on veidi suurem, vahe korduselementide hulgast. Hiire intergeensed alad ja intronid (keskmiselt 16%) väiksemad. Esineb lokaalne erinevus. Eksonite ja kodeeriva DNA suurus (550 koodonit) sarnane, sarnane on ka ortoloogsete geenide hulk. G+C hulk hiirel suurem kui inimesel (42% versus 41%). Inimesel palju suurem CpG saarte hulk. Konserveerunud sünteensete piirkondade pikkus 10 Mb. Inimesel 5% genoomist suurte segmentaalsete duplikatsioonide tulemus, hiirel 1% (rotil 3%); Divergents (lahknemine) geenide ja valkude järjestuses: Umbes 80% hiire geenidest omab ortolooge inimese genoomis, järjestuse sarnasusega 70-100%. Enim erinevad MHC geenid ja reproduktsiooniga seotud geenid. Põhjuseks positiivne selektsioon
tingimuseks, et suuta reageerida kaaliumioonidele. Pole teada, kas metsikut tüüpi weaver geen võtab osa apoptoosi kujunemisest või on selle rajaks, mis takistab apoptoosi. Kui see on osaks apoptoosi kujunemisel, siis weaver mutatsioon viitaks sel juhul sellele et hüperpolarisatsioon on vajalik mõne neuroni eristumisel. Kui metsikut tüüpi weaver valk käitub kui apoptoosi takistaja, siis oleks põhjust seda uurida Parkinsoni tõvega seoses. Metsikul weaver hiirel substantia nigra' dopamiinegilised neuronid kaovad pärast diferentseerumist (need samad neuronid kaovad ka Parkinsoni tõve tagajärjel). Weaver valk võib funktsioneerida graanulrakkudes ühte moodi, dopaniinergilistes aga teistmoodi. Loodetakse mõista dopamiinergiliste rakkude kadumisest weaver mutantidel, kuna see aitaks mõista levinud Parkinsoni tõbe. 4.2 Stragger mutandid, Purkinje rakkude tuuma transkriptisoonifaktori defekt
Hiire kasutamiseks tuleb teda hiirematil libistada. Hiire liikumine hiirepadjal või laual kantakse üle kursori liikumiseks ekraanil ja nupud võimaldavad ekraanil olevaid objekte märkida ja käivitada. Hiir leiutati juba 1960-ntatel aastatel, laialdaselt kasutamist leidis aga alles 1980-ndatest alates. Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti kaks või kolmnuppu (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu. Hiirele võib olla lisatud ka kerimisratas (wheel), mida on mugav kasutada pikema teksti lugemisel. Hiire põhitegevused (vasaku nupuga) on järgmised: osutamine (pointing) hiirekursori viimine objektile hiirt matil libistades. Sõltuvalt olukorrast võib nüüd hiirekursori kuju muutuda
Energiatarve. Vaatenurk: Näitab ära, kuni mis nurgani on võimalik ekraanilt pilti veel kvaliteetselt näha. LCD ja LED ekraanile on see madalam, tihtipeale umbes 120 kraadi. CRT kuvaritel on aga vaatenurk isegi 180 kraadi. https://www.youtube.com/watch?v=MHCGKo8c8xc https://www.youtube.com/watch?v=YCWZ_kWTB9w Hiir: Hiir on seade, mille abil saab kasutaja reaalses maailmas kahedimensionaalse liikumise abil liigutada kursorit ekraanil kasutades graafilist kasutajaliidest. Hiirel on tavaliselt 3 nuppu: Vasak, keskmine ja parem, ning rullik. Esimene hiir leiutati 1960-ndatel aastatel Douglas Engalbart-i poolt. Esimesed hiired olid mehaanilised. Nendes oli kuul, mis liikus vastavalt kasutaja hiireliigutustele. Hiires oli kaks plaati, milles olid augud. Plaadid vastasid X ja Y vektorile. Kuuli liikudes liikusid need plaadid vastavalt edasi olenevalt kuidas kasutaja hiirt liigutas. Mõlema plaadi jaoks oli infrapuna LED
6. Milliseid spetsisesistliku käitumise näiteid oskad tuua? Näiteks peetakse suurtes loomafarmides kariloomi ebaloomulikes tingimustes, piinatakse neid, et saada võimalikult head toodet ehk et saada võimalikult palju kasu inimesele, hoolimata loomade tunnetest. 7. Millistele põhjendustele tuginedes peaks Singeri meelest loomade huve inimeste omadega võrdselt arvesse võtma? Sest loomad on sarnaselt inimestega võimelised kannatama ning tundma, ehk: hiirel on huvi, et teda jalaga ei löödaks, sest ta kannatab, kui seda tehakse. 8. Miks on inimelu pühaduse tees spetsiesistlik? Sest see tõmbab piiri eluõiguse ja inimeste liigi vahele ehk: teist inimest tappa on väär, kuid suvalist looma mitte. 9. Mille poolest erineb inimene muudest loomadest ja mille poolest on neile sarnane? Kuidas need erinevused mõjutavad võrdse kohtlemise nõuet?
eemaldatakse moodustub mitokondriaalne ümbris. Kui spermiogenees on lõppenud, asendatakse haploidse tuuma histoonid protamiinidega, transkriptsioon peatatakse. 14. Spermatogeenne tsükkel Spermatogenees ei toimu pidevalt ega sünkroonselt kogu seemnetorukeste ulatuses, vaid lainetena sperme vabaneb pidevalt. Tsükli moodustavad muutused seemnetorukeste kindlas paigas, koosneb (liigispetsiifiliselt erineval arvul) staadiumitest, inimesel VI (pullil, hiirel 12) Inimesel kulub IV spermatogeenset tsüklit spermatogoonist spermini – see 16 päeva iga tsükkel. 15. Spermiatsioon, spermid Küpsete spermatiidide vabanemine Sertoli rakkudest vääniliste seemnetorukeste valendikku Selleks, et see saaks toimuda, eemaldatakse Sertoli rakke ja spermatiide ühendavad spetsiaalsed adhesioonipiirkonnad. Spermatiididest eemaldatakse üleliigne tsütoplasma ja organellid, mis
Hiire leiutas 1963 Douglas Engelbart, kelle jooniste järgi valmistas Bill English samal aastal esimese prototüübi. 9. detsembril 1968 esitles Engelbart San Franciscos kolmenupulist hiirt esmakordselt laiemale publikule. 1982 leiutas Steve Kirsch esimese optilise hiire, mis vajas töötamiseks hiirematti, millele oli prinditud ruudustik. Kuigi need hiired olid väga täpsed, ei saanud nad väga populaarseks. 1983 turustas Apple oma esimese hiire osana Apple Lisa arvutikomplektist. Hiirel oli vaid üks nupp, millest sai Apple'i hiiri iseloomustav ja neid teistest tootjatest eristav tunnusjoon. 1999 lõi Agilent esimese optilise hiire anduri, mis töötas hiirematitagi. 2004 tõi Logitech müüki esimese hiire, mis kasutas asukoha määramiseks laserit. Selleks vajaliku anduri lõi Agilent. Laseripõhine asukoha määramine optilistel hiirtel tõi kaasa suure arengu hiirte täpsuses. Suurimad hiirte tootjad on Microsoft ja Logitech
..4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda. Juttselg-hiir Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on juttselg hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad.
inimesel 4000-10 000, seal 15 000- vereplasmas lahustunud valgu Kapillaari endoteel sobiv pikkus, niisutatakse seest Eluiga · inimesel 100-120 päeva 20 000, hobusel 8000 11 000, fibrinogeeni lahustumatuks niitjaks Rakumembraan hepariinilahusega, täidetakse · hiirel 20-30 · seal 60-70 · koeral lehmal ja lambal 7000 10 000, fibriiniks. Fibriin koos kiudude Lümf, Vesi, toit,õhk, Uriin, kolmveerandi ulatuses verega, 120 · hobusel 150 päeva · 20. Leukotsüütide funktsioonid. vahele suletud vererakkudega
Geenivektor ongi valmis. 18.Lihaloomad (sead, veised jt), kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud. Ravimeid tootvd loomad (Geneetiliselt muundatud kits, kelle piimas leiduvad antikehad kasvajate vastu, geneetiliselt muundatud sead, kes toodavad hemoglobiini) 19.Transgeensete loomade loomine on õigustatud. Transgeensete loomade abil uuritakse inimeste geene (vaadatakse, kuidas sama geen nt hiirel avaldub) ning seega on võimalik tulevikus paljusid pärilike haigustega inimesi ravida. Samuti oleks võib-olla võimalik vähendada näljaprobleemi arengumaades ,luues transgeenseid loomi, kelle toodangut on suurendatud. Mõned transgeensed loomad toodavad ka ravimeid, mis hõlbustavad haiguste ravi. 20.Transgeenseid taimi luuakse et saavutada: putukaresistentsus - Bt-toksiini määrav geen
On ka optilis-mehaanilised arvutihiired, millel pöörlevat kuulikest pole. Sellised hiired töötavad vaid selleks otstarbeks mõeldud alusel: hiire sees asuvate andurikettakeste asemel on spetsiaalse aluse pind kaetud ristitriipudega ning hiire korpuses asuv fotoandur registreerib aluselt peegeldunud valgust, mis triipudest üle liikudes katkeb. Lisaks on optiline hiir, mis kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tööks spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad reageerivad kiiremini ja täpsemini kui mehaanilised ja optilis-mehaanilised hiired, kuid nad on ka palju kallimad. 1.3 Hiirematt Hiirematt on vahend arvutihiire kasutatavuse parandamiseks. Kolm kõige olulisemat tegurit hiire loomisel olid kiirus, täpsus ja mugavus. Mati kasu seisnes ka selles, et hoiduda laua pinna kriimustamisest. On olemas palju erinevaid matte, erinevate pinnatekstuuridega mis sobivad eriliiki hiirtele. 1980
108. Valiku meetodid (individuaalne ja massvalik). Individuaalne valik Nt ühe teatud punapea välja valimine. Fenotüüpide ennustamine vanemate keskväärtuse alusel. Massvalik Nt kõikide punapeade välja valimine jne. Selektsiooni diferentsiaal (S), selektsioonikoefitsient (s), valiku intensiivsus, selektsiooni tulem (R). 109. Molekulaarne mimikri. Insuliinist sõltuv diabeet, insuliinist sõltumatu diabeet. 110. Sünteensus. Inimesel ja hiirel üle 200 homoloogse DNA piirkonna. 111. Sisearetus. Ehk inbriiding. Selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt. Sisearetus on nt sugulasabielud, Amishi religioosne pere, Euroopa ''siniverelised'' (kuningaperekonnad). 112. Välisaretus. Ehk autbriiding. Taime- ja loomaliikide, kes genotüübilt on suhteliselt kaugemalt seotud (võrreldes inbriidinguga), ristamine. Toimub alati liigisiseselt
See näitab, mitu korda sekundis uuendatakse pilti ekraanil. Veel tasuks jälgida monitori suurust, s.o diagonaali pikkust, mis märgitakse tollides (1 toll=2,54 sentimeetrit). Kodukasutaja lauaarvutile soovitatakse tänapäeval monitore diagonaaliga 19 tolli. (Monitor, 2010) Hiir (mouse) on seade, mille abil kasutaja käe liikumine tasapinnal (näiteks laual) muudetakse kursori liikumiseks arvutiekraanil Hiirel on tavaliselt kaks klahvi erinevate operatsioonide sooritamiseks ja kerimisnupp näiteks veebilehtede sisu mugavamaks üles-alla kerimiseks. Hiirt kasutatakse: 1) Kursori juhtimiseks ekraanil; 2) Programmide menüüde avamiseks, käskude ja tegevuste valimiseks; 3) Tekstiplokkide ja/või graafikaobjektide valimiseks; 4) Joonistamiseks ja paljudeks muudeks toiminguteks. Sülearvutitel on tavapärase hiire asendamiseks kasutusel enamasti
mis omakorda paneb liikuma hiire sees olevad püst- ja rõhtliikumise rullikud, millega on seotud andurid, mis edastavad juhtprogrammi (driver) abi kasutades hiire liikumise matil arvutile. Selle tulemusena sooritab hiirekursor ehk hiireviit monitori ekraanil täpselt samasugust liikumist, nagu liigutatav hiir matil. Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti kaks või kolm nuppu ehk klahvi (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu. Windows töökeskkond ja põhimõisted Failid ja kaustad Fail (file)on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kataloog (directory) - failihaldussüsteemi hierarhia (ketas-kataloog-alamkataloog-fail) üks tase. Win95's kasutatakse ka terminit kaust (folder)
nuppe. Näiteks rühmitatakse üksikuid meilisõnumeid tähistavad nupud automaatselt ühe e- posti nupu alla. Kui seda klõpsate, saate menüüst hõlpsalt kindla sõnumi valida. Nüüd olete tutvunud töölauaga ja olete valmis edasi liikuma! Hiir Hiirt kasutatakse ekraaniüksuste käsitsemiseks samal viisil nagu käsi füüsiliste objektide puhul. Üksusi saate liigutada, avada, muuta, kustutada jne. Hiirenuppude kasutamine Hiirel on põhi- (primaarne) ja lisanupp (sekundaarne). Hiire põhinuppu (tavaliselt vasak nupp) saate kasutada üksuste valimiseks ja klõpsamiseks, kursori liigutamiseks dokumendis ja üksuste lohistamiseks. Hiire lisanupu (tavaliselt parem nupp) abil saate kuvada toimingute või valikute menüü, mille käsud sõltuvad sellest, mida te klõpsasite. See menüü aitab toimingute tegemist kiirendada. Hiire lisanupu vajutamist nimetatakse paremklõpsamiseks.
mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans lame uss, väga lihtsa ehitusega, suhteliselt vähe geene. Läbipaistev, lihtne (mikroskoobiga) uurida, väike. Odav. Drosophila melanogaster ajaloovältel hästi uuritud ja väga detailselt kirjeldatud organism. Väike, paljuneb kiirelt. 60. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks. Hiir odav, paljuneb kiirelt, vähenõudlik Rott käitumine keerulisem, kui hiirel Primaadid inimesele kõige läheimad organismid, kallid pidada.
üllatunud, aga väga kurb. Jutusta neljanda pildi kohta! Laps jutustab 10. Jutustamine neljanda pildi 4. pildi kohta 5. pilt: kohta. Igal jutul on ka lõpp. Vaatame, millega meie lugu lõppeb? Kustil oli hea meel, et rahvas ilma etenduseta ei jäänud. Aga hiirel oli hea meel, et sai Kustit aidata. Etendusest. Rõõmu ja tänu. Millest ei jäänud rahvas ilma? Sest etendus ikkagi Mida Kusti lõpuks tundis? toimus ja hiireke Miks Kusti oli rõõmus? aitas teda. Mida hiireke tundis
Slaid. Lümfiringe ei ole sümmeetriline, imetajatel paremas poolest pool pead ja üks käsi, osa rindkerest suundub ühte kohta ja ülejäänud kolmveernad organsimi teise kohta. Lümf liigub lümfisõlmedess tänu keha liikumisele, lihaste liikumisele, saab tänu klapikestele liikuda ainult südame suunas. Kudede vahel olev vedelik saab imbuda lümfisoontesse. Tüümus Digeorge sündroom – inimesel kui tüümust pole, raske haigus. Nude mice – kui tüümust pole hiirel, kui steriilsetes tingimustes kasvatades sudab elada vanaks, kui aasta vana leitud mõni t lümfotsüüte kust kurat keegi ei tea. 70g lapsel - hiljem 3g, vastsündinul on suur organ, täiskasvanul väiksem Sisestruktuuris oluline: erinevad makrofaagid, spetsiifilised epiteliaal ja dentriitrakdu, suurel hulgal apoptootilis rakke, (naiivsed T rakud kes ei sobi), Hassall´scorpuscles—TSLP tüümuse strommalne lümfopoietiin-reg.T lümfotsüüdid Bursa
· Anatoksiin-a ning homoanatoksiin-a on sünapsijärgsed depolariseerivad neuromuskulaarsed blokeerivad ained nagu atsetüülkoliingi, mis seonduvad tugevasti nikotiinse atsetüülkoliini retseptoriga. Erinevalt atsetüülkoliinist pole aga atsetüülkoliinesteraas võimeline anatoksiine hüdrolüüsides inaktiveerima ning lihas jääbki kokkutõmbunuks. Nimetatud anatoksiinid põhjustavad imetajate kiiret surma hingamise seiskumise läbi, nende LD50 on hiirel umbes 250 µg/kg kohta. · Anatoksiin-a(S) on ensüüm koliinesteraasi inhibiitor. Tema LD50 on hiirel 25-50 µg/kg. Kuna ta on fosfororgaaniline ühend (muide ainus teadaolev looduslik), siis on tema toime sarnane selliste sünteetiliste pestitsiidide nagu paratioon või malatioon omaga. Erinevalt anatoksiin-a-st põhjustab anatoksiin-a(S) imetajatel nii tugevat süljevoolu kui ka kõhulahtisust, värinaid ning limavoolu ninast. neurotoksiline
Kui me tahame teha GMO'd, siis peame mõtlema sellele, kuidas oleks võimalik seda DNA'd viia niiviisi rakkudesse, et see järjestus oleks esindatud ka sugurakkudes. Imetajate tegemisel näiteks viime võõra DNA otseselt viljastatud munarakku, nii on hiljem järjestus esindatud kõikides organismi rakkudes. Munarakk hakkab jagunema, tekib embrüo, mille kõik rakud sisaldavad võõrast geeni. Hiirel sünnivad järglased ja üks neist sisaldab oma kõikides rakkudes võõrast järjestust. Teine võimalus. Väga varajase embrüo puhul räägime moorula staadiumist, kus kõik selle embrüo rakud on samaväärsed, ei ole defineeritud millise koe rakud neist saavad. Esimese diferentseeumise sündmus on blastotsüsti moodustumine, kus on eristunud kaks raku tüüpi: väline rakukiht (tropoektoderm) need rakud, millest ei moodustu embrüo
tagasi. U 30 000 geeni. Rattus norvegicus – rändrott. Mudelid inimpsühholoogia uurimiseks. Rottidega on lihtsam töötada: on vähem agressiivsed kui hiired, rahulikumad. Hiired on aeglased õppijad, rotid aga kiired ning on head mudelid käitumismustrite õppimiseks. Rotid on ka suuremad kui hiired, mis teeb nende uurimise lihtsamaks. Rotid on inimestele sarnasemad, nende süda lööb 2/3 korda aeglasemalt kui hiirel. Stress mõjutab ajutegevust rottidel ja inimestel samamoodi. Rotid on vastuvõtlikud sarnastele terviseprobleemidele. MITTEIMETAJATEST: Danio rerio – sebrakala. Paljuneb kiiresti. Embrüod arenevad kehaväliselt. They can be cloned from somatic cells and can be made transgenic. U 30 000 geeni. 64. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid kõrgemate taimede hulgas ja miks? Arabidopsis thaliana – müürlook
embrüo esimesteks arenguetappideks. Küpses munarakus on ranskriptsioon peatatud. Oovuleerunud munarakk. Cumuls oophorus: rakukiht munaraku ümber, selle sisenime rakukiht on corona radiata. Rebukest: glükoproteiinkest ootsüüdi plasmamembraani ümber, valgud ZP1, ZP2,ZP3. Sperm peab neid kihi läbima. Plasmamembraani all on kortikaalkiht: mikrofilameendid ja kortikaalgraanulid. Oovuleerunud munarakk on viljasyusvõimeline alla päeva inimesel ja mõne tunni jooksul hiirel. Spermatogeneesi erijoonid. Sertoli rakkude mõjul. Embüonaalsed eellasrakud on pärast paljunemisfaasi mitoosiarestis kuni puberteetideni. Meioosi käivitab retinoolhape. Tüvirakud, rakkude pidev uurimine. Inimes testistes on 1000 spermi sekundis. Eriline terminaalne diferentseerumine spermatosoidiks. Spermatosoidid: kompaktne tuum, kompaktne DNA, tagavad protamiinid histoonideasemel; minimaalne tsütoplasma, viibur liikumiseks, peas - tuum
· subgerminaalne õõs vaheruum rebu ja epiblasti vahel. ..tekib, kui blastodermi rakud absorbeerivad vett munavalgest, sekreteerides seda rebu ja endi vahele. Siia hakkab mood marginaaltsoon. · marginaaltsoon tume- ja helevälja piirialal. Holoblastiline (täielik), rotatsiooniline, isoletsitaalne 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) · Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. (vih !) · Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Trofoblast tekib blastotsüsti staadiumiks, asub blastotsööli 'ülaosas'. Trofoblasti rakud aitavad embrüol emakaseinale kinnituda- lõhustavad emaka kudesid ja poevad emakaseina sisse. Trofoblastist areneb koorion. ICM tekib ka blastotsüsti ajaks
soovitud tunnust: - Individuaalvalik – fenotüüpide ennustaminevanemate keskväärtuste alusel - Massvalik – selektsiooni diferentsaat; selektsioonikoefitsent; aliku intensiivsus; selektsiooni tulem Kvantitatiivse tunnuse lookus (QTL) - Polümorfsed lookused – langetõbi - Molekulaarne mimikri – insuliinist sõltuv või sõltumatu diabeet - Sünteensus – inimesel ja hiirel üle 200 homoloogse DNA piirkonna Aretusmeetodid - Sisearetus – sugulasabielud (amishid, euroopa siniverelised, tekib hemofiilia) - Välisaretus – heteroos, isesobimatus - Ühiseellased – inbriidingukoefitsent, suguluskoefitsent (geenide osa mis on 2 järglasel ühine ja mis saadud virtuaalselt ühiseellaselt 80.Ränded - Rändeprotsessis evolutsioneerus musta nahavärvusega isendite väljaränne Ida-
Kui palju on Eestis seni veel avastamata pisiimetajaliike, seda pole võimalik öelda; kuid iga 10-aastase uurimisperioodi vältel avastatakse meil 1--2 uut liiki juurde. (http://www.hot.ee/pisiimetajad/NR3.HTM) Juttselg- hiir Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on juttselg hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad.
ei kanta. Sellega seondunud võõrvalgu fragmente tunnevad ära abistaja T-lümfotsüüdid (Th-rakud). MHC molekul määrab ära T-rakkude aktivatsiooni, mitte sellega seotud antigeen. Kogu T-rakkude repetuaar valitakse välja tänu MHC molekulidele. MHC valke kodeerivad geenid koonduvad lookustesse, mida kokku nim. major histocompatibility complex MHC kompleks. MHC kompleksi nimetatakse inimesel HLA kompleksiks, (asub 6-ndal kromosoomil) ja hiirel H-2 kompleksiks (17-ndal kromosoomil). MHC geenid (HLA ja H-2) koonduvad lookustesse. Klass I ja klass II lookuste vahele jääb komplemendi valkude lookus, mis on klass III lookus. On komplemendi valgud (C4;C2;BF ) ja põletiku vastuses osalevad tsütokiinid TNF- ja TNF-, samuti heat-shock valgud. MHC valke ekspresseeritakse kõigil kõrgematel selgroogsetel rakkude pinnal. Esmakordselt avastati MHC valgud hiirtel - nim. H-2 antigens (histocompatibility 2 antigens).
mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans lame uss, väga lihtsa ehitusega, suhteliselt vähe geene. Läbipaistev, lihtne (mikroskoobiga) uurida, väike. Odav. Drosophila melanogaster ajaloovältel hästi uuritud ja väga detailselt kirjeldatud organism. Väike, paljuneb kiirelt. 59. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks. Hiir odav, paljuneb kiirelt, vähenõudlik Rott käitumine keerulisem, kui hiirel Primaadid inimesele kõige läheimad organismid, kallid pidada.
ületada ei tohi. Kui “hüüdjal” ei õnnestu mitut paari järjest kinni püüda võib vahepeal “hüüdjat” vahetada. Arendab tähelepanu ja reageerimiskiirust. Kass ja hiir Osavõtjate arv: Vähemalt 6; paarisarv Mängu käik: Mängijate paarid istuvad „hiirtena“ maas moodustades „hiireuru“. Määratakse üks põgenev „hiir“ ja „kass“. Õpetaja märguande peale hakkab „kass“ „hiirt“ taga ajama. „Hiirel“ on võimalus end ühte mänguplatsil asuvasse „urgu“ peituda, kuid kuna „urgu“ mahub ainult kaks „hiirt“, siis see „hiir“, kelle kõrvale ei istutud, peab nüüd ise „kassi“ eest ära jooksma hakkama. Kui „kass“ tagaajatava kätte saab, vahetatakse rollid ja „kass“ muutub ise hiireks. Hüppa sisse, hüppa välja Mängu kirjeldus: mängijad võtavad kätest kinni ja moodustavad ringi. Mängujuht valitakse osalejate seast
annaabi.ee 
