Metshiired

Q: Kuidas näeb välja metshiir?

Vastus leiad õppematerjalist: Metshiired

Q: Mida metshiir sööb?

Vastus leiad õppematerjalist: Metshiired

Q: Kus metshiir elab?

Vastus leiad õppematerjalist: Metshiired

Q: Mis metsas ta võiks elutseda?

Vastus leiad õppematerjalist: Metshiired

Q: Kes on kaelushiir?

Vastus leiad õppematerjalist: Metshiired

melder, vivian

Metshiired (0)

Põhikool - Loodus - Loodusõpetus

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kuidas näeb välja metshiir?
Mida metshiir sööb?
Kus metshiir elab?
Mis metsas ta võiks elutseda?
Kes on kaelushiir?

Sisukord
Tiitelleht
Sisukord
Sissejuhatus

Metshiired
Metshiired/Kaelushiired

Lisaprojekt
Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Metshiir või ladina keeles Apodemus sylvaticus on laialt levinud Lääne- ja Kesk- Euroopas, Briti saartel ja Lõuna Skandinaavias. Eestis on neid võrdlemisi vähe. Nad sarnanevad väga kaelushiirtega, kellest tuleb ka natuke juttu . Loodan, et sellest kasulikkust looduse materialist jääb mul midagi pähe ka, sest mul oli väga huvitav hiirtest ja nende elust rohkem teada saada!

Metshiired
Kuidas näeb välja metshiir?
Metshiirel on suured kõrvad, silmad ja tagakäpad. Ta sarnaneb väga kaelushiirtega kuid ta on väiksem. Saba on hiirel pealt-poolt tumepruun ning alt poolt vaadates heledam. Nagu näha all olevalt pildilt on metshiirel tumepruun selg, helepruun küljelt vaates ja kõht hallikas valge. Kolm protsenti hiirtest on tegelikult valge sabaga. Esikäppadel on metshiirtel neli varvast, tagakäppadel aga viis varvast.
Mida metshiir sööb?
Metshiir sööb terasid, idusid, pähkleid ja pungi . Nad koguvad väga palju pähkleid, seemneid oma lao kambrisse , selleks et nad talve üle elada saaksid. Metshiirtel on 16 hammast . Ja nende väljaheited on 3mm-5mm läbimõõdus.
Tumepruun selg
Helepruun küljelt
Hallikas-valge kõht Metshiire välimus
Kus metshiir elab?
Metshiired elavad, kas metsas, karjamaal või põllul. Nad uuristavad endale 1 sissepääsuga ja 2 kambriga uru. Üks kamber on laokamber teine aga pesakamber. Pesa ehitab ta oksadest ja lehtedest.

Metshiire käitumine
Metshiired elavad aastaringselt st nad ei maga talveund. Kuid talve ajal nende aktiivsus langeb. Tavaliselt on nad liikvel öösel, nagu peaaegu kõik närilised. Nad on ka väga head ronijad.
Sigimine ja pojad
Sigimise hooaeg algab kevadel ja lõpeb sügisel. Pärast tiinust, mis kestab neli nädalat, sünnib 4-7 poega . Pojad on alguses paljad ja pimedad . Ema sünnitab pojad pesa kambrisse urus. Pojad avavad silmad kuue päeva pärast ning selleks ajaks on neil juba paks karvakiht, mis on tumedam , kui täiskasvanutel. Pärast kolme nädalat saadab ema oma lapsed pesast välja ning siis on nad omapead .
Kodupiirkond
Metshiired liiguvad oma elu jooksul umbes 180m² alal ja nad võivad ühe öö jooksul läbida umbes 2km.
Suhtlemine
Mesthiired suhtlevad piiksuvate
häälitsustega.
Noor metshiir
Metshiire toiduahel
See hiir on toiduks väga paljudele kiskjatele nagu nirk , rebane , kärp, mäger, nugis , kodukass, kodukakk , pistrikud, loorkakk jpt. Siin on paar metshiirt hõlmavat toiduahelat:
Sarapuupähkel Metshiir Nirk
Idu Metshiir Pistrik
Seeme Metshiir Mäger
Mis metsas ta võiks elutseda?
Mina arvan, et see väike imetaja võiks elada, kas salumetsas või lodumetsas. Seal on hea ennast peita ja lihtne pesa teha.
Kokkuvõtteks mõned metshiire andmed:
Keha pikkus 97-110mm, saba pikkus 69-115mm.
Kaal: 13-27g.
Kes on kaelushiir ?
Kaelushiir on Eestis väga levinud. Ta sööb kuuse- ja männikäbisid, pähkleid, puuvilju ja putukaid ning ka surnud loomi. Soojal aastaajal elab ta rohukõrtest tehtud pesas, talveks poeb maa alla ja teeb endale sinna pesa, mis võib ulatuda 1meetri sügavuseni.
Keha pikkus13 cm.
Saba pikkus 13cm.
Kaal: 30-50g
Kaelushiir
Kasutatud kirjandus
„Euroopa Imetajad “ lk 257-259
„Põhjamaa metsloomadest“ lk 9
6. klassi loodusõpetuse õpik
Interneti lehed:
Wikipedia.com
www.ypte.org.uk
5

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vivian melder Õppematerjali autor

Metshiire toitumine, välimus, keskond, käitumine, pojad, sigimine, suhtlemine, mis metsas elutseb, mõned konkreetsed andmed, natuke kaelushiirest.

kaelushiir metshiir metshiire toiduahelad metshiired hiired

Kasutatud allikad

https://www.ypte.org.uk

Sarnased õppematerjalid

docx

Metshiir

Metshiir Kuidas näeb välja metshiir? Metshiirel on suured kõrvad, silmad ja tagakäpad. Ta sarnaneb väga kaelushiirtega kuid ta on väiksem. Saba on hiirel pealt-poolt tumepruun ning alt poolt vaadates heledam. Nagu näha all olevalt pildilt on metshiirel tumepruun selg, helepruun küljelt vaates ja kõht hallikas valge. Kolm protsenti hiirtest on tegelikult valge sabaga. Esikäppadel on metshiirtel neli varvast, tagakäppadel aga viis varvast. Mida metshiir sööb? Metshiir sööb terasid, idusid, pähkleid ja pungi. Nad koguvad väga palju pähkleid, seemneid oma lao kambrisse, selleks et nad talve üle elada saaksid. Metshiirtel on 16 hammast. Ja nende väljaheited on 3mm-5mm läbimõõdus. Kus metshiir elab? Metshiired elavad, kas metsas, karjamaal või põllul. Nad uuristavad endale 1 sissepääsuga ja 2 kambriga uru. Üks kamber on laokamber teine aga pesakamber. Pesa ehitab ta oksadest ja lehtedest. Metshiire käitumine

Metsloomad

doc

Eesti imetajad

Arvukus - poegade arvukust mõjutavad merikotkad, meri- ja hõbekajakad. Arvukust mõjutab ka ajujää olemasolu ning toidu nappus (kalad), keskkonnareostused, kalapüünistesse sattumine. VÄIKESED IMETAJAD:  SIIL (Erinaceus) - vaheldusrikkad elupaigad - metsaservad, pargid, puisniidud, aiad, kalmistud. Toitumine on valdavalt loomne - putukad, vastsed, teod, vihmaussid, konnad, sisalikud, maod, linnumunad, linnupojad, hiired. Vähe tavritab taimset toitu - puuviljad, marjad, seemned. Kaks korda suve jooksul sünnitab pärast 40- 42p. tiinust 2-10 (keskm. 5-7) poega, kes algul on valgete ja pehmete okastega. Esimene pesakond tavaliselt mai kuus. Ema kõrvalt hakatakse toitu otsima 3-4 nädalaselt. Noored hakkavad sigima peale talvitumist.Talveuni kestab oktoobrist märtsini, ärkamise järel algab jooksuaeg. Hilise pesakonna pojad kes

Loodus

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk