Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus.
Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi sobitamine elukeskkonna tingimustega); liigistumine (liigilise mitmekesisuse teke); organiseeriutse muutumine (organismi anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine keerukamaks või lihtsamaks) Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng (kultuuride ja tsivilisatsioonide areng) Jääkamber Miller ja Matthew Levy. 0oC jää teke oli molekulide koondamiseks hea, sest
geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad.Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi Mutatsioon-Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid).Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud.Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas.Kombinatiivne- Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel.Meioosis - kromosoomide ristsiire viljastumisel - alleelide kombineerumine Geensiire- Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Loomade ränded. Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv-Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris.Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike
Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. · Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. · Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2. Palentoloogilised tõendid: · uurib fossiile · Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetodid: 1. Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid. Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele. 2. Embrüonaalse arengu võrdlus
Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. • Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. • Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2. Palentoloogilised tõendid: • uurib fossiile • Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetodid: 1. Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid. Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja – kuid on vajalikud teistele loomadele. 2. Embrüonaalse arengu võrdlus
KUUM KATLAKE- vees lahustunud CO2 sidumine orgaanilisteks polümeerideks püriidi (FeS2) pinnal võis toimuda ookeanipõhja kuumaveeallikates. (150-250 kraadi) JÄÄKAMBER- elu võis tekkida ca 0 kraadil, kuna mitmed RNA ja DNA nukleotiidid pole kõrgemal temperatuuril pikemat aega püsivad. Hüpotees ei välista temperatuurikõikumisi. St. Miller- tõestas, et nt H2, H2O, NH3 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi Maal. Varieerides lähteaineid ja energiaallikaid on võimalik saada ka teisi orgaanilisi aineid. • Evolutsiooni tõendid, vastavad teadusharud – teada, kuidas tõestavad evolutsiooni (liikide päritolu ja sugulust) – paleontoloogia, võrdlev anatoomia, molekulaarbioloogia, arengubioloogia/embrüoloogia, biogeograafia, kunstlik valik (selektsioon). Mõisted ja vastavad näited: fossiil, analoogilised ja homoloogilised elundid, vestiigiumid ehk
· Arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja kaela sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole Positiivsed küljed: · Esimene terviklik evolutsiooniteooria Negatiivsed küljed: · Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele Karl Ernst von Baer (1792-1876): · Munaraku avastamine · Embrüonaalse arengu uurimine Charles Darwin (1809-1882): · Evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodusnähtust Evolutsiooni tõendid Palentoloogia andmed: · Palentoloogia uurib fossiile · Tavaliselt, mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid · Saavad säilida ainult juhul, kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reaktsioonide käigus hästi säilivate mineraalidega Kaltsiidi, apatiidi, räni või püriidiga · Säilida võivad ka kitiinist või muust orgaanilistest materjaalidest
sobimatusest Looduses sünnib hübriide harva (nt muul on homuse ja eesli järglane osane muul on viljatu) Liigitekke peamisteks teguriteks on: Mutatsioonid Geenitriiv Looduslik valik Geograafiline isolatsioon Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: Arvukuse tõus Levila laienemine Ristumisbarjääri teke Geograafiline eraldatus Evolutsiooni tõendid Paleontoloogia teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja loomajäänuseid kivistisi ehk fossiile Kivististeks ehk fossiilideks nim geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänuseid (karpe, kodasid, koorikuid, skelette, soomuseid, seemneid) ning elutegevuse jälgi (roomamis- ja puurimisjälgi, ussikäike jne)
Kõik kommentaarid