Senat pm valitseski. *Senat valis konsulid Rooma keiserriigis: Polnud mingeid õigusi, keiser valitses üksi. Senatist sai aunimetus. Rooma sõjavägi Peamine sõjaüksus oli leegion. Seal oli umbes 5000 meest, kus olid mehed, kes peale sõdimise omasid ka muid oskusi: ehitamine, ravimine jne. Rühmad marssisid malelaua kujuliselt. Sõjaväkke võeti ka alistatuid rahvaid. Kui nad ühinesid sõjaväega, said nad Rooma kodakondsuse. Sõjaväe teenistus kestis 25 aastat. Rooma linn hiilgeajal Rooma linnas elas hiilgeajal üle miljoni inimese. Linna keskpunktiks oli Foorum. Linnas oli palju erinevaid templeid, sealhulgas kõigile jumalatele. Kõikide jumalate tempel oli Paneton. Linnas oli ka kortermajad, keisrid lasid enda auks teha triumfikaari. Vesi toodi linna akveduktide kaudu ja reovesi viidi ära cloaca maxima ehk suure äravoolukanali kaudu. Rooma sadam paiknes Ostias. Kreeka kultuuri mõju Rooma kultuurile Roomlased võtsid Kreekalt üle väga palju
Singers ja Andersson ansambliga Hep Stars. Lyngstad ja Fältskog olid tuntud sooloartistidena. Nad moodustasid ansambli, mille nimi oli esialgu Björn, Benny, Agnetha & Frida. Aastal 1973 oli Rootsis ja Norras suur hitt nende laul "Ring ring" . Neil ilmus ka samanimeline album. Pärast 1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitmist lauluga "Waterloo" saavutas ABBA enneolematu edu nii Euroopas, USA-s kui ka Austraalias. ABBA plaate on müüdud kokku vähemalt 370 miljonit eksemplari. Oma hiilgeajal oli ABBA The Beatlesi järel populaarsuselt teine ansambel. Albumid Albumid "Voulez-Vous" (1979) "Ring Ring" (1973) "Super Trouper" (1980) "Waterloo" (1974) "Gracias Por La Musica" "Abba" (1975) (1980) "Arrival" (1976) "The Visitors" (1981) "The Album" (1977) "Abba Live" (1986) ABBA lõpp Aastal 1983 otsustas bänd võtta pausi; 1984 mindi ametlikult laiali. Liikmete hilisem tegevus
otsustamisel suur kaal. Diktaator- määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis oli pool aastat ja oli piiramatu võim. Rahvatribuunid-pidid kaitsma lihtrahva huve.neil oli õigus panna veto (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Senat-ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise-kui ka välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju. Rahavakoosolekud-Rahvakoosolekutel valiti magistraate otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseeelnõusid. Sageli piirdusid rahvakoosolekud senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega.
Linnad ja ehituskunst Rooma riigis * Roomast sai vabariigi lõpul ja keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn ! Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv võib-olla isegi üle miljoni. * Üldise kõnekeelena käibis ladina keel. * Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada. * Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. * Rajati avalikke käimlaid. * Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest.
võtsid kasutusele uusi instrumente. Kõik uuendused levisid Euroopasse ja samuti jõudsid Araabia kaudu sinna tagasi tähtsad käsikirjad. Araablased õppisid ja võtsid paljud kombed üle allutatud rahvastelt, nende võimu all sulasid eri rahvaste kultuurid omamoodi tervikuks. Nad levitasid oma kombeid ja oskusi. Euroopasse jõudsid Araabia kaudu paljud esemed, mängud, numbrimärgid jne, samuti on palju sõnu võetud üle just araabia keelest. BÜTSANTS Oma hiilgeajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas. See tekkis keiser kui Constantinus Suur tõi pealinna üle Konstantinoopoli, kui impeerium jagati kaheks ja keiser Justinianus suutis Ida-Rooma muistse hiilguse taastada ja kultuuri säilitada. VANA-VENE RIIK Vana-Vene riigi teket seostatakse varjaagidega, legendi kohaselt panid riigile aluse kolm venda. Esimene teadaolev vürst valitses küll väikest ala, kuid tema järglased vallutasid palju maid. Vana-Vene riik
Samuti on palju tähelepanu saanud rootsi popmuusika, sealhulgas 1972. aastal loodud popbänd ABBA. Ansambli liikmed Björn ja Agnetha ning Benny ja Anni-Frid olid abielupaarid. Ansambli nimi moodustati 1973. aastal ansambli liikmete eesnimede esitähtedest. Pärast 1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitmist lauluga "Waterloo" saavutas ABBA enneolematu edu kogu maailmas. ABBA plaate on müüdud kokku vähemalt 370 miljonit eksemplari. Oma hiilgeajal oli ABBA The Beatlesi järel populaarsuselt teine ansambel. Tuntuimad laulud eestlastele on nende repertuaarist kindlasti: "Dancing Queen," "Money, Money, Money" ja "Take A Chance On Me." Lisaks paljudele tuntud inimestele on Rootsis loodud ka üks tuntumaid auhindu maailmas Nobeli preemia. See on on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind
Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase suure nimega- näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidiase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja omavahel väga sarnased ilmed. Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli vaid täiuslik kehaline ilu. Seetõttu ei segagi meid õieti miski imetlemast neid paljusid kujusid, mis aegade keerises on kannatada saanud ja
Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes juba 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel).
keiser Nero. Oma võimsuse haripunkti saavutas Rooma keiser Traianuse valitsusajal, kui vallutati Daakia. Rooma riik tagas nn Rooma rahu. Peale seda hakkas olukord Riigis halvenema. Etruskide koduks oli maakond Etruuria. Nende kultuurist võib leida nii foiniikia- kui ka kreekapäraseid jooni, nad kujundasid Kreeka alfabeedi järgi oma tähestiku. Nad olid suurepärased meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö, eriti metallitöötlus, oli kõrgelt arenenud, nende ehituskunsti matkiti hiljem. Hiilgeajal oli neil kujunenud 12 linnriiki, võim ulatus ka Etruuriast väljapoole. Ühiskonnas oli naiste positsioon kõrgel. Tõlgendasid jumalikke endeid, tähelepanu pöörati elule pärast surma, olulisel kohal olid hauakambrid. Rooma vabariigi languse põhjused: · Talupoegade laostumine (pidevad sõjad, latifundiumite teke) · Riik oli kasvanud suureks ning kõik kodanikud ei saanud osaleda rahvakoosolekutel · Palgaarmeele üleminek
Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe sektina ja sellest sai üks maailma levinumaid uske maailmas. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Rooma linna ehitati esimesed akveduktid. Pikkus ulatus kümnete kilomeeiriteni. Need hämmastavad oma praktilisuse ja iluga ka tänapäeva inimesi. Akveduktid ka panid aluse veejuhtmetele. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on ka palju mõjutanud Kreeka ning tänu sellele on nende kultuur sarnane. Minu arust on Vana-Kreeka ja Rooma mõju meie kultuurile positiivne,kuna muidu poleks meie ühiskond ja kultuur selline nagu ta tänapäeval on. Antiiktsivilisatsioonid mõjutasid iga järgnevat tsivilisatsiooni
Madalmaade koolkonnad Sissejuhatus Madalmaadena mõistetakse Euroopa kultuuriloos kogu piirkonda, kus räägitakse flaami ehk hollandi keelt. Ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili määranud madalmaade koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal, umbes vahemikus 1420-1460. Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel ning sealt sai alguse ka polüfooniatüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja ühtesulamine. I põlvkond(1420- 1460) kujunes uus stiil ja uued zanrid uue stiili aluspanijaks Guillaume Dufay
Üks suurim sarnasus Eesti ja Lääne-Euroopa vahel keskajal oli kuulumine Hansa Liitu. Hansa Liit oli 12. 17. sajandil tegutsenud Hansalinnade vaheline kaubanduslik ja poliitiline liit. Kuigi Hansa Liidu eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, kuid lisaks sellele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt, näiteks aadli võimupüüdluste või muude konkurentide vastu. Eri aegadel on liitu kuulunud 160 linna, üheaegselt umbes sadakond. Oma hiilgeajal kontrollis liit enamikku Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu alates 14. sajandist Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Veel üheks sarnasuseks keskajal olid territoriaalsed muutused, mis toimusid kogu Euroopas. Territoriaalsed muutused olid peamiselt tingitud sõdade tulemustest. Eesti ala kuulus keskajal koos Lätiga Liivimaa koosseisu. Seda muutis aga näiteks 1558-1583 toimunud Liivi sõda
tegevus. Siuru luuletajad olid emotsionaalsed ja müstilisemad kui varasemad autorid. Siuru põhimõte oli ärritada kodanlasi- luuletades lilledest ja armastusest, ajal mil oli sõda. Midagi Siurust... Siuru tegevust võib kokku võtta lööklausega CARPE DIEM! ehk tõlkes naudi hetke. Rühmituse esimesed suuremad ettevõtmised olid album, mis sisaldas liikmete loomingut, lisaks ka Suitsu, Ridala ja Aaviku loomingut. Siuru oli oma hiilgeajal eesti kirjanduses olulisem kui proosa. Siuru väärtus... Armastusluule viimine uuele tasemele Tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutes selle populaarseks. Tänu kirjastuse loomisele sai välja anda seni avaldamata jäänud teoseid. Aitas oma estetismiga edendada raamatukunsti. Suhtumine Siurusse läbi aegade... Siuru on kas rõõmustanud või pahandanud, aga külmaks ei jätnud ta kedagi. Vanameelsetele kriitikutele ei meeldinud
vajaduse korral asendada. Tähtsam ül oli korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid juhtida ka sõjaväge. Diktaator määrati ameteisse konsulite ja senati kokkuleppel, vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Kuid prst ametiaja lõppu pidi diktaator oma tegudest aru andma ja nende eest vastutama. Senat- aristokraatlik vanamate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat. Vabariigi hiilgeajal koosnes 300 liikmest ehk senaatorist. Sinna kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Lääneprovints- põhja-aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Erand oli Põhja- Aafrika, mis oli rikas ja kõrge kultuuriga maa. Ühiskond säilitas siin selgelt põllumajandusliku üldilme
Tegu oli abielupaaridega. Benny ja Björn olid varem tuntud erinevate bändide koosseisudes, Agnetha ja Anni Frid olid edukad sooloartistid. 1973 tuli välja nende esimene singel "Ring Ring" , mis oli kuulus nii Rootsis kui Norras. Hiljem ilmus samanimeline album. Enneolematu edu kogu maailmas saabus pärast 1974. aasta Eurovisiooni võitu lauluga "Waterloo". ABBA plaate on kogu maailmas müüdud üle 370 miljoni. Hiilgeajal oli ABBA The Beatlesi järel populaarsuselt teine ansambel. Populaarsemad singlid nt. "Mama Mia", "Dancing Queen", "Money, money, money". 1984 mindi ametlikult laiali. Pärast seda on bändi liikmed kirjutanud muusikat muusikalidele (nt. Chess) ja tegelenud soolokarjääridega. BONEY M Loodi 1975, loojaks sakslane Frank Farian. Koosseis jamaikalased Liz Mitchell, Marcia Barrett, Maizie Williams, Bobby Farrell ja vahepeal ka Reggie Tsiboe.
Andersson ansambliga Hep Stars; Lyngstad ja Fältskog olid tuntud sooloartistidena. Nad moodustasid ansambli, mille nimi oli esialgu Björn, Benny, Agnetha & Frida. Aastal 1973 oli Rootsis ja Norras suur hitt nende laul "Ring, Ring". Neil ilmus ka samanimeline album. Pärast 1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitmist lauluga "Waterloo" saavutas ABBA enneolematu edu nii Euroopas, USA-s kui ka Austraalias. ABBA plaate on müüdud kokku vähemalt 370 miljonit eksemplari. Oma hiilgeajal oli ABBA The Beatlesi järel populaarsuselt teine ansambel. Aastal 1983 otsustas bänd võtta pausi; 1984 mindi ametlikult laiali. Björn Kristian Ulvaeus (sündinud 25. aprillil 1945 Göteborgis Rootsis) on rootsi muusik. Ta on tuntud eelkõige ansambli ABBA liikmena. Göran Bror Benny Andersson (sündinud 16. detsembril 1946 Stockholmis Rootsis) on rootsi muusik. Tuntud samuti eelkõige ansambli ABBA liikmena. Agnetha Åse Fältskog (sündinud 5
Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid 3 sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). 4
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna erinevused ja sarnasused. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Nii Kreeka kui ka Rooma elanikest moodustas enamiku lihtrahvas. Enamus neist tegeles põlluharimise või käsitööga
Gröönimaa läänekallas eraldus Kanadast ca 80 miljonit aastat tagasi, kuid kagukallas oli kindlalt kinnitatud vastasasuva Briti saarte loodekalda külge. Umbes 20 miljonit aastat hiljem hakkasid ka need rannikud eralduma ja suuremad vulkaanid paiknesid seal, kus praegu on saared Skye, Rhum, Mull jaa Arran, sotimaal Ardnamurchen Point'is ja samuti lõuna pool Iirimaal Slieve Gulluion'is, Carlingford'is ja Mourne'is. Need vulkaanid võisid oma hiilgeajal pakkuda suurepärast vaatepilti, kuid tähtsaimaks märgiks sellest sündmusest on basaldiväljad. Basalt tekib eriti tulisest ja vedelast laavast, mis voolab mäest alla kiirusega üle 48 km tunnis. Vedel laava on võimeline suhteliselt kergesti valguma suurtele aladele, millest ka termin "laavavoolud", mis on tekitanud suurema osa laavamoodustisi selles vulkaanilises piirkonnas. Samasugusest voolavast laavast tekkinud
ESIMESED VEDURID Alguses kasutati vagunite vedamiseks nii inimjõudu kui ka hobuseid James Watt'i leiutas 1782 aastal kasutuskõlbliku aurumasina Inglise insener Richard Trevithick leiutas 1802. a. oma esimese maanteel liikuva auruvankri 1804. aastal katsetas Trevithick oma esimest auruvedurit Inglise inseneri Georg Stephensoni vedur Rocket võitis 1829. aastal toimunud vedurite võidusõidu, arendades kiirust kuni 56 km/h Auruvedurite hiilgeajal, 1930. aastail arendasid kiiremad vedurid juba kuni 200 km/h Suurimad ameerika vedurid arendasid võimsust üle 3000 kW, kuid auruveduri kasutegur jäi väikeseks, harilikult 4...8% vahele. Andrus MURUMAA AMEERIKA VEDURID 4 USA VEDURITURG USA veduriturul konkureerivad kaks suurt firmat: General Motors (GM) ja General Electric (GE)
Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja omavahel väga sarnased ilmed. Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli vaid täiuslik kehaline ilu. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid,
Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). 13. saj. Lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Kristuslapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14.saj. maali ja skulptuuriteoseid
Hammurapi seadusesammas Linnad Sõltumatute linnriikide poliitilised, religioossed, majanduslikud keskused. Kujunesid järk-kärgult pikka aja jooksul. Tellistest lamedakatuselised sisehoovidega majad olid tihedalt üksteise kõrval. Sõjavägi Koosnes kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest. Kutsuti kokku plaanitud vallutusretkede või välisohu korral. Riigi hiilgeajal moodustati alaline elukutseline armee, mis oleks alati käepärast. Armee väeliigid: jalavägi, soomustatud raskeratsavägi ja kaarikud. Jalavägi jagunes raskerelvastusega ning kergerelvastusega jalavägedeks. Religioon ja kultuur Kiilkiri (3500-3000a eKr) Pulgaga savitahvlile vajutatud märgid, mis tähistasid mõisteid ja silpe. Haridus Haridust andsid preestrid. Koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist.
ideoloogiaid. Valitsuse tegevus on avalik ning rahvas võib osaleda valitsemises. Demokraatlikus riigis eksisteerivad inimõigused. Itaalia oli totalitaarse diktatuuri valitsmisviisiga riik. Itaalilale tekitas Esimene maailmasõda raskusi. Suri palju inimesi, tekkis välisvõlg ning nad võitsid ainult ühe lahingu. Neile antud piisavalt lubatuid valdusi ja nendesse ei suhtutud võrdväärselt. Itaallased solvusid ning nad tahtsid muuta oma maa sama võimsaks nagu oli Rooma Impeerium oma hiilgeajal. Selleks, et saada suureks ja võimsaks riigiks oli aga vaja valitsus korda seada. Seda hakkas korraldama Benito Mussolini, kes oli samuti ka Rahvusliku Fasistliku Partei juht. Ta kogus palju pooldajaid, sest ta lubas majanduslikust madalseisust välja tulla ja muuta Itaalia võimsaks riigiks. Mussolinil oli 2 põhiseisukorda. 1) Rahvus oli tähtis ning kõik huvid tuli rakendada rahvuse teenimisele. 2) Diktatuur, totalitaarne diktatuur oli ainuõige valitsemisviis - iga inimene loovutab
Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis sai olla 6 kuud, sel ajal oli piiramatu võim. Pärast ametiaja lõppu pidi tegude eest vastutama ja aru andma Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil olid õigus panna VETO (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. /// SENAT Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnev vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest. Hiljem arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis oldi eluaeg. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikas, juhtis sõjandus ja rahaasju. Kuigi senat ei võinud otsuseid ellu viia, juhtis ta tegelikult riiki. /// RAHVAKOOSOLEKUD Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut, eri asjade otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Sageli piirdusid rahvakoosolekud
kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidiase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. PHEIDIAS. ATHENA KUJU PARTHENONIS. REKUNSTRUKTSIOON. PHEIDIAS. ATEENLASTE PIDULIK RONGKÄIK. RELJEEF PARTHENONIST. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja omavahel väga sarnased ilmed. Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli vaid täiuslik kehaline ilu. Seetõttu ei segagi meid õieti miski imetlemast neid paljusid kujusid, mis aegade keerises on kannatada saanud ja
kodanikud, nad olid sõltumatud käsitöölased ja talupojad. Nemad moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu ja seetõttu kuulus neile õigus rahvakoosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes teatud määral kaasa rääkida. Arvatavasti valis ka kuninga algselt rahvakoosolek. On ka oletatud, et linnriikide algaegadel kujutas rahvakosolek endast riigi kõrgeimat juhtorganit. Kuid seda oletust pole võimalik kontrollida, arvatakse ka, et linnriikide hiilgeajal oli rahvakoosoleku roll peamiselt vaid kuninga otsustega nõustumine. Süsteemid ja leiutised. Sumeritel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, kanalite ja tammide võrk. Umbes samal ajal võeti kasutusele ka keraamika ja metallurgia, valmistati vasest ja pronksist tööriistu. Nad püstitasid monumentaalseid ehitisi, kasutades materjalina glasuuritud tellis. Sumerid leiutasid ratta ja vankri. Ratas leidi rakendust nii vedrudel kui ka potikedrana keraamikas. Arheoloogiliste leidude
keisriks GREGORIUS SUUR paavst 590-604; esimene munk, kes sai paavstiks BENEDICTUS Itaalia päritolu pühak, lääne kloostrisüsteemi rajaja JUSTINIANUS Bütsantsi keiser; lasi kirja panna Rooma õiguse ERIK PUNANE rajas 10. sajandi islandlaste koloonia Gröönimaale LEIF ERIKSSON Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena P- Ameerikasse JAROSLAV TARK Vana-Vene riigi valitseha selle hiilgeajal; lasi koostada vene õiguse Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi VERDUNI LEPING : Karl Suure riik jagati kolmeks 843: Karl Paljaspea Lääne Frangi riik Ludwig Sakslane Ida Frangi riik Lothar Kesk riik, keisritiitel
(700 milj. a tagasi), sest taimed toodavad orgaanilist ainet Järgmised loomarühmad olid; ainuõõnsed, lameussid, kottussid, limused, rõngasussid, lülijalgsed, keelikloomad Vanaaegkonna alguseks olid vees olemas kõikide tänapäeval elavate hulkraksete esindajad Esimesed selgrooksed olid kalad Esimesed maismaa selgrootud olid ämblikud, putukad. Esimesed Maismaale asunud selgroogsed olid kahepaiksed Sõnajalgtaimede hiilgeajal kujunesid kahepaiksetest roomajad. Roomajad said elada maismaal, sest neil oli kuiv nahk, hingavad kopsude kaudu ja sigimiseks ei vaja vett. Munarakku ümbritseb nahkjas kest. Roomajatest arenesid nii linnud kui imetajad Ürglinnul-arheopterüksil oli nii roomaja kui linnu tunnused Imetajad muutusid valitsevateks uusaeg konnas. Neil oli roomajate ees mitmeid eeliseid: püsisoojasus, karvkate, poegade imetamine piimaga Tänapäeval on loomadest putukad kõige mitmekesisem ja liigirikkam
Rooma kultuur - kas Kreeka kultuur ladina keeles? ‘ . Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna. Vana- Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis on asustatud kreeka hõimude poolt alates 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel.
muutusid kvaliteetsemaks. Tekkis kolmeväljasüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enam- vähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Kogu selle suure arengu tõttu hakkasid kujunema esimesed keskaegsed linnad, mille valitsejaks oli raad. Linnastumisega kaasnes ka kaubanduse areng, kõige enam ehk merekaubandus. Läänemere ääres tugevaimaks kaubalinnade organisatsiooniks oli Hansa Liit, kes oma hiilgeajal kontrollis enamikku Põhja- ja Läänemere vahelisest kaubandusest. Kaubalaevadeks olid kausjad koged, ookeane ületati aga karavellidega. Selle aja valitsemises oli oluline osa võrdsusel. Nõrgemate eest hoolitses raad ja tsunft. Kahjuks aga lõppes see ilus vahekeskaja algus aga kliima halvenemise, Saja-aastase sõja puhkemise, katku ja läänekristluse lõhenemisega. Keskaja inimesele oli usu ja kiriku roll märksa olulisem, kui tänapäeval. See oli
Arutlus ,,Millise polise kodanikuna oleks parim elada?" Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeajal (480-431 eKr) kerkisid esile kaks domineerivat polist: Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sõjaline kord. Ateena oli aga demokraatlik linnriik, mille kodanikeks olid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Nii Sparta kui Ateena kodanikud tegelesid ise riigi juhtimisega, kuid Ateenas oldi vaimselt rohkem arenenud, seepärast oleks Ateena polise kodanikuna parim elada.
järgnes üreesterkond, kelle prestiiz ühiskonnas oli väga kõrge. Neile järgnes kodanikkond, madalaimal kohal olid rentnikud ja orjad. Orjade tasakaal oli suurem kui Egiptuses. Neid kasutati eeskätt teenijana koduses majapidamises. Vana riigi alal sai Egiptuses hakkama ilma alalise sõjaväeta. Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline armee. Füüsiliselt head noored mehed võeti eluaegsesse väeteenistusse. Egiptuse sõjavägi oli riigi hiilgeajal tugevaim. Põhijõu moodustas kilpide ja odadega relvastatud jalavägi, eliitvägi ja hobukaarikud. Ka vaarao ja väepealikud võitlesid. Armee koosseisu kuulusid ka võõramaa palgasõdurite üksused. Mesopotaamia sõjavägi koosnes tüüpiliselt kuninga või ülikute kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustunud jalaväest. Assüüria ajal moodustati elukutseline armee, mis oleks käepärast
kultuur ning religioon. Ateena ja Sparta ühiskonnakorralduse peamiseks erinevuseks oli see, et Spartas said kodanikeks kõik Sparta keskuse ja selle lähiümbruses elavad mehed, kes olid vähemalt kolmekümne aastased, kuid Ateenas moodustasid kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud, kes olid vähemalt kahekümne aastased. Ateenas ei olnud kodanikud ei naised ega orjad. Samuti jäid kodanikuõigustest ilma võõramaalased ehk metoigid ja orjad. Hiilgeajal oli Ateenas kodanikke arvatavasti 50 000. Kodanike privileegid olid seotud peamiselt riigi valitsemisega ehk nad võisid osaleda rahvakoosolekutel ja neid võidi valida riigiametitesse. Ühiskonnakorralduselt olid kaks linnriiki omavahel suhteliselt sarnased. Nagu Ateenaski olid Spartas kodanikud ja orjad, kuid võõramaalasi Spartas eraldi ei liigitatud, vaid Spartast väljaspool elavad inimesed olid perioigid, kes olid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud
Tema kõige kuulsam töö oli Knidose Aphrodite, mis oli esimene naisakt kreeka skulptuuris. Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega. Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad. Koopiad võivad üksteisest ka erineda. Kui enamus skulptuure olid kõik mõeldud eestpoolt vaatamiseks, siis Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks. See oli jällegi üks tähtis uuendus. Kreeka hiilgeajal loodud skulptuure kiidetakse taevani, kuid vahel võivad nad meie jaoks tunduda üsna külmad ning tundetud, kuid kindlasti üks põhjus miks nad nii mõjuvad on see, et nende kunagised värvid on hävinud. Samuti võib häirida Kreeka kujude ükskõikselt rahulik ning üsnagi sarnane ilme. Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli vaid täiuslik kehaline ilu. Seetõttu ei segagi
tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Ateena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest 4 maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodus skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja omavahel väga sarnased ilmed. Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli vaid täiuslik kehaline ilu. Seetõttu ei segagi meid õieti miski imetlemast neid paljusid
flaamlased, valloonid, hollandlased ja prantslased. · John Dunstable (u 1380-1453), inglane, kes tegutses mandril; faux bourdon `vale saatehääl', heakõlaline stiil. Uued zanrid: · Kõige esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel. · Teiseks põhizanriks motett, ladinakeelne polüfooniline laul. · Ilmalik polüfooniline laul; prantsuse, itaalia, inglise, hispaania keeles. Madalmaade koolkond: · Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal; 2 saj. vältel juhtiv. · Ratsionaalne kompositsioonitehinka, heakõlalisus, laulev meloodia. Ideaaliks kõigi häälte ühtesulamine · Imitatsiooniline polüfoonia hääled üksteist jälendama, kasutades sarnaseid kujundeid. · Guillaume Dufay, säilinud 200 teost (missa osad, motetid, hümnid; pr. keelsed sansoonid. · Motett "Nuper rosarum flores" · Chanson "La belle se siet" · Hümn "Veni Creator Spiritus" (harmoniseeritud)
Eesti mõisate ajalugu Cristian, Elari, Toomas Sissejuhatus Antud töös uurisime Olustvere mõisa ajalugu. Töö koostasid Cristian, Elari ja Toomas Cristian I osa vastused, Elari II osa ja Toomas III osa vastused. Koos koostsime powerpoindi. Mõisate ajalugu Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. mõisaid on olnud Eestis nende hiilgeajal kokku üle 2000 Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani. enamik Eesti mõisate omanikke sakslased mõisa tähtsamad majandushooned on tallid, viinaköök, ait mõisniku palgal ja igapäevaselt ametis olid kubjas, kilter, aidamees mõisate areng sai 1905. aastal tagasilöögi revolutsiooni tõttu
patriitsidega võrdseid õigusi.Neil oli õigus pidada koosolekuid ja valisid end seast rahvatribuunid, kes olid spets. ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse. Vabariik:Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid R kodanikonna e. R rahva.R riigikord oli aristokraatlik.Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid(2)-valiti rahvakoosolekul.Vanemate nõukogu-senat e valitsev riiginõukodu koosnes vabar. hiilgeajal u. 300 liikmest.Riiki juhtis perekondade ring, nobliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka pleibeisid.Magistraadid-Konsulid(2) olid kõrgeimad magistraadid.Preetorid(8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. Tsensorid valiti konsulite seast 5.a-ks (ül.korraldada rahvaloendusi).Diktaator- konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas tõsine oht.Rahvatribuunid-(10) kaitsesid lihtrahva huve.Armee:R armee tegi ajaloo jooksul läbi olulisi muutusi. Alates1.
stiile, mida leidub mujal Euroopaski. Tuleb küll tõdeda, et meil esinevad arhitektuurizanrid ei ole nii puhtajoonelised ja suursugused nagu Lääne- Euroopas, ent selle väikese riigi kohta leidub siin nii mõndagi, mille üle uhkust tunda. Vähemalt on püütud moega kaasas käia jäljendades ajastule iseloomulikke arhitektuurivoole. Parimateks näideteks arhitektuuri mitmekesisusest on Eestis asuvad mõisad. Ühtekokku oli neid siin hiilgeajal rohkem kui 2000 [6]. Taaselustatud on palju stiile hilisematel perioodidel neo- vormide kaudu. Kahjuks mitmed sõjad ja valitsused ning erinevad omanikud üleelanud mõisaansamblid on saanud kannatada ja neid on ümber ehitatud, mille tõttu on paljud neist ka ajalukku jäänud. Täna on mitmeid suursugusemaid hooneid riigi ja pärijate kaudu välismaa abiga renoveeritud ning paljudes tegutsevad mõisakoolid. Üheks uhkeimaks stiiliks on kindlasti (neo)barokk oma dekoratiivse lopsaksuse ja
kuid pärast Vitalise surma tuleb avalikuks, et Vitalise tegelik nimi oli Carlo Balzani ja et ta on olnud kunagi väga kuulus laulja. Kuid ühel päeval kaotas ta järsku oma hääle. Nüüd, kuna ta ei suutnud olla enam lauljate kuningas, ei tahtnud ta vähendada oma kuulsust ja hakata esinema tema reputatsioonile mittevastavais teatreis. Sellepärast loobus ta Carlo Balzani nimest ja muutus Vitaliseks, varjates ennast sel teel kõigi nende eest, kes olid teda tundnud tema hiilgeajal. Selleks, et endale elatist teenida, katsetas ta mitmesuguste ametitega, kuid tal ei õnnestunud ja nii langes ta järjest allapoole, kuni muutus koeratantsitajaks. Loodus on kõikide inimeste eest hoolitsenud, andes igaühele mingisugusegi ande, olgu see kaasasündinud talent või isikuomadus. Oma andeid tuleb märgata ja õigesti kasutada, tehes ühiskonnale head. Kui inimene aga oma oskusi ja teadmisi ei kasuta, võib ta päästevestita olles elukeeristes hukkuda.
Asustus on hõredaim Andides. Argentiinas on asustustihedus 15 inimest ruutkilomeetri peale, mis on Eestiga võrreldes 2 korda väiksem. 2. UMA's on Põhja Ameerika asustuskaardil kasutatud ruutkaardi kujutusviis. See tähendab, et kujutatakse, mitu inimest elab ühel ruutkilomeetril, ning asustatuse tiheduse põhjal on alad eri värvides (mida suurem asustustihedus ruutkm kohta, seda tumedamaks on see osa kaardil värvitud) 3. Panga küla Mustjala vallas Saaremaal Probleem Külas elas hiilgeajal (1950 -1990) väga palju inimesi, kuskil 100. Praeguseks on Panga külas inimesi, kes seal reaalselt elavad, umbes kümneringis. Enamasti on põhjuseks vanemate inimeste loomulik surm vanadusse ning nende järglaste kolimine linna ehk linnastumine, sest küla on kaugel igasugustest koolidest, töökohtadest ning poodidest. Tagajärjeks on küla välja suremine Majad jäävad tühjaks, teed kasvavad kinni ning lavka enam kohalikele toitu müümas ei käi
.......................9 Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). (http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil)..................... 9 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................................ 13 Lisa 1......................................................
Konstantinoopol. Valitses keiser, kelle ülesandeks oli mõista kohut, anda välja seadusi, juhtida sõjaväge. Nõu andis keisrile senat. Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid. Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest). 2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud, sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe. 3)rüütliseisus; Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad), neil oli palju pärusmaad mida sõjameestele läänistati
Mehhikos, 50 km Mexico linnast kirdes, kuival lavamaal · Hääldatakse Tay-oh-tee-wha-kahn · Linna hiilgeaeg 56 sajand · Mehhiko üks saladuslikum kultuur · 1520 a avastas varemed hispaanlane Hernan Cortes · Tänapäeval on teadmata, kes ehitasid selle linna, mis keelt seal kõneldi ning mis on linna pärisnimi, nime Teotihuacan andsid Asteegid · Esimene metropol Ameerikas · Linnas umbes 2600 peaehitist · Rangelt planeeritud ühiskond · Linnaelanikke hiilgeajal ~250 000 · Linna ala ~ 83 km² · Palverändurite ja kaubavahetajate meelispaik Elamud · R uum ika d ts e re m o o nia vä lja kud · Üh e ko rrus e lis e d ko rte rid , üld jo o nte s va lg e d (kip s ig a ka e tud ) ja a ke nd e ta , ka e tud vä rvilis te s e ina m a a ling ute g a · Ma ja d e l o li is e g i ä ra vo o lus üs te e m · Uks e d p uu d us id , ne id a s e nd a s id riid e ka lts ud a va us te e e s · Ena m ik e la m uid 9 m p ika d
Joonia Nike tempel. 420 Korintose order. e.m.a. Joonia stiili order. näide. Peisistratos. Olümpeioni varemed Ateenas. Lõpetatud 2. saj. m.a.j. Korintose stiili näide. Ateena Akropol Akropol tänapäeval. Akropoli makett. Ateena Akropol hiilgeajal, 5.-4. sajandil e.m.a. Iktinos ja Kallikrates. Pathenon - jumalanna Mnesikles. Athena tempel. 447- Propüleed - Akropoli 438 e.m.a. Sai rängalt Parthenoni kaunistused väravaehitis. 437-432 kannatada püssirohulao võisid algselt välja e.m.a. plahvatuses 1687 m.a.j. näha nii värvilistena. Arvutirekonstruktsioon.
koostamine. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai pool aastat valitseda ning talle kuulus piiramatu võim, pärast seda pidi ta oma tegute eest aru andma ja vastutama. Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Senat e. valitsev riiginõukogu koosned vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Seal olid kogenud riigimehed. Senati otsusel oli seaduse jõud. Kujundas sise kui ka välipoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Ühtki seaduseelnõu ei pandud rahvakoosolekul arutusele ilma senati heakskiiduta. ,,Jaga ja valitse" alistatud riikidega sõlmisid roomlased kokkulepped iga riigiga eraldi. See ei võimaldanud alistatud riikidel roomlaste vastu välja astuda ning roomlastel
otsustamisel suur kaal. Diktaator-määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht.Ta sai ametis olla kuni pool a.Sel ajal kuulus talle piiramatu võim.Kuid pärast ameti lõppu pidi ta oma tegudest aru andma. Rahvatribuunid-10 tk, pidid kaitsma lihtrahva huve.Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele,juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Senat-ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal u 300 liikmest e senaatorist.Hiljem arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Senaatorid oli kogenud riigimehed ja senati otsustel oli seaduse jõud. Senat kuj riigi sise kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Ühtki seaduseelnõu ei pandud rahvakoosolekul arutlusele ilma senati heakskiiduta.Senat juhtis tegelikult riiki! Rahvakoosolekud-Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut.Eri asjade
Hetiidid hakkasid kasutama kiilkirja kohandades seda oma keelele. Babüloonlaste eeskujul kirjutasid nad üles ka oma seadused. Hattusast on leitud tänapäeval väga palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Nende hulgas on kroonikaid mis räägivad kuningate sõjaretkedest, seaduste kogusid ja ka lugusid hetiitide jumalatest. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. 32) 33)Pärsia impeerium ulatus hiilgeajal Egiptusest ja Egeuse merest Kaspia mereni. 34) 35)Religioon. Kuni Xerxeseni olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll üldse suht väike, kuigi Xerkses ise oli kkindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada. Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal.
Maanteeveondus on Nigeeria peamine veondusharu. Tihedaim on teedevõrk edela osas, kus toimub nafta töötlemine ja asuvad linnad. Kõvakattega teid on kokku 31 500 km, kiirteid ja maanteid 115 km. Tänapäeval on teed halvas seisus, kuna riigil puuduvad vahendid selle hooldamiseks. Nigeeria on liiklusõnnetuste poolest maailmas esimeste hulgas. Kitsarööpalist raudteed on kokku 3505 km ja see loodi mahukate kaupade veoks. Naaberriikidega raudtee ühendus puudub. Nafta hiilgeajal oli see hästi hooldatud, praegu madalseisus. Jõetransport pole eriti tähtis, siseveeteid 8575 km. Võrgu loomine pole mõtekas sest on vaid kolm laevatatavat jõge-Niger, Kadena ja Benue. Meretransport on tähtis rahvusvahelistes vedudes. Tähtsamad sadamad on Lagos (Porto Novo) ja Port Harcourt. Riigil on 48 kaubalaeva ja kogutonnaaz on 698 300 dwt. Õhutransport on erastatud (Air Nigeria) ja selle tähtsus on kokku tõmbunud . Suurim lennuväli on Lagos
annaabi.ee 
