Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12.KLASSILE (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on selle tulemuseks?
  • Mida tähendab kloonimine?
  • Kuidas saadakse kloone looduses ja kuidas biotehnoloogias?
  • Kui vaja peaks olema ja miks?
  • Mis põhjustel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesel?
  • Milles seisneb tüvirakude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada näited?
  • Millised on GMO-de kaks tüüpi?
  • Mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub?
  • Mis on geenivektor ja kuidas seda tehakse?
  • Millistel eesmärkidel luuakse transgeenseid taimi?
  • Milles seisneb geeniteraapia?
  • Miks ei ole geenravi seni kuigi laialt levinud?
  • Millist molekulaarset mehhanismi kasutatakse molekulaargeneetilises diagnostikas?
RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12.KLASSILE
Vastata õpiku ja kaasõpilaste ettekannete põhjal.
  • Selgita, mis erinevus on biotehnoloogial ja rakendusbioloogial.
  • Missugused olid Sinu arvates esimesed bioloogilised rakendused inimkonna ajaloos ja miks just need?
  • Koosta tabel või skeem bakterite ja seente biotehnoloogilisest kasutamisest erinevates valdkondades (toiduainetetööstus, meditsiin , põllumajandus jne) koos konkreetsete näidetega.Markeeri need, millega Sina oma elus kokku oled puutunud.
  • Nimeta L.Pasteur´i ja A.Flemingu tähtsamad avastused (+ aastaarv). Missugust A.Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks?
  • Mida tähendab kloonimine ? Kuidas saadakse kloone looduses ja kuidas biotehnoloogias ?
  • Selgita lühidalt meristeempaljunduse põhimõte ja eesmärgid, milleks seda tehakse.
  • Selgita mõisted: antigeen , antikeha , antiseerum , hübridoom
  • Too näiteid, kus kasutatakse hübridoomitehnoloogia abil toodetud monokloonseid antikehi.
  • Viljastamiseks in vitro kasutatakse kaht meetodit (vt.õp.lk.26-27 j.1.14). Millist neist eelistaksid Sina, kui vaja peaks olema ja miks?
  • Mis põhjustel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesel?
  • Selgita lühidalt tuumkloonimise nn Dolly-meetodi põhimõtet. Koosta kronoloogiline tabel seni kloonitud liikidest.
  • Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused.
  • Põhjenda (vähemalt 3 poolt- või vastuväidet!) oma arvamust kloonimise kohta.
  • Milles seisneb tüvirakude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada (näited)?
  • Millised on GMO-de kaks tüüpi? Võrdle neid.
  • Selgita, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub?
  • Mis on geenivektor ja kuidas seda tehakse?
  • Too näiteid (2) transgeensetest imetajatest ja nende loomise eesmärkidest.
  • Kas Sinu arvates on transgeensete loomade loomine õigustatud?Põhjenda!
  • Millistel eesmärkidel luuakse transgeenseid taimi? Millistes riikides ja milliseid GM-taimesorte praegu maailmas põhiliselt kasvatatakse?
  • Kas Sinu arvates on GM-taimede kasvatamisel rohkem kasu- või ohutegureid? Esita argumente oma arvamuse toetuseks.
  • Milles seisneb geeniteraapia ? Miks ei ole geenravi seni kuigi laialt levinud?
  • Millist molekulaarset mehhanismi kasutatakse molekulaargeneetilises diagnostikas?
  • Kuidas suhtud Sina geneetiliste defektide varajasse diagnoosimisse (loote- või väikelapse eas) ja inimesele teatamisse? Põhjenda oma seisukohta.
  • Mida tähendab mõiste „DNA-sõrmejäljed” ja mis eelis on neil võrreldes tavaliste sõrmejälgedega?
    RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSTELE VASAMINE
    1.Rakendusbioloogia on bioloogiliste avastuste rakendamine bioloogias. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. See on aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid, luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure jpm.
    Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, is kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Biotehnoloogiatööstus tugineb meie teadmistel rakkude funktsioneerimise molekulaarsetest mehhanisidest.
    2.Bioloogilistel rakendustel on pikk ajalugu. Need said alguse ammu enne bioloogia , õieti enne teaduse teket üldse. Lähtekohaks oli maaviljeluse ja loomkasvatuse teke ning vanaaja meditsiin.
    Maaviljeluse ja loomakasvatuse käigus aretati aja jooksul kodustatud liikide sorte ja tõuge. Sealjuures toimus enamiku liikide ulatuslik geneetiline muundamine , nii et mõnikord on seda raske ära tunda nende looduslikke eellasi.
    Juba ammustel aegadel leiti toiduainete töötlemisel meetodeid, mis põhinevad mikroorganismide kasutamisel . Näiteks kurgi , kapsa, piima ja teiste toiduainete hapendamine rajaneb peamiselt piimhapebakterite tegevusel. Alkohoolsete jookide, samuti aga pagaritoodete valmistamine sõltub pärmseente elutegevusest.
    Ka meditsiinipraktika ulatub aastatuhandete taha. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Kindlasti tulid ammu kasutusele ja aja jooksul täienesid paljude haiguste ravivõtted tiamede ("rohtude") abil.
    3.
    VALDKOND
    BAKTERID
    SEENED
    Toiduainetetööstus
    Probiootilised bakterid - lisatakse piimatoodetele
    Kääritamine – etanool , veiniäädikas
    Bakterite ensüümid – toidu omaduste parandamiseks (lõhn, läbipaistvus, maitse)
    Bakterite amülaas - siirupi tootmisel (tärklisest sahharoosi).
    Pagaritooted – pärmitaigen Hapendamine – hapukapsas, hapukurk
    Kääritamine – vein, õlu Pintselhallik - hallitusjuust ja salaami
    Seente ensüümid proteaasid – juust, õlle ja leiva omaduste parandamiseks(lõhn, läbipaistvus, maitse)
    Hallitusseente ensüüm amülaas – siirup valmistamisel (tärklisest sahharoos )
    Makroseened – nende niidistikest saadakse väärtuslikke toiduvalke
    Seent eensüümid – lõhustavad valke, rasvu, süsivesikuid ja soodustavad toidu paremat omastamist
    Meditsiin
    Antibiootikumide tootmine -
    aktinomütseedid toodavad aineid, millest valmistatakse antibiootikume (tetratsükliin).
    Bakterhaiguste raviks – takistavad bakterite kasvu.
    Vitamiinide tootmisel -
    B12 vitamiin (propioonhappebakter).
    Hormoonide tootmisel - insuliin
    Shiitakega ( Jaapanis kasvav seen ) - aitab hoida veresuhkru taset normis ( dieediga koos aitab vähendada diabeedi süvenemist)
    Kandseen – kasutataks eantibiootikumide valmistamisel
    Arušampinjon - Kasutatakse mädastehaavandite, tüüfuse, paratüüfuse ja tuberkuloosi ravimisel
    Murumunad – saadakse kasvajatele mõjuvaid antibiootikume
    Põllumajandus
    Bakterväetised - mügarbakteritega rikastatud bakterväetistega töödeldakse liblikõieliste taimede seemneid, et soodustada juuremügarate teket.
    Seenhaiguste tõrjeks
    Pinnas – Aitavad parandada huumuskihi omadusi
    Loomakasvatus
    Komposti valmistamine
    Silo valmistamine - valmib bakterkäärimisel.
    Söödalisand – kasutatakse hüdrolüüsitus pärme, mis on rikastatud D2 vitamiiniga.
    Majapidamine
    Biolosanditega pesupulbrid -
    Bakterite ensüümid lagundavad valke (proteaas), tärklist (amülaas) ja rasvu (lipaas).
    Tööstus
    Metallurgia - bakterid omastavad maagist metalliioonid ning puhta metalli saamiseks tuleb need eraldada bakterite rakkudest Ämblikuniidi tootmine – ülitugev materjal, mida toodavad bakterid (ei leia kasutust, sest bakterid ei suuda toota nii palju siidivalku, et selleks jätkuks ämblikuniidi masstootmiseks)
    Bioplasti tootmine -
    Teatud mikroobid võimaldaksid toota looduses lagunevat bioplasti.
    Biogaas – prügimägede lagundamine bakterite abil
    Paberitööstus - Seeni kasutatakse mürgiste kõrvalsaaduste neutraliseerimiseks
    Sidrunihappe valmistamisel – kasutatakse seenetüvesi (Sidrunihapet kasutatakse toiduainetetööstuses, farmaatsias ,kosmeetikatööstuses)
    4.Louis Pasteur (1822 – 1895 ) oli prantsuse keemik ja üks mikrobioloogia rajajaist.Tema eksperimendid kinnitasid, et nakkushaiguseid tekitavad organismivälised elusolendid. Samuti vähendas ta naiste suremust lapsepalavikku ning lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu(1885.a). Peale selle lõi ta ka vaktsiinid kanakoolera (pastörelloos) ja siberi katku vastu.
    Pasteur tegi mitmeid avastusi ka keemias, üks tähtsamaid oli kristallide asümmeetria avastamine. Samuti tõestas ta, et kõik elav tekib elusast. Demonstreeris esimesena kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöriseerimiseks(1857. a ).
    A. Fleming (1881 – 1995) Fleming avaldas palju artikleid bakterioloogiast, immunoloogiast ja kemoteraapiast. Tema tuntumad saavutused on ensüüm lüsosüümi avastamine (1923.a) ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust (1928.a), mille eest ta pälvis Howard Walter Florey ja Ernst Boris Chainiga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.
    Penitsilliini juhuslik avastamine ja isoleerimine Flemingi poolt septembris 1928 märgistab tänapäeva antibiootikumide algust. Fleming avastas ka väga varakult, et bakteritel kujuneb antibiootikumiresistentsus, kui penitsilliini kasutatakse liiga vähe või liiga lühikest aega.
    Almroth Wright oli antibiootikumiresistentsust ennustanud juba enne selle katselist avastamist. Fleming manitses oma paljudes kõnedes üle maailma ettevaatusele penitsilliimi kasutamisel. Ta manitses kasutama penitsilliini ainult korraliku diagnoosi korral ning vältima liiga väikseid doose ja liiga lühiajalist tarvitamist.
    5.Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul , rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni.
    Looduses saab kloonida vegetatiivse paljundamise abil (mugulate, sibulate, pisikute, poogendite või muude vegetatiivsete tiameosade abil).
    Biotehnoloogias saadakse kloone meristeempaljunduse abil.
    6. Meristeem on algkude, mis taimedel võrsetes, tippudes, pungades ja mitmel pool mujal. Teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. nad on totipotentsed. Kasvukuhikust võetakse mõned rakud , pannakse söötmesse (steriilselt).
    Ühest meristeemist võib saada sadu võrseid.
    Saadakse viirusvabasid taimi ( kartul , maasikas, nelk , krüsanteem.)
    7. Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine (nt valk, haigustekitaja , inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis - ja seedetrakti kaudu.
    Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kõrgemate loomade (sealhulgas inimese) immuunsüsteemi (täpsemalt B-lümfotsüütide) poolt toodetud erilised valgud , millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega (milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained). Inimorganismis leidub vähemalt 107, võib-olla kuni 109 erineva äratundmis-spetsiifikaga antikehade tüüpi.
    Antiseerum on immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, kusjuures iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. Antiseerumit saadakse tavaliselt suurtelt loomadelt, nt hobustelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga .
    Hübridoom on antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks.
    8.Monoklonaalseid antikehi kasutatakse:
    • Antigeenide määramiseks
    • Teatud valkude puhtaks eraldamiseks
    • Haiguste avastamiseks
    • Rasedustestis. Testjoon värvub ainult siis, kui proov sisaldab kooriongonadotropiini.
    9.Viljastamine katseklaasis - raseduse saavutamiseks viiakse munarakk ja seemnerakud kokku väljaspool naise organismi (katseklaasis ehk in vitro) ning emakasse siiratakse viljastatud munarakk.
    10.Kehavälit viljastamist ja ambrüosiirdamist tehakse inimestel ,et ka viljatutel perekondadel oleks võimalik lapsi saada.
    11.Dolly meetod – ühelt lambalt võeti munarakk ja teiselt udararakutuum. Udararakult eemaldati tuum ja siirdati asemele udararakust saadud tuum. Rakk hakkas jagunema nagu embrüo. Embrüo siirdati kolmandale lambale. Embrüost arenes kloon nimega Dolly.
    LIIK
    AAsta
    küülikud
    1972
    veised
    1990
    kassid
    1996
    lambad
    1997
    primaadid
    1997
    hiired
    1998
    kitsed
    1999
    reesusahv
    2000
    gaurid
    2001
    sead
    2001
    hobused
    2003
    12. Reproduktiivne kloonimine - tähendab uute kloonindiviidide kloonimist, olemasolevate geenkoopiate tekitamine. Loomade juures seda laialt juba ka tehakse.
    Terapeutiline kloonimine - ei ole uute indiviidide tekitamine. Kloonembrüo luuakse uute tüvirakkude saamise eesmärgil.
    13.Olen kloonimise poolt. Kloonimist kasutatakse mudelhiirte loomiseks, et leida ravimeid inimeste haigustele. Sel viisil saab kloonida täpselt sellise mudelhiire nagu teatud olukorras vaja.
    Kloonimist kasutatakse ka hävimisohus liikide säilitamiseks. Sel viisil saab säilitada liikide mitmekesisut ja päästa liiki väljasuremisest.
    Kloonimist kasutatakse ka transgeensete organismide saamiseks. Sel võimalusel saab tõsta organismide produktiivsust. Aitab arendada põllumajandust.
    14.Tüvirakud on diferentseerumata algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organisme.
    Arstiteadlaste arvates on neid põhimõtteliselt võimalik kasutada paljude haiguste raviks, parandades kudesid ja kasvatades elundeid.
    15.Somatiline geeniteraapia ehk ravikloonimine – Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke.
    Sugurakkude mõjutamine – teostatakse kahel viisil. Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-emrüosse (see on nii tulevase organisi kui ka tema järglaste ennetav ravi) teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. (See meetod ei mõjuta otseselt antud isikut, vaid peab tagama ,et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta)
    16.geenitehnoloogia on biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene (geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse muul viisil geene saadakse GMO .
    17.Geenivektor - DNA või RNA konstrukt , milles see geeni, mida tahetakse siirata, on ühendatud teiste, normaalsete geenidega . Sellepärast suudab see tungida siirdamiseks kasutatava organismi rakku ning lõimuda seal oleva DNA-ga, nii et rakus tekib inimesele vajalik DNA konstrukt.
    Kuidas tsaadakse:
    a) Bakterist võetakse plasmiid välja (see on rõngasjas kromosoom ). Plasmiidi töödeldakse restriktaasiga (see on see aine, mis lõikab DNA-d), mis lõikab plasmiidi kindla koha pealt katki. Plasmiidi lõigatud otsad on üheahelalised ja kleepuvad.
    b) Võetakse DNA. Seda töödeldakse sama restriktaasiga, mille tagajärjel lõigatakse DNAst üks lõik. Ka selle DNA lõigu otsad on üheahelalised ja kleepuvad.
    c) DNA lõik ja plasmiidi pannakse kokku. Kuna mõlemad on lõigatud sama järjestuse kohalt, siis DNA lõik lõimub plasmiidiga.
    d) Lõimumiskohta töödeldakse ligaasiga. See on aine, mis tekitab endiste lahtilõigatud otste vahele kovalentsed sidemed, nii et need jäävad tugevasti kokku. Geenivektor ongi valmis.
    18.Lihaloomad (sead, veised jt), kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud.
    Ravimeid tootvd loomad (Geneetiliselt muundatud kits, kelle piimas leiduvad antikehad kasvajate vastu, geneetiliselt muundatud sead, kes toodavad hemoglobiini)
    19.Transgeensete loomade loomine on õigustatud. Transgeensete loomade abil uuritakse inimeste geene (vaadatakse, kuidas sama geen nt hiirel avaldub) ning seega on võimalik tulevikus paljusid pärilike haigustega inimesi ravida. Samuti oleks võib-olla võimalik vähendada näljaprobleemi arengumaades , luues transgeenseid loomi, kelle toodangut on suurendatud. Mõned transgeensed loomad toodavad ka ravimeid, mis hõlbustavad haiguste ravi.
    20.Transgeenseid taimi luuakse et saavutada: putukaresistentsus - Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja ( tomat , mais, puuvill , kartul),viirusresistentsus, (papaia),
    herbitsiidiresistentsus ( peet , mais, puuvill, lina, raps, soja , riis ), suurem saagikus, lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg, paremad maitseomadused, suurem toiteväärtus(A-vitamiiniga kuldne riis).
    Levinumad GM kultuurid on tänapäeval soja (53%), mais (30%), puuvill (12%) ning raps (5%), mida kasvatatakse peamiselt USA-s.
    21. Kasutegurid :
    *Keskkond püsib puhtam, sest taim annab suuremat saaki ja väetist pole vaja eriti kasutada.
    *Toit on täisväärtuslikum, kuna taimed on pandud tootma mingit inimesele kasulikku ainet.
    *Võimalik oleks lahendada Kolmanda maailma toiduprobleemi, saates sinna uusi taimesorte, mis suudaksid nälga leevendada.
    Ohutegurid :
    * Umbrohu- ja putukatõrje on ikka vajalik ja saastab keskkonda veel rohkem kui varem. Välja on töötatud kultuuride liine, millest kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele ning putukatele vastupidavad taimed. See viib tootmise lihtsustatud skeemidele, kus intensiivsel monokultuursel tootjal (tootja, kes kasvatab suurel maa-alal ainult üht liiki taimi) on lihtne kasutada tõrjevahendeid. See viib tihti umbrohu- ja putukatõrjevahendite ülekasutamisele ja saastab mullad ära. Pealegi on kujunenud välja putukad, kes suudavad taime toodetud mürkidele vastu hakata. See põhjustab aina uute putukamürkide kasutamise.
    * Muudetud geenid levivad ka normaalsete geenidega taimedele ning tulemuseks on uued muundatud geenidega taimed. Geenisiire toimub ka mullaorganismidele. 2001. a avastati Mehhikos, et 95% taimedest on muundatud geenidega saastatud , kuigi seal oli GMO keelatud (võõrgeenid olid tulnud USA-st).
    * Umbrohutõrjevahenditele vastupidavatest taimedest on erakordselt raske lahti saada. Tuleb kasutada eriti ohtlikke tõrjevahendeid, kui sa tahad selle põllul veel kunagi midagi muud kasvatada.
    *GMO-toit võib olla ohtlik. GMO- toidul närilistes on leitud rakkude kontrollimatut vohamist ja peensoole kahjustusi. Rotid , lehmad ja sead on valikul eelistanud tavasööta GMOle. Sigade tervis ja viljakus on osutunud paremaks tavatoidul. Kindlaks on tehtud mesilase seedetraktis GMO-toidust geenisiire soolebakteritesse.
    * GMO-kultuurid on patenteeritud ja muudavad tootja suurfirmadest sõltuvaks. Seemet ei saa ise paljundada. Suuri kasumeid pole GMO kaasa toonud .
    22.Geeniteraapia – on uute geenide viimine inimesse eesmärgiga ravida eellkõige pärilikke haigusi ja vähki. Geeniteraapia pole laialdaselt levinud, sest geenravi meetod ei ole täielikult välja töötatud ja esineb tagasilööke ravimises.
    23. Molekulaargeneetiline diagnostika põhineb enamasti mutantsete geenide äratundmisel DNA proovide abil.
    24.Suhtun hästi, sest siis oskavad lapse vanemad end ette valmistada ja mitte liigselt suuri lootusi luua. Loote eas teatades saab anda vanematele võimaluse otsustamaks ,et kas lasta lapsel sündida või mitte.
    25.Kuna iga inimese genoom on unikaalne , polümorfismide (ehk erinevate indiviidide geenide ja geenidevaheliste alade teatud järjestuste väiksed erinevused) analüüsil põhinebki nn. DNA sõrmejälgede meetod, mida kasutatakse isikute identifitseerimiseks või näiteks isaduse tuvastamiseks. Antud juhul määratakse teatud kindlates genoomi piirkondades, mis tavaliselt paiknevad väljaspool valke kodeerivaid geene, asuvaid lühikeste polümorfsete piirkondade ehk markerite pikkusi. Neid markereid nimetatakse mikrosatelliit-DNA-ks.
    DNA-sõrmejälje eelis on ,et selle abil saab tuvastada inimest DNA lõigu kaudu (DNAd leidub inimese keharakkudes). Tavalise sõrmejälje tuvastamiseks peab olema inimese terviklik ja vähemoonutatud sõrmejälg. Inimest saab tuvastada vaid sõrmejälje kaudu.
  • Vasakule Paremale
    RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12 KLASSILE #1 RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12 KLASSILE #2 RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12 KLASSILE #3 RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12 KLASSILE #4 RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12 KLASSILE #5 RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12 KLASSILE #6 RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12 KLASSILE #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 155 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tiiu ... Õppematerjali autor
    Tegemist on küsimuste põhjal tehtud kokkuvõttega.

    Sarnased õppematerjalid

    Rakendusbioloogia
    73
    ppt

    Rakendusbioloogia

    RAKENDUSBIOLOOGIA Fundamentaalteadused ja rakendusteadused Fundamentaalteadused püüavad välja selgitada loodusseadusi. Rakendusteadused otsivad avastatud loodusseadustele kasutamisvõimalusi. Tooge näiteid, kus sellest kasu saab? Bioloogias on samuti... fundamentaalteadused ... ja rakendusteadused... BIOTEHNOLOOGIA ­ rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Peamiselt bakterid, seened, GM- loomad ja ­ taimed. Biotehnoloogia eelised: Säästab energiat Vähem ja kahjutud jäätmed Odav tooraine ja puudused: Ajakulu vastavate organismide leidmiseks, kasvatamiseks. Tundlikkus keskkonnategurite suhtes. Noored "biotehnoloogid" Tallinna Tehnikaülikooli Loodusteadustemaja õppelaboris Mida toodetakse biotehnoloogiliselt? Toiduainetetööstuses

    Bioloogia
    Bioloogia küsikmused lk-42 ja 48
    2
    doc

    Bioloogia küsikmused lk. 42 ja 48

    Küsimused lk 42 1.Geenitehnoloogia seiseb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Gt-t saab ära kasutada näiteks: *meditsiinis: 1) pärilike haiguste ravis/diagnoosimises, 2) vaktsiinide ja inimesele vajalike valkude tootmises (seda tehakse teiste organismide, nt bakterite, viiruste, seente sees), *põllumajanduses: 1) tõuomaduste muutmisel (näiteks saab tekitada lehmi, kes toodavad oma kehas mingit inimesele vajalikku toitainet), 2) taimede sordiaretuses (taimed peavad paremini vastu ilmastikule, haigustele ja taimemürkidele ning annavad suuremat saaki). 2.Rekombinantse DNA metoodika loomiseni viis restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamine bakterites 1970.. 3.Esimesel juhul siirdatakse organismi võõrliigi genoom, mis avaldub omakorda organismis ja pärandub ka järglastele. Viimasel juhul rikutakse ära geeni struktuur mutatsiooni abil. Tänu sellele kaotatakse ära tema funktsioo

    Bioloogia
    Rakendusbioloogia 3-kursuse mõisted
    6
    docx

    Rakendusbioloogia 3. kursuse mõisted

    Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ning kuidas on nad seotud ? Rakendusteadus tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise otsimise ja arendamisega; fundamentaalteadus tegeleb objektide või nähtuste olemuse uurimise ja seletamisega. Fundamentaalteadused loovad uusi teadmiseid ning rakendusteadused rakendavad neid. Kui rakendamise korral avastatakse uus nähtus, tekib selle kohta fundamentaalteadus, mis seda nähtust uurima hakkab. Mis on biotehnoloogia ja rakendusbioloogia erinevus ? Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru. Rakendusbioloogia otsib bioloogilistele nähtustele rakendusi ning biotehnoloogia on üheks selliseks rakenduseks. (elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks) Bioloogia on teoreetiline ning rakenduslik teadus. Bioloogial on seoseid psühholoogiaga. Meristeempaljundus võimaldab vabastada taimi viirushaigustest

    Bioloogia
    Rakendusbioloogia jaotusmaterjalid
    96
    ppt

    Rakendusbioloogia jaotusmaterjalid

    RAKENDUSBIOLOOGIA Koostas Kersti Veskimets Funktsionaalne toit … toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt – lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsüsteemi. “Hellus” sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME-3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi… Ka meditsiin kasutab biotehnoloogiat juba terve sajandi • Antibiootikumid seentest ja bakteritest (penitsilliin ja etratsükliin) A. Fleming avastas penitsilliini 1929.a • Alkaloidid, mida kasutatakse Parkinsoni tõve ja migreeni raviks. Põllumajanduses • Silo valmistamisel • Mügarbakterid küntakse mulda. • Biotõrje (taimekaitsevahendid) – - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu - bakteritoksiin (Bt-toksiin on parim) tapab putukaid selektiivselt ja in

    Bioloogia
    RAKENDUSBIOLOOGIA KONSPEKT
    12
    odt

    RAKENDUSBIOLOOGIA KONSPEKT

    Funktsionaalne toit ... toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt ­ lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsüsteemi. "Hellus" sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi... Põllumajanduses Silo valmistamisel Mügarbakterid küntakse mulda. Biotõrje (taimekaitsevahendid) ­ - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu ­ bakteritoksiin (Bt-toksiin on parim) tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda. Tööstuses Bioplast ­ laguneb looduses kiiremini. Biogaas ­ prügimägede lagundamine bakterite abil Bakterid lagundavad prügimäed alkoholiks. B. toodavad ämblikuniiti ­ ülitugev materjal Bakterid t

    Bioloogia
    Biotehnoloogia õpimapp
    21
    docx

    Biotehnoloogia õpimapp

    Õpimapp bioloogias Koostaja: Helena Tomson 12. A klass Juhendajad: Leili Järv Tallinn 2013 SISUKORD MÕISTETELEHT Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest

    Biotehnoloogia
    Rakendusbioloogia
    3
    doc

    Rakendusbioloogia

    1.Rakendusbioloogia 1.1 Biotehnoloogia Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilises kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsivad avastatud loodusseaduste kasutamisvõimalusi. Biotehnoloogia ­ rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Põhilised biotehn.-s kasutatavad organismid on bakterid ja seened. Hübriidteadus nagu biomeditsiin. Hübriidjõud e. Heteroos. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Putukate hormoonisarnased ained on feromoonid. Plussid Miinused

    Bioloogia
    Rakendusbioloogia kordamisküsimused
    4
    docx

    Rakendusbioloogia kordamisküsimused

    KORDAMISKÜSIMUSED: RAKENDUSBIOLOOGIA 1. Mis on biotehnoloogia? ..on rakendusbioloogilised meetodid ja protseduurid, mille puhul elusorganismile omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 2. Milliseid organisme kasutatakse biotehnoloogias? Elusorganisme, eriti mikroorganisme (bakterid, seened) Millised on nende eelised teiste organismide ees? Paljunevad väga kiiresti ja hõlpsalt Too konkreetseid näiteid, kuidas kasutatakse seeni ja baktereid biotehnoloogias? Seened ­ alkohoolsed joogid, pagaritooted. Bakterid ­ funkts. toit (Helluse jogurt), hapendamine 3. Nimeta tööstusharusid, kus kasutatakse biotehnoloogiat ja kirjelda kuidas? Meditsiin ­ kindla ülesandega bakterite kasutamine (nt probiootikumid), veterinaaria- sama nagu meditsiinis, toiduainete töötlus ­ toidu hapendamine, funkts. toidu valmistamine 4. Selgita, milliseks kolmeks

    Bioloogia




    Kommentaarid (1)

    Ketus profiilipilt
    Ketus: täitsa okey
    21:18 13-02-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun