Arvutihiire esitlus (0)

Arvutihiir
Üldiselt
Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise
lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma.
Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.a.
Hiiri on kolme tüüpi:
1. Mehaaniline
2. Optomehaaniline
3. Optiline
Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavalisim on 2-3 nuppu, kuid
spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam
nuppu.
Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised
parameetrid
1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit
2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch)
3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis)
4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne)
5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec)
6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec)
7. Suurim kiirendus (g)
Hiirte evolutsioon
Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus
nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas C.
Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti,
dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San
Franciscos peetud konverentsil tutvustas. Tegu oli
puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega
(X-Y-positsiooni indikaator graafilise süsteemi jaoks), mida
hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu.
Optiline hiir
Optiline hiir on nagu miniatuurne fotoaparaat, mis teeb oma
aluspinnast pidevalt pilte. Kurikuulus punane tuluke, mis
pimedas toas juba kaugelt teretab, on tegelikult vaid
abivalgustus, et kaamera näeks aluspinnast pilti teha.
Tootjafirmad väidavad, et optilised hiired on võimelised
tegema kuni 6000 pilti sekundis ning vähemvõimekas polevat
ka digisignaaliprotsessor (DSP), mis töötleb sensorilt saadud
digitaalseid pilte ­ teeb kindlaks pildi mustrid ja jälgib, kas
need on võrreldes eelmise pildiga muutunud.
Laserhiir
2004. aastal tõi Logitech välja esimese laserhiire ja reklaamis
seda kui täpseimat hiirt maailmas. Tööpõhimõte on kõlava
nimetusega hiirel täpselt sama, mis optilisel suguvennal ­
valgustatud aluspinda pildistatakse ning liikumine tuvastatakse
piltide liikumisega. Erinevalt optilisest hiirest, millel aluspinda
valgustab LED ehk lihtlabane abilamp, kasutatakse laserhiires
pinna valgustamiseks laserkiirt.
Laseri eelis seisneb selles, et see kiirgab kitsaid, koherentseid
ja täpselt suunatud valguskimpe ning seda saab koondada väga
väikeseks täpiks.
Resolutsioon
Hiire optilise tundlikkuse määrab ära kasutatav sensor, mis
sarnaselt digitaalfotoaparaadiga suudab eristada kindla arvu
piksleid. Tundlikkust mõõdetakse arvuliselt peamiselt kahe
näitaja alusel. Nendeks on resolutsioon ja arv, mitut ülesvõtet
sensor sekundis analüüsib. Resolutsiooni mõõtühikuks on
punkti tollile.
Traadita hiired
Kuigi arvutihiir sai oma nime just sabas tolknevast juhtmest,
pole see detail õnneks kultusobjektiks muutnud ­ välja on
pakutud mitmesuguseid lahendusi segajast vabanemiseks.
Turule on tulnud juhtmeta raadiosagedusel töötavad hiired,
mille vastuvõtjad ühendatakse arvutiga jada- või PS/2-pordi
või USB kaudu. Andmeid edastatakse hiirelt vastuvõtjale
erinevate meetoditega (infrapunast raadiolaineteni).
Kõige uuemad raadiosagedusel töötavad hiired kasutavad info
edastamiseks ,,sinihamba" vastavaid protokolle.
Pildid
Kokkuvõtteks
Kuigi füüsiliselt võib meie tänane arvutihiir veel kaua kursorit
ekraanil taga ajada, peidavad poes müüdavad uued karbid
sageli nii mõndagi uut. Näiteks optilised või lasersensorid,
juhtmevabad lahendused, uued navigeerimissüsteemid,
lisanupud jms. Viimasel ajal on reklaamlausetesse lisandunud
ka ülimat täpsust lubavad hiired. Eelkõige just viimase
võtsimegi luubi alla ­ milline on siis täpseim hiir?
Tänan kuulamast!