Arvutihiired (1)

HAAPSALU KUSTEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 1A kursus
Darja Pozdejeva ARVUTIHIIRED Referaat
Juhendaja : Marko Kõrv
Haapsalu 2007 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A
Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.Arvutihiirte ajalugu...............................................................................................................4 2.ARVUTIHIIRTE TÜÜBID.....................................................................................................5 2.1. Mehaaniline arvutihiir ...................................................................................................5 2.2.Optiline arvutihiir ........................................................................................................5 2.2.1.Laserhiir................................................................................................................6 2.2.2. Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid ................................................7 3.Erinevaid arvutihiiri..............................................................................................................8 3.1. Keripall hiir - Trackball .................................................................................................8 3.2.Osutuspulk hiir-Pointing Stick ......................................................................................8 3.3.Puuteekraan-Touchscreen...........................................................................................9 3.4. Traadita hiired..............................................................................................................9 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................10
2 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A
SISSEJUHATUS Kõige enam on meie majapidamistes endiselt levinud koduhiir (Mus musculus ) ­ segatoiduline näriline, kelle arvukus sõltub inimasustuse tihedusest, kaalub kuni 34 grammi ja eluiga keskmiselt kolm, maksimaalselt 24 kuud. Ent arvukuselt järgmiseks võiks juba pidada arvutihiirt (Mus opticulus ja Mus mehaniculus), kes ületab oma võistlejat eelkõige eluea ja kaalu poolest. Töötava arvutihiire vanus võib küündida kümne aastani, TTÜ tehtud uuringu andmetel vahetatakse hiirt aga pea iga kahe aasta tagant. Kuigi füüsiliselt võib meie tänane arvutihiir veel kaua kursorit ekraanil taga ajada, peidavad poes müüdavad uued karbid sageli nii mõndagi uut. Optilised või lasersensorid, juhtmevabad lahendused, uued navigeerimissüsteemid, lisanupud jms. Viimasel ajal on reklaamlausetesse lisandunud ka ülimat täpsust lubavad hiired. Eelkõige just viimase võtsimegi luubi alla ­ milline on siis täpseim hiir? Aga kõigest järgemööda.
3 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A
1.Arvutihiirte ajalugu Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas C. Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti, dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas . Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega (X-Y- positsiooni indikaator graafilise süsteemi jaoks), mida hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu. Rikkaks Engelbart aga ei saanud, sest hiirele võetud patent aegus 1987. aastal ­ enne, kui personaalarvuti oma võidukäiku alustas. Samuti kasutati hiljem laialt levinud hiirest teist tehnoloogilist lahendust ­ esmalt PARC instituudis ja hiljem Sveitsi riikliku teadusuuringute instituudi rahastamisel väljaarendatud esimene tänapäevane arvutihiir sisaldas kuuli, mille puhastamise õppis ära mitu põlvkonda arvutihuvilisi. Muide, just sellest projektist kasvas peagi välja erafirma nimega Logitech (1981).
1982. aastal võis osta IBM-i arvuti koos optiliseIllustratsioon 1: Maailma esimene arvutihiir (1964) oli puidust, kahe ratta ja ühe nupuga. hiirega (leiutise autoriks Steve Kirsch), agaAutoriks Douglas C. Engelbart. need hiired töötasid vaid spetsiaalsel alusel. Alles aastaid hiljem said arvutiklasside administraatorid kergemalt hingata, kui mehaanilised hiired, millest õppurid sageli kuule pihta panid, hakkasid prügikasti rändama. Tänapäevases optilises hiires pole kergesti eemaldatavaid osi ja need saavad hakkama ka ilma hiirematita.
4 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A
2.ARVUTIHIIRTE TÜÜBID
2.1.Mehaaniline arvutihiir
Mehaanilistel arvutihiirtel on põhja all kummikihiga kaetud metallkuul. Hiire liigutamisel kuul pöörleb ja selle liikumine muudetakse elektrilisteks signaalideks kahe elektromehaanilse sensori abil.
Illustratsioon 2: Mehaaniline arvutihiir
2.2.Optiline arvutihiir
Optilised arvutihiired on: · a) hiired, milles kuuli ei ole ja hiire liikumist detekteeritakse laseri abil. Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi · b) 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need hiired ei vaja üldse hiirepatja, sest hiire põhja alla oleva valgusdioodi valguses teeb digikaamera igas sekundis 1500 18x18 piksli suurust pilti hiire all oleva laua pinnast. Digisignaaliprotsessor töötleb neid fotosid kiirusega 18 MIPS (miljonit käsku sekundis) ja teeb kindlaks, kui palju hiir on liikunud. See info saadetakse arvutisse ja teisendatakse kursori liikumiseks ekraanil. Sellise hiire eelisteks on: -kursoriväga sujuv liikumine ekraanil. -liikuvate detailide puudumine ja sellest tulenev kulumiskindlus. - puudub vajadus hiirepadja järele.
5 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A
See on nagu miniatuurne fotoaparaat , mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte. Kurikuulus punane tuluke, mis pimedas toas juba kaugelt teretab, on tegelikult vaid abivalgustus, et kaamera näeks aluspinnast pilti teha.
Illustratsioon 3: Optilise hiire tööpõhimõte
Tootjafirmad väidavad, et optilised hiired on võimelised tegema kuni 6000 pilti sekundis ning vähemvõimekas polevat ka digisignaaliprotsessor (DSP), mis töötleb sensorilt saadud digitaalseid pilte ­ teeb kindlaks pildi mustrid ja jälgib, kas need on võrreldes eelmise pildiga muutunud. Sel viisil tuvastab DSP, kui kaugele ja millises suunas on hiir kahe pildi vahel liikunud, ja edastab vastavad koordinaadid arvutile.
2.2.1.Laserhiir
2004. aastal tõi Logitech välja esimese laserhiire ja reklaamis seda kui täpseimat hiirt maailmas. Tööpõhimõte on kõlava nimetusega hiirel täpselt sama, mis optilisel suguvennal ­ valgustatud aluspinda pildistatakse ning liikumine tuvastatakse piltide liikumisega. Erinevalt optilisest hiirest, millel aluspinda valgustab LED ehk lihtlabane abilamp, kasutatakse laserhiires pinna valgustamiseks laserkiirt. Laseri eelis seisneb selles, et see kiirgab kitsaid, koherentseid ja täpselt suunatud valguskimpe ning seda saab koondada väga väikeseks täpiks. Laseris võimendatakse vaid pikisuunas levivaid (peegelduvaid) valguslaineid, mis kõrvaldab laserist väljuvast valgusest ristsuunas levivad valguslained (footonid). Seega loob laseri valgustatud pind sensorile tunduvalt teravama ja kontrastsema kujutise kui tavaline "pehme" valgus. Ja mida teravam on foto, seda lihtsam ja täpsem saab olla ka fototöötlus ­ hiire liikumise registreerimine. Tänu suuremale täpsusele töötab uus hiir ka mõnel sellisel tasapinnal, millel optiline hiir võib hätta jääda ­ näiteks keraamilisel plaadil või klaasil . Peegeldus on aga endiselt probleemiks.
6 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A
2.2.2.Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid
Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit
Resolutsioon cpi( count per inch ) ja dpi( dots per inch)
Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis)
Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne)
Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec)
Suurim liigutamiskiirus (inches/sec)
Suurim kiirendus (g)
7 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A
3.Erinevaid arvutihiiri
3.1. Keripall hiir-Trackball
Trackball e. juhtkuul on osutusseadis, mis sisuliselt kujutab endast selja peale pööratud hiirte( hiire all on samasugune kuul). Et liigutada ekraanil kursorit, keeratakse kuuli sõrmedega või peopesaga. Harilikult on kuuli kõrval kolm klahvi või nuppu nagu hiirelgi. Hiirega võrreldes on juhtkuulil see eelis, et ta seisab ühe koha peal paigal ja ei vaja seega kasutamisel nii palju ruumi kui hiir. Lisaks võib juhtkuuli asetada mistahes alusele ja hoida ka käes või süles. Seepärast kasutatakse juhtkuule peamiselt sülearvutites
Illustratsioon 4: Trackball
3.2.Osutuspulk hiir-Pointing Stick
Osutushoob IBM'i teaduri Ted Selkeri leiutatud osutushoob IBM'i teaduri Ted Selkeri leiutatud osutusseade, mis võeti esmakordselt kasutusele IBM'i sülearvutites ThinkPad. IBM'i osutushoova kaubamärgiks on TrackPoint. Osutushoob on paigutatud klaviatuuri keskele G, H ja B klahvide vahele ning selle juurde kuuluvad hiirenupud asuvad klaviatuuril allpool tühikuklahvi. Kursori liigutamiseks saab osutushooba kallutada vasakule-paremale ja üles-alla. Mida suurem on osutushoovale rakendatud jõud, seda suurem on kursori liikumise kiirus. Osutushoova otsas on kummiotsik, et sõrmel oleks mugavam
Illustratsioon 5: Pointing stick
8 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A
3.3.Puuteekraan-Touchscreen
puute- ekraan , puutetundlik ekraan Läbipaistva puutetundliku paneeliga kaetud kuvariekraan. Kui tavaliselt kasutatakse ekraanil asuvatele objektidele osutamiseks hiirt siis puutekuvari puhul lihtsalt puudutatakse vajalikku kohta ekraanil sõrmega või pliiatsikujulise pulgaga
Illustratsioon 6: Touchscreen
3.4.Traadita hiired
Kuigi arvutihiir sai oma nime just sabas tolknevast juhtmest, pole see detail õnneks kultusobjektiks muutnud ­ välja on pakutud mitmesuguseid lahendusi segajast vabanemiseks. Turule on tulnud juhtmeta raadiosagedusel töötavad hiired, mille vastuvõtjad ühendatakse arvutiga jada- või PS/2-pordi või USB kaudu. Andmeid edastatakse hiirelt vastuvõtjale erinevate meetoditega (infrapunast raadiolaineteni). Kõige uuemad raadiosagedusel töötavad hiired kasutavad info edastamiseks ,,sinihamba" vastavaid protokolle. Bluetooth -hiirtes kasutatakse küll väga nõrku signaale (võimsus 1 mW), kuid kohati võib saavutada vägagi suure tööraadiuse (meie katsetes töötas Bluetooth 58 m raadiuses). See on suurepärane lahendus loengute ja esitlusseansside läbiviimiseks ning kodustes arvuti- ja multimeediumikeskustes kasutamiseks. Enam pole vaja seista päris arvuti kõrval, võimalik on ruumides ringi liikuda ja töötada hiirega ka poolesaja meetri kaugusel vastuvõtjast.
9 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A
KOKKUVÕTE
Arvutihiirte teste vaadates jäi kuus mudelit, sest mõnigi algselt testi planeeritud mudel jõudis aeguda ning müügilt kaduda. Testi jäi kaks laserhiirt, kaks mänguritele mõeldud ülimat täpsust taotlevat optilist hiirt ning kaks eeskätt kontoritööks mõeldud mudelit. Üsna kardinaalselt erinesid omadustelt ka testis kasutatud materjaliliigid: laminaat (tüüpiline lauaplaat), valge paber, klaas (kui raske pähkel kõikide hiirte jaoks) ning Razeri spetsiaalhiirematt. Kõige halvemaid tulemusi näitasidki kontoritööks mõeldud hiired ning seda läbivalt kõigil alustel. Selgub , et isegi spetshiirematt ei aita, kui hiirel täpsust napib ­ keskmiselt 5% kõrvalekallet iga hiireliigutuse korral hakkab pikapeale kindlasti häirima ka kontoritöö puhul, kui hiir tihtilugu korraks ,,kinni jääb" või valel real või valel Exceli lahtril peatub. Kummalisel kombel töötas aga A4- Tech hästi ka klaasil, kus enamik ülejäänutest hätta jäi. Teoreetiliselt ülimusliku laserhiiretehnoloogia testitulemused polnud aga sugugi nii veenvad. Võis tõdeda, et lisaks tehnoloogiale on vaja ka head rakendust ­ Trusti laserhiir oli vaid veidi parem kontorihiirtest, Logitechi MX1000 aga näitas parimaid tulemusi lauaplaadil ning sai väga hästi hakkama ka paberil liikudes. Klaasil ning optilisele hiirele mõeldud spetsmatil aga ei töötanud kumbki. Eks näis, mida suudavad järgmise põlvkonna laserhiired. Eri materjalidel kõige ühtlasemalt head tulemust näitas Logitechi MX518, ent kõige täpsemaks hiireks ning testivõitjaks tuleb lugeda Razeri hiirt Diamondback PLASMA , mis noppis napilt esikoha oma spetsmatil ning oli selgelt parim paberil liikudes. Täpsus on lausa fenomenaalne ­ üle 3000-pikslise liikumistee korral (see on 2­3 korda tavapärasest ekraanist laiem kaar) on hiire keskmine kõrvalekalle vaid kaks pikslit! Samas on tulemusi vaadates selge, et seda hiirt tuleb alati mingil alusel kasutada ­ lauaplaadil koperdas Razer nagu kehvapoolne kontorihiir.
10