Klaviatuur ja hiir (0)

KLAVIATUUR
Klaviatuur on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks ning korralduste andmiseks . Arvutit on võimalik ka ainult klaviatuuri abil juhtida. 
Klaviatuuril on tavaliselt 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85-86 klahvi). Klaviatuurid on mugavdatud erinevate riikide jaoks. Nt Eesti klaviatuuril on „õ“ tähe saamise võimalus.
Klahvide paigutus vastab tavaliselt nn. QWERTY - süsteemile. See süsteem võeti kasutusele üle 100 aasta tagasi kirjutusmasinates. Kuigi tegelikult on olemas palju erinevaid klahvide paigutus süsteeme on QWERTY kõige populaarsem sellel põhjusel, et temaga on lihtsalt harjunud nii palju inimesi ja ümberõppimine oleks raske. QWERTY nimi moodustub klaviatuuri esimestest tähtedest.
Klaviatuuri puhver
Määrab ära, mitut klahvi võib korraga vajutada . Odavamad klaviatuurid lubavad üheaegselt vajutada ainult 2-3 klahvi. Enamik headest klaviatuuridest lubavad 4-6 klahvivajutust ning mõndadel puudub sellekohane piirang üldse. Mitme klahvi korraga allavajutamine on oluline eriti mängudes.
Ühendus arvutiga
Klaviatuur ühendatakse arvutiga 5 nõelase DIN või PS/2 (mini DIN) pistiku abil. Uuemaid klaviatuure pakutakse ka USB pordi jaoks. Klaviatuuri ja arvutit ühendava kaabli kaudu edastatakse nii  signaal .
Kuidas täht ekraanile jõuab
Vanematel klaviatuuridel oli iga klahvi all lüliti, mis andis tagasisidet kui teda vajutatid ning tegi klõpsu kui seda piisavalt kõvasti vajutati.
Tänapäeval odavamatel klaviatuuridel on klahvid , mis moodustavad mehhaanilise kontakti, kui neid vajutatakse.
Parematel on kummitaolisest materjalist leht või kiht nuppude ja nende all oleva trükkplaadi vahel. Iga klahvi all on väike kuplikke, mis väändub, kui seda piisavalt vajutada. Väike täpike, mis on elektrit juhtivast materjalist sulgeb vooluringi.
Mõningail klaviatuuridel on magnet iga klahvi all, mis läbib pooli, kui teda vajutatakse, tekitades nii voolu, mida on võimalik tuvastada.
Allavajutatud klahv avastatakse veergude aegskaneerimise teel. Igal klaviatuuri nupul on oma kood. Kui sa vajutad „p“ tähte, siis arvuti saab näiteks teate, et vajutati nr *** nuppu ja see vastab sinu sätestatud seadmetes „p“ tähele.
Kui vajutada nt. AltGr klahvi ja nr kahte, et @märki saada, siis vaadatakse, et vajutati korraga niisuguste numbritega klahve ja teatakse , et kui need signaalid järjest tulid, siis sellele vastab @märk.
klaviatuur jaguneb viieks osaks:

Klaviatuuri klahvid on jaotatud viide ossa:
 põhiklahvid
 numbriklahvid
 kursorijuhtimiseklahvid
 funktsiooniklahvid
 eriklahvid

Põhiklahvid
Põhiklahvid on tähe- ja numbriklahvid klaviatuuri vasakus osas. Suuri tähti ja numbrite kohal asuvaid märke on võimalik saada vajutades Shift koos soovitud märgiklahviga. Numbrite kohal paremal asuvaid märke ja mõndasid tähti, mis on klaviatuuril tähe all paremal kirjas, saab vajutades märgiklahvi üheaegselt AltGr –ga.
Caps
Lock
Caps Lock on teine võimalus suurtähtede saamiseks. Sellele vajutades süttib klaviatuuril tuluke, mis näitab selle töötamist. Caps Lock mõjub ainult täheklahvidele. Sellega töötades tulevad automaatselt kõik tähed suurtena. Et seda lõpetada tuleb vajutada veel korra Caps Lockile et tuluke uuesti kustuks.
Klahvile enter vajutatakse tavalisel tmingi käsu täitmiseks. Tekstiprogrammides saab enteri abil viia kursori järgmise rea algusesse .
Tagasilükkeklahv kustutab tekstiprogrammides kursorist vasakul oleva tähemärgi.
Tabulaatorklahv viib kursori tabulaatoris määratud arvu positsioone paremale.
Ctrl
Control nuppu kasutatakse ainult koos mõne teise klahviga, et sisestada funktsioone või käske.
Alt
Alt nupu mõju sõltub programmist.
Num
Lock
Delete
Numbriklahvid
Numbriklahvid asuvad põhiklahvidest paremal. Neil on kaks ülesannet: numbrite sisestamine ja kursori juhtimine. Numbrite sisestamiseks tuleb NumLock tööle panna ja sellega süttib ka tuluke. Numbrid ja märgid töötavad nagu tavalise kalkulaatori omad.
Kursori juhtimiseks peab NumLock olema välja lülitatud ehk siis sellele vastav tuluke ei tohi põleda. Siis liigub kursor vajutatud suunas ühekorra.
Kustutusklahvi abil kustutatakse kursorist paremal asuvad märke.
Kursorijuhtimisklahvid

Noolekelkahvid võimaldavad liigutada kursorit ekraanil ühe noolega näidatud suunas.
7
Home
Klahv Home viib enamustes programmised kursori vasakusse äärde.
1
End
Lõpuklahv viib enamasti kursori rea lõppu ekraani paremale äärde või internetis lehe lõppu.
3
PgDn
9
PgUp
Vajutus ühele kahest leheküljeklahvist viib kursori ekraanitäie võrra edasi (klahvi Page Down ehk Pg Dn korral) või tagasi (klahvi Page Up ehk Pg Up korral)
Funktsiooniklahvid
F1
F2
F3
F4
F5
F6
F7
F8
F9
F10
F11
F12
Nende klahvide mõju sõltub programmidest. F1 toob enamasti ekraanile programmi abi. Osasi programme saab sulgeda vajutads korraga Alt F4.
Print
Screen
SysRg
Eriklahvid
Selle nupu mõju sõltub suuresti mis klahvidega seda koos kasutatakse ja kus programmis . Ainult seda nuppu vajutades teeb see ekraanist pildi, mida on võimalik kuskile copyda.
Esc
Paoklahvi (esc) mõju oleneb operatsioonisüsteemist või parasjagu aktiivsest rakendusprogrammist. Tavaliselt kasutatakse teda alustatud tegevuse katkestamiseks
Scroll
Lock
Ühekordne vajutus süütab indikaatortule. Kui sellele klahvile on vajutatud, liigub üles- ja allasuunaklahvidele vajutamisel mitte kursor vaid tekst.
Klahvikombinatsioonid
Klahvikombinatsioonid on head käskude kiireks sisestamiseks. Klahvikombinatsiooni puhul tuleb esimesena mainitud klahv(id) alla vajutada ja nii hoida ning siis vajutada järgmist.
Ctrl+Alt+Delete kombinatsiooni puhul ilmub ekraanile End Task dialoog, mille abil saab näiteks kokku jooksnud programme sulgeda.
Kui Ctrl ja Alt alla vajutada ja siis Delete'i klõbistada, teeb arvuti restardi.
Enim kasutatavad klahvikombinatsioonid on näiteks Ctrl+C - kopeerimine ( Copy ) ja Ctrl+V - kleepimine (Paste).
Klaviatuuri kasutamiseks on tehtud kümnendsõrmesüsteem, milleg järgi on igal sõrmel klaviatuuril oma piirkond.
Algasendis on sõrmede asukohad järgmised:
Mõlemad pöidlad tuleb hoida tühikuklahvi kohal. Pärast mõne teise klahvirea klahvile vajutamist peab sõrm minema kohe lähteasendisse tagasi.
Hiir
Hiirt kasutatakse arvutiga suhtlemisel. Kuigi tegelikult saab arvutit ka ilma hiireta juhtida, on see hiirega siiski lihtsam. Hiir leiutati juba 1960-ntatel aastatel, laialdaselt hakkas ta levima aga alles 1980-ndatest alates.
On kolm erinevat hiiretüüpi.
mehaanilised: Mehhanilised ehk taditsioonilised hiired on väikeste nuppudega varustatud karbike, mis on juhtme abil arvutiga ühenduses. Karbi sees pöörleb väike kummist või plastist kuulike . Kui liigutada hiirt alusmatil, siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga. Elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasitagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual.
Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes
ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu. Neid katkestusi registreerivad
fotoandurid.
Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud mustavalgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust.
Hiire programm arvutab ümber hiireelektroonika pöörde- ja kiirusimpulsid ekraanil paikneva hiirekursori liikumisteks.
optilis-mehaanilised: Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta kasutab palli liikumise kindlaks tegemisel optilisi sensoreid.
optiline hiir: Kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tööks
spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad
reageerivad kiiremini ja täpsemini kui mehaanilised ja optilis-mehaanilised
hiired, kuid nad on ka palju kallimad.
Hiirel on üldiselt kolm põhifunktsiooni:
Osutamine
Kui liigutada hiirt alusmatil, nihkub ekraanil ka hiirekursor, nii et sellega saab osutada
mistahes kohale ekraanil. Selleks, et ulatada hiirega igasse ekraani nurka on vaja 25x20 cm suurust tööpinda. Ekraanil oleva hiirekursori kuju sõltub programmist:
graafika programmides on see nool , tekstitöötlusel püstkriips. Kui hiir tõsta üles ja panna teise kohta lauapeal, siis kursor ekraanil ei nihku.
Klõpsutamine
Klõpsutamise all mõistetakse hiireklahvi allavajutamist ja järgnevat lahtilaskmist. Klõpsutamisega saab valida ja aktiveerida hiirekursori all paiknevaid pilte. Topeltklõpsu abil saab nt. Programmi ikoonil aktiveerida vastavat programmi.
Hiire paremklõps annab hiirekursori asukohast sõltuvalt kiirmenüü.
Lohistamine
Lohistamiseks nimetatakse allavajutatud klahviga hiire liigutamist alusel. Jõudes soovitud kohta hiir vabastatakse. Nii saab näiteks selekteerida tekstilõiku, et seda edasi töödelda.
Tavaliselt on hiirel kaks nuppu kuid on ka rohkemate nuppudega hiiri . Näiteks võib olla lisatud kerimisratas, mida on mugav kasutada pikema teksti lugemisel.
Hiire iseloomustamisel on oluline tema tundlikkus. Hiire tundlikkust mõõdetakse tavaliselt punktides tolli kohta (dpi- dotch per inch ). Tundlik hiir on hea hiir, ent vahel osutub kasulikuks hiire tundlikkuse vähendamine.