Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

IT-gurud (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Steve Jobs
Steve Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955 San Franciscos. Ta oli lapsendatud . Steve Jobs oli 20aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steven Wozniakiga oma vanemate garaažis Apple Computeri.1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc. Firmat juhtisid Jobs ja Wozniak ühiselt.nendega liitus ka Mike Markkula, kes sai investeeringute eest juhatuse esimehe koha.1977. tõi Apple turule oma järgmise arvutimudeli - Apple II. Pööre oli revolutsiooniline , kuna arvuti võimaldas kasutada värvilist displeid, tal oli klaviatuur ning arvutiga sai ühendada lisaseadmeid. Järgmisele mudelile, Lisale ,lisandus ennetundmatu hiir. Lisale järgnes 1984. aastal arvuti, mis hakkas kandma Macintoshi nime ning baseerus Motorola poolt toodetud 68000 mikroprotsessoril. Tõeline revolutsioon saabus Jobsi käe all 1998. aastal,mil Apple tõi turule arvuti nimega iMac .Praeguse aja kuulsaim Appel´i toode on mp3-mängja iPod.
Vannevar Bush
Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal Everettis, Massachusettsis.Ta õppis Tuftsi kolledzis inseneriteaduste alal.Peale ülikooli asus Bush tööle General Electricus , elektriseadmete testijana. Kui tehasepõleng selle töö katkestas, asus ta Clarki ülikoolis matemaatikat õpetama.1919. aastal lahkus Bush Tuftsist ja hakkas tööle MIT elektriseadmete projekteerimise osakonnas . 1930. aastatest töötas ta analoogarvutite peal (suured mehaanilised seadmed , mis kasutasid arvutusteks hammasrattaid ja muid mehaanilisi vahendeid). 1934. aastast sai temast Rahvusliku Teadusakadeemia liige, 1937. aastal Carnegie ’i instituudi president . Teadustööks kulutati seal aastas 1,5 miljonit dollarit ja asutuse juhtimisega kaasnes suur mõjuvõim, sealhulgas USA valitsuse nõustamine teadusküsimustes.1940. aastast viis Bushi tee veelgi kõrgemale — juhtima USA sõjandusalast uurimistööd. Nõnda oli ta seotud nii tuumapommi valmistamise kui UFO–de uurimisega.1974 suri ta kopsupõletikku.
Douglas Engelbart
Stanfordi teadlane Douglas Engelbart kirjeldas oma leiutist sõnadega „X-Y positsiooni indikaator”. Puust kesta sisse pandud kahe metallrattaga riistapuud oli võimalik esialgu liigutada vaid kas horisontaal- või vertikaalsuunas ning esialgu oli see üsna kohmakas . 1970. aasta sügisel anti talle selle seadme peale välja patent .Tänapäeval tunneb maailm leiutist arvutihiire nime all.Just hiirel on suur roll selles, et tänapäeval saab pea igaüks arvuti käsitsemisega hakkama.1970ndal oma leiutisest rääkides oli Engelbart üpris tagasihoidlik : „See sai hüüdnimeks hiir, sest sel on saba taga.”1997. aastal pälvis Engelbart Massachusettsi tehnoloogiainstituudi 500 000 dollarilise Lemelsoni auhinna , mis on maailma suurim innovatsioonipreemia. 2000. aastal andis president Bill Clinton talle rahvusliku tehnoloogiamedali.
  Bill Gates

Bill Gates ,õige nimega William Henry Gates III on sündinud 28. oktoobril 1955 aastal. Bill Gates on USA tarkvarakorporatsiooni Microsoft ideoloogiline juht ja suuromanik . Forbesi hinnanguil oli ta maailma rikkaim inimene aastail 1995– 2007. Bill Gates on üks paremini tuntud eraettevõtiaid arvutite alal.Ta asutas tarkvara kompanii Microsofti koos oma sõbra Paul Alleniga ning on arvutitega teinud tõeliseid läbimurdeid. Praegusel ajal ta enam ei tööta täiskohaga Microsoftis.
Linnar Viik
Linnar Viik on sündinud 26.veebruaril1965 aastal Tallinnas.Ta on Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär.Linnar Viik on IT kolledži õppejõud ja nõukogu liige.1972 – 1983 Õppis Tallinna Reaalkoolis. 1983 – 1990 õppis Tallinna Tehnikaülikoolis, mille lõpetas majandusinsenerina.1990 õppis Helsingi Tehnikaülikoolis rahvusvahelise majanduse ja tehnoloogia osakonnas. Ta on töötanud Helsingi Tehnikaülikoolis teadurina, ta on olnud Stochomi Keskonnainstituudi arenduskantsler ning hiljem Tallinna filiaali tegevdirektor.Veel on ta töötanud KPMG Management Consulting Ida- ja kesk- Euroopa osakonna juhtimiskonsultandina, Üro Arenguprogrammi kordinaatorina Eestis.Linnar Viik oli Tiigrihüppe sihtasutuse asutaja, nõukogu liige, avalike internetipunktide, avaliku e-posti serveri (mail.ee) ning interneti kasutajauuringute algatajaid Eestis, 1998 Tiigrituuri peakorraldaja
1999 kuni 2001 nõustas peaminister Mart Laari infotehnoloogia ning teaduse- ja arendustegevuse küsimustes.


Tim Berners -Lee
Aastal 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele HTML-iesimese versiooni.Teaberuum ,kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) Samal ajal töötas Marc andersseen Illonisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija , brauseri Mosaic 1.0.
IT-gurud #1 IT-gurud #2 IT-gurud #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor agnesT Õppematerjali autor
see on esitlus kuulsatest arvutitega seotud inimestest

Sarnased õppematerjalid

Kuulsaimad IT mehed
5
doc

Kuulsaimad IT mehed

IT gurud Steve Jobs Apple Computersi üht asutajaliiget ja karismaatilist juhti Steve Jobsi on korduvalt nimetatud arvutitööstuse rokkstaariks. 1955. aastal Kalifornias, Silicon Valley piirkonnas sündinud Jobs on tänu oma saavutustele ning kirjule eluloole saanud miljonite tulihingeliste Apple`i fännide, lihtsate arvutikasutajate ning massimeedia huviobjektiks. Ta elab Palo Altos, Kalifornias ning juhib hetkel Apple Computersi ja animastuudio Pixar tegevust. Kui Steve Jobs ja Steven Wozniak 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid, ei osanud nad undki näha pöörasest müügiedust, mis nende tootele imekiirelt osaks sai. 1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc. Firmat juhtisid Jobs ja Wozniak ühiselt - esimene tuntud oma keevalisuse ja karismaatilisuse poolest, teine tänu oma rahulikule olemusele ja suurepärasele analü?

Arvuti õpetus
It gurud
6
doc

It gurud

Steve Jobs Steve Jobs sündis 24 veebruar 1955. Steve Jobs oli 20-aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steve Wozniakiga oma vanemate garaazis Apple Computeri. Kümme aastat hiljem oli tema firmal 4000 töötajat ja firma väärtuseks 2 miljardit dollarit. Kuid 1985. aastal pidi Jobs enda firmast lahkuma ja see mõjus talle tema enda sõnade järgi nagu hoop kõhtu. Ta ei olnud nii pettunud ja asutas NeXT Corporationi - ja kui Apple 1996. aasta lõpus NeXTi ostis, naasis Jobs võidukalt enda loodud firma etteotsa, et tulla välja maailma vallutanud iMaci ja iPodiga. Vannevar Bush Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal Everettis, Massachusettsis. Hoolimata sagedastest haigustest ja nõrgast tervisest, kasvas temast enesekindel ja lausa võitlushimuline nooruk. Ise on ta öelnud, et päris oma loomuse juhtida kõike, millesse ta satub, meresõitjatest esivanematelt. Koolis läks tal väga hästi ja ta e

Arvuti õpetus
IT gurud
7
doc

IT gurud

IT GURUD Referaat Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 TÄHTSAD INIMESED ARVUTITE MAAILMAS.................................................................. 4 Steve Jobs................................................................................................................................4 Vannevar Bush........................................................................................................................4 Tim Berners-Lee.................................................................................................................... 4 Douglas Engelbart...................................................................................................................5 Bill Gates

Arvuti õpetus



Meedia

Kommentaarid (1)

Artsikas profiilipilt
A K: normaalne, aitäh!
15:57 17-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun