Arvuti lisatarvikud (0)

Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Sisendseadmed 4
1.1 Klaviatuur 4
1.2 Hiir 4
1.3 Hiirematt 5
2. Väljundseadmed 7
1.4 Kuvar 7
1.5 Printer 7
1.5.1 Termoprinterid 8
1.5.2 Laserprinterid 9
1.5.3 LED- printerid 9
1.5.4 Jugaprinterid 9
1.5.5 Nõelprinterid 9
1.5.6 Õisprinter 9
1.6 Skanner 10
1.6.1 Kassaskanner 10
1.6.2 Tasaskanner e lauaskanner 11
1.6.3 Projektsiooniskannerid 11
1.6.4 Slaidiskanner 11
1.6.5 Käsiskanner 12
1.6.6 Trummelskanner 12
1.6.7 Lehesööturiga skanner 12
1.7 Kõlarid 13
3. Veebikaamera 14
4. ID- Kaardi lugeja 15
Kokkuvõte 16
Kasutatud kirjandus 17

Sissejuhatus

Kõik arvuti seadmed mis on protsessori kasti sees, on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas, on välisseadmed ehk arvuti lisatarvikud . Monitor , klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad  sisendseadmeteks  ja  välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada:  klaviatuur,  hiir,  skänner  ja nii edasi.

Sisendseadmed

Klaviatuur

Sõrmistik  ehk  klaviatuur  on juhtimis- või andmesisestusvahend, mille puhul kasutatakse sõrmedega vajutatavaid klahve ehk sõrmiseid. Klaviatuuri võib vaadelda ka  andurina, mis vahendab kasutaja tahte seadmele. Klaviatuurid on teataval määral standardiseeritud . Tavaliselt on klaviatuuril 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85-86 klahvi). Klaviatuurid jagunevad kasutatava tähestiku järgi- kasutatakse USA klaviatuure, aga ka klaviatuure, mis on kohaldatud kasutamiseks Saksamaal, Rootsis ja Soomes jne. Klaviatuur on varustatud kahe jalakesega, mida saab maha või välja pöörata, et asetada klaviatuur kasutaja seisukohalt mugavamasse asendisse. Klaviatuurid jagunevad üldjoontes kaheks: klobisevad ja mitteklobisevad ehk need klaviatuurid, mille iga klahvi all on väike vedrukontakt, ja niisugused, mille klahvide all on kile. Viimased teevad vähem müra ja nende puhul pole probleem ka see, et vedrukontaktid kipuksid "ära väsima". Kileklaviatuure on kergem remontida, kui klaviatuuri sisse peaks mingeid võõrkehi sattuma ( kilet saab üsna lihtsalt pesta, vedrukontaktid tuleb aga üldjuhul ära vahetada, kui mõni neist ei tööta ).

Hiir

Hiire leiutas  1963. aastal  Douglas Engelbart, kelle jooniste järgi valmis  samal aastal esimene prototüüp. Laiemale publikule esitleti arvutihiirt esmakordselt 1968.aastal. Arvutihiir  ehk  hiir  on osutusseade  arvuti  kasutamise lihtsustamiseks. Hiirt kasutades saab paljud käsud arvutile edastada ilma täiendavate tööriistadeta, väheneb sõrmistikud kasutamise vajadus, kuid see ei kao täielikult. Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike . Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad elektrilisteks impulssideks. Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta-valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Mitmed hiired on omavahel ühilduvad s.t ühe hiire juhtprogrammid võivad sobida teistelegi. Tarkavara poole pealt on oluline, kui palju arvuti mälu hiire juhtprogramm hõivab. On ka optilis-mehaanilised arvutihiired, millel pöörlevat kuulikest pole. Sellised hiired töötavad vaid selleks otstarbeks mõeldud alusel: hiire sees asuvate andurikettakeste asemel on spetsiaalse aluse pind kaetud ristitriipudega ning hiire korpuses asuv fotoandur registreerib aluselt peegeldunud valgust, mis triipudest üle liikudes katkeb. Lisaks on optiline hiir, mis kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tööks spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad reageerivad kiiremini ja täpsemini kui mehaanilised ja optilis-mehaanilised hiired, kuid nad on ka palju kallimad.

Hiirematt

Hiirematt on vahend arvutihiire kasutatavuse parandamiseks. Kolm kõige olulisemat tegurit hiire loomisel olid kiirus, täpsus ja mugavus. Mati kasu seisnes ka selles, et hoiduda laua pinna kriimustamisest. On olemas palju erinevaid matte, erinevate pinnatekstuuridega mis sobivad eriliiki hiirtele. 1980. aastatel oli populaarne vinüülkattega hiirematt, selle kleepuvus omaduste tõttu. Kui kasutusele võeti terasest hiirepalliga hiir, siis muutus populaarseks silikoonkummist pinnaga hiirematt. See leiti olevat kõige sobivam kuna aitas hoida rull-kuuli pinna puhtamana ning andis parema kiiruse ja täpsuse. Modernsed hiirepadjad on valmistatud väiksema tihedusega kummist komposiididest, koos riidest liimitud ülemise pinnaga. Kasutatakse ka palju muid liiki materjale, sealhulgas kangast, plastmassi, silikoonkummi, nahka, klaasi, puitu, alumiiniumit ja roostevaba terast. Kvaliteetsed mängumatid on tavaliselt tehtud plastikus, klaasist, alumiiniumist või kõrgtehnoloogilisest kiust. Hiirematte tuleks aeg-ajalt puhastata, kuna need kipuvad määrduma ja samuti määrduvad hiirepall ja hiirerullikud. Kui hiirematt on määrdunud siis võib see põhjustada ettearvamatu osuti liikumise ekraanil.

Väljundseadmed

Kuvar

Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Saadaval on sadu mitmesuguseid väga erineva suurusega kuvareid. Kuvarid ehk monitorid jagunevad kaheks ekraanitüübi järgi; elektronkiiretoruga ehk CRT (Cathode Ray Tube )- monitorid ja vedelkristallekraaniga ehk LCD ( Liquid Crystal Display )- monitorid. LCD-kuvarit nimetatakse ka lameekraaniks. CRT-monitoride eelisteks on väga lai vaatenurk ja kõrgete kaadrisageduste toetus. Puudusteks kujutise teravuse sõltuvus heledusest ja kontrastsusest, kujutise geomeetria ja elektronkiirte kokkujooksu probleemid, suur voolutarve ja suured mõõtmed. CRT-monitoride elektronkiiretorud võivad olla kas kumera- või lameekraaniga. LCD- monitori eelisteks on 100% sirgete servadega kujutis, täiesti lame ekraan, madal voolutarve ja väikesed mõõtmed ning võimalus võtta arvutist vastu infot digitaalsel kujul. Kaasaegsete LCD-monitoride ekraani heledus ja kontrastsusomadused on ligilähedased CRT-monitoride omadustele. Puudusteks on kõrgem tundlikkus sisendsignaali kvaliteedi suhtes (võimalikud on häired teatud graafikakaartidega), kitsam vaatenurk, värvitoonide korrektsuse probleemid ning võimalik ähmasus eriti kiire dünaamikaga rakenduste korral (näiteks arvutimängud). Praeguseks on enamikul arvutitel lameekraaniga kuvarid, asendades kogukaid kineskoopkuvareid, mis võtsid laual palju ruumi ja neelasid tohutult energiat, kuvades siiski teksti häguselt ja põhjustades sellega asjatut silmade väsimist.

Printer

Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis “Univac” kasutati spetsiaalset “Uniprinteri” nimelist prindiseadet. See oli  reaprinterite  (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas , tarbides 14 kW võimsust. Hilisemad viie- ja kuuekümnendate aastate arvutiprinterid olid kõik keerulised elektromehaanilised seadmed, mis andmekandjana kasutasid peaaegu eranditult pidevakujulist rullpaberit. Enamasti olid nad elektrilise kirjutusmasina taolised, mis graafika väljastamist ei võimaldanud. Veel 80. aastate alguses ilmunud esimeste IBM personaalarvutite (PC- de) külge võis ühendada standardse IBM kirjutusmasina 6747, kasutades seejuures spetsiaalset liideskaarti. Printer  on arvuti  väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks  paberile  või muule materjalile. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter , maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter.

Termoprinterid

Termoprinterid olid juba tuntud 60. aastatel, vahepeal huvi nende vastu mõnevõrra langes, ehkki neid kasutati palju eriotstarbelistes seadmetes (näiteks faksides ja kassaprinterites), kuid huvi on uuesti kasvamas seoses kvaliteetsete värviprinterite ilmumisega. Tavalises termoprinteris tekitatakse kirjamärke kuumutuselementide rakendamisel otse vastu soojustundlikku paberit. Termoelementidest eralduva soojuse toimel muudab soojustundlik paber oma värvust. Termokontaktiga printerid on lihtsad ja väga töökindlad, müravabad ning tagavad küllaltki rahuldava prindikvaliteedi. Nende peamiseks puuduseks on vajadus spetsiaalse termopaberi järele. Siiski kasutatakse neid tänapäeval paljudes eriotstarbelistes seadmetes, näiteks faksides, samuti kassa- ja etiketiprinteritena.  Veelgi paremat värviprindi kvaliteeti võimaldavad nn. sublimatsiooniprinterid. Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei põletata värvikilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule (sublimatsiooniprotsess), mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Tulemuseks on kõrgekvaliteedilise värvusfoto kvaliteet. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Lisaks sellele on värv läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, nii nagu seda tehakse teiste menetluste puhul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale. Selle tagajärjel rasterpunktidest struktuur praktiliselt puudub ja värvikujutust iseloomustavad eriti pehmed üleminekud. Teksti ja täppisgraafika puhul on see siiski puuduseks ja eriti peene teksti väljastamisel kujuneb jälg veidi ebateravaks ja häguseks.

Laserprinterid

Töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett - Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox.

LED-printerid

Annavad sarnaselt laseprinteritele korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi printereile on spetsialiseerunud OKI.

Jugaprinterid

Ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid

Nõelprinterid

Töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Nõelprinter meenutab ka kirjutusmasinat, ainult tähetüüpide asemel moodustavad tähemärke teatud maatriksina paigutatud nõelte löögid.

Õisprinter

On printer, mis kasutab printimise elemendina plastikust või metallist printimisketast, mille moodustavad keskosast kiirtena väljaulatuvad vardakesed koos tipus asetseva sümboliga (sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad . Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad.

Skanner

Skanner on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja –piltide sisestamiseks arvutisse, digitaalsele kujule viimiseks. Nimetus “skanner” tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab “silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima , pilti täppideks lahutama ”. Jaotades kujundi sadadeks eraldi punktideks, muundab skanner selle mõistetavaks arvuti jaoks, mis siis tarkvara abil esitab skaneeritava pildi arvuti ekraanil. Skanneril on funktsionaalne sarnasus koopiaaparaadi lugemisseadmega. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamiseks kasutab skanner optilist tärgituvastust. Seega saab skanneri kasutaja sisestada näiteks oma kirjatöö illustratsioonid ja valmiskirjutatud tekstid arvutisse, seal tekste töödelda, muuta tähesuurust, paigutada illustratsioonid sobivatesse kohtadesse ja seejärel välja trükkida. Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele “kujutis allapoole” asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse ja skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. On olemas ka käsiskannerid, mida kasutaja veab mööda skaneeritavat kujutist. Need skannerid on väiksemad, odavamad ja edastatav kujutis on madalama kvaliteediga. Liigitada võiks skannereid järgmiselt: kassaskanner, tasaskanner, projektsiooniskanner , slaidiskanner, käsiskanner, trummelskanner, lehesööturiga skanner.

Kassaskanner

Kassaskanneri puhul libistatakse skaneeritav objekt üle lugemisseadme -kassaskanneri või lähendatakse käsiskanner loetavale objektile (markeeringule või kodeeringule), näiteks lugemispüstol.

Tasaskanner e lauaskanner

Sobib teksti ja piltide sisestamiseks, originaal pannakse skannerisse käsitsi ja seetõttu ei ole kiirus kuigi suur. Nendes asetatakse originaal näotsi vastu alusklaasi nagu tavalistes paljundusmasinates. Valgus peegeldatakse peeglite süsteemi abil algdokumendi igale reale. Skaneerimispea asetseb väga lähedal alusklaasi alumisele pinnale ja liigub ajami toimel sünkroosselt koos valgusallikaga. Skaneerimispea sees asuv läätsesüsteem suunab peegeldunud valguse valgustundlikule elemendile, mis muudab valguse intensiivsustaseme elektrivooluks. Mida suurem on peegeldunud valguse hulk, seda suurem on tekkinud pinge.

Projektsiooniskannerid

Projektsiooniskannerid meenutavad väliskujult fotosuurendit või erilist mikrofilmi kaamerat. Nendes asetatakse originaaldokument sensorpea alla lauale või padjakesele. Sensorpea ripub umbes 25cm kõrgusel dokumendi kohal ja mingit sisseehitatud valgusallikat ei kasuta. Sensorpea sees olev pöörlev mehhanism suunab skanneri "elektronsilma" dokumendi igale skaneeritavale reale. Käsiskanner pole mõeldud kvaliteetse kujutise skaneerimiseks ja on lihtne ning odav (hind alates 1200 kroonist) tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmed komponendid on asendatud käemusklite tööga. Skaneerimise tulemus sõltub inimese käe liikumise ühtlusest. Sensor ja valgusallikas paiknevad ligikaudu kümne sentimeetri laiuses käeshoitavas seadmes. Sisselugemiseks tuleb seda käsitsi libistada üle skaneeritava dokumendi. Arvutisse installeeritud lisakaart tõlgib loetud info digitaalkujule, kasutades seejuures skanneri juurde kuuluvat tarkvarapaketti.

Slaidiskanner

Slaidiskannerid võimaldavad sisestada nt. fotosid otse slaidilt, mis tagab palju parema kvaliteedi.

Käsiskanner

Käsiskannerid on lihtsad ja odavad tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmete komponentide asendamisele käemusklite tööga. Sensor ja valgusallikas paiknevad ligikaudu kümne sentimeetri laiuses käeshoitavas seadmes. Sisselugemiseks tuleb seda käsitsi libistada üle skaneeritava dokumendi. Arvutisse installeeritud lisakaart tõlgib loetud info digitaalkujule, kasutades seejuures skanneri juurde kuuluvat tarkvarapaketti.
Mõned käsiskannerid on varustatud programmidega, mis võimaldavad ka skanneri laiusest paar korda laiemat pinda skaneerida ja seejärel kokku liita. Järgmisel joonisel ongi näha tüüpilise käsiskanneri väliskuju. Vastavate tekstitöötlus-, graafika- või kombineeritud teksti-graafika- programmide abil saab skaneeritud pildiinfot edasi töödelda, näiteks prospektide, menüükaartide, pressiteadete, reklaamide ja muu valmistamiseks. Leidub programme , mille abil saab skaneeritud teksti muundada tähemärkidest koosnevaks tekstifailiks. Sellist protseduuri nimetatakse optiliseks märgituvastuseks.

Trummelskanner

Trummelskannereid Kasutatakse peamiselt suurt lahutusvõimet ja värvikujutiste töötlemist nõudvas graafilises trükitööstuses. Nendes seadmetes keeratakse originaaldokument trumli ümber ja teda pööratakse suure kiirusega. Tavaliselt kasutatakse skaneerimiseks laserkiirt, et oleks võimalik eksponeerida eriti väikesemõõdulisi piltkujutise elemente.

Lehesööturiga skanner

Mõned skaneerimisseadmed on varustatud lehesööturiga. Algdokument veetakse sellest läbi, kusjuures sensorseade kompab seda rida-realt. Palju faksiaparaate töötab samal põhimõttel: originaal pistetakse pilusse, kus selle esiserv haaratakse rullikmehhanismi poolt. Ei sensor ega ka sisseehitatud valgusallikas ei pea liikuma, ainsaks liikuvaks osaks on rullikmehhanism. Selline skanner sobib eriti hästi siis, kui skannerit kasutatakse ainult A4 formaadis lehtede skanneerimiseks. Lehesöösturiga skannerid on ruumi suhtes vähenõudlikud ja mahuvad reeglina monitori ja klaviatuuri vahele. A4 formaadist väiksemat materjali (fotod) saab skaneerida, kuid on reaalne võimalus, et pildid jõuavad arvutisse veidi moonutatult. Fotode jaoks sobib tasaskanner paremini.

Kõlarid

Arvuti kõlarid või multimeedia kõlarid, on välispidiselt arvutiga ühendatavad seadmed. Ühendades need arvutiga lülitab ta välja arvuti sisesed kõlarid. Arvutisisesed kõlarid on madalama võimsusega ja seepärast kasutataksegi väliskõlareid, ühendatakse ka TRS konnektoritega ja uuemad juba USB- ga. Arvuti kõlareid on erineva kvaliteedi ja hinnaga. Tavaliselt on arvutisüsteemiga pakitud kõlarid, väiksed plastikust ja keskmise helikvaliteediga. Mõnedel arvuti kõlaritel on ka tasandusfunktsioonid, nagu bass ja helide reguleerija.

Veebikaamera

Veebikaamera on videokaamera, mis toidab oma pildid reaalajas arvutisse . Veebikaameraid kasutatakse peamiselt videolinkide loomiseks, mis võimaldab arvutil tegutseda videotelefonina või videokonverentsi jaamana. Veebikaamerad on väga populaarsed tänu nende madalale tootmiskulule ja paindlikkusele. Nad on madalaima kuluga videotelefoni vorm. Esimene veebikaamera hakkas tööle 1991. aastal Cambridge`i ülikooli arvutiteaduse osakonnas . Veebikaameraga on võimalik jälgida videopilti üle Interneti ükskõik kuskohast. Teisisõnu on Sul võimalik jälgida oma kodu, töökohta, vanemate kodu vms. isegi siis, kui Sa ei ole ise kohal, kasutades selleks internetti ühendatud arvutit või isegi mobiiltelefoni. Kaamerasse on sisseehitatud veebiserver , seega pole vajalik kaamera ühendamine arvutiga vaid see võib töötada iseseisvalt arvutivõrgus.

ID- Kaardi lugeja

ID-kaardi lugeja on seadeldis , mis ühendatakse arvuti külge ja mis "oskab" ID-kaardi kiibil olevat infot lugeda. Ilma selle seadmeta ei ole võimalik e-kodanikuks saada.
Kaardilugejad jagunevad peamiselt järgmistesse liikidesse:

• USB-kaardilugeja - käib juhtmega arvuti USB-pesasse;
  
• PCMCIA-kaardilugeja - käib sülearvutite PCMCIA-pesasse;
  
• Sisemine kaardilugeja - see on mõnedesse arvutitesse sisse ehitatud.
  

Enamikule arvutikasutajatele sobib täiesti nn tavaline (ehk USB-) kaardilugeja. Selle lugejatüübi eeliseks on suur töökindlus ja soodne hind. Sülearvuti kasutajatele võib aga tunduda tüütu ühte lisanduvat seadet kaasas kanda.

Kokkuvõte

Arvuti lisatarvikud laiendavad arvuti töövõimet ja lihtsustavad selle kasutust . Arvuti lisatarvikud lihtsustavad inimese igapäeva tööd. Lisatarvikuid tasuks osta soovitatavalt oma arvuti edasimüüjalt. Arvuti lisatarvikuid saab osta elektroonikakauplustest ja e- poodidest .

Kasutatud kirjandus

[WWW] URL http://et.wikipedia.org/wiki/Kuvar (20.11.2010).

[WWW] URL http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Flat-panels-galore-What-kind-of-LCD-monitor-should-I-buy (20.11.2010).

[WWW] URL http://et.wikipedia.org/wiki/Vedelkristallkuvar (20.11.2010).

[WWW] URL http://www.arvutifoorum.ee/viewtopic.php?tid=982 (20.11.2010).

[WWW] URL http://www.arvutid.ee/tarkur.asp?page=monitor (20.11.2010).

[WWW] URL http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutihiir (20.11.2010).

[WWW] URL http://www.annaabi.com/materjal-16201-arvutihiired (20.11.2010).

[WWW] URL http://www.novaator.ee/ET/it/loodi_nahtamatu_arvutihiir_video/ (20.11.2010).

[WWW] URL http://wiki.wifi.ee/index.php/Arvutihiir (20.11.2010).

[WWW] URL http://traduction.sensagent.com/Arvutihiir/et-et/ (20.11.2010).

[WWW]URLhttp://www.arvutiweb.ee/index.php? option =com_contentHYPERLINK " http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=63&Itemid=50"&HYPERLINK " http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=63&Itemid=50"task=viewHYPERLINK " http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=63&Itemid=50"&HYPERLINK " http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=63&Itemid=50"id=63HYPERLINK " http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=63&Itemid=50"&HYPERLINK " http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=63&Itemid=50"Itemid=50 (20.11.2010).

[WWW] URL http://viki.digitark.ee/index.php/Printer (20.11.2010).

[WWW] URL http://et.wikipedia.org/wiki/Printer (20.11.2010).

[WWW] URL http://et.wikipedia.org/wiki/Skanner (20.11.2010).

[WWW]URLhttp://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_contentHYPERLINK " http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=53&Itemid=41"&HYPERLINK " http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=53&Itemid=41"task=viewHYPERLINK " http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=53&Itemid=41"&HYPERLINK " http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=53&Itemid=41"id=53HYPERLINK " http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=53&Itemid=41"&HYPERLINK " http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=53&Itemid=41"Itemid=41 (20.11.2010).

[WWW] URL http://www.hot.ee/silverpv5/skanner_ja_digitaator.pdf (20.11.2010).

[WWW] URL http://www.id.ee/10516
17