Aasia keskajal - põhjalik konspekt (0)

Kaaba tempel - moslemite tähtsaim pühamu kus käiakse palverännakutel
koraan - islami pühakiri
kalifaat - islamiriik
mošee - moslemite palvepaik
1) Araabia poolsaar oli kuiv ja kõrbene, poolsaare lõunaosas ja Punase mere rannikul sai põldu harida ja vilja kasvaada. Enamik araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid .
2) 1 usutunnistus - tuleb tunnistada ainujumalat Allahit
2 palvetamine - viis korda päevas Kaaba poole palvetamine
3 paast - ramadaanil ei tohi päeva ajal midagi süüa ega juua
4 annetamine - tuleb annetada nõrgematele
5 palverännak - kord elus tuleb ära käia Mekas
3) Meka ja Mediina olid kaubateede ristumiskohtadesse tekkinud jõukad kaubalinnad, samuti tähtsad usukeskused.
4) Moslemid peavad oma ajaarvamise alguseks seda kui Muhamed oma kaaslastega kiusamise tagajärjel Mekast Mediinasse põgenes, sest seal loodi ka esimene islami põhimõtete järgi elav koolkond.
5) Vana-Vene riigis võttis ristiusu vastu Vladimir Püha 988. aastal Bütsantsi keisri õega abielludes . Pingutustest hoolimata võttis suure riigi ristiusustamine palju aega ja leidis alguses rohkesti vastupanu. Bütsantsi kultuur mõjutas vene arhitektuuri (kirikud), riietust (peamiselt puudutas see ülikuid), kombeid ja mõttelaadi ning ka keelt (slaavi tähestik võeti kasutusele kreeka eeskujul).
ARAABIA TEADUS JA KULTUUR
Araabia teadus oli keskajal võrreldes Euroopaga väga arenenud. Araablased tegid suuri saavutusi täheteaduse, maateaduse , arstiteaduse ja ravimiteaduse alal. Samuti tegid nad keerukaid operatsioone ja võtsid kasutusele uusi instrumente. Kõik uuendused levisid Euroopasse ja samuti jõudsid Araabia kaudu sinna tagasi tähtsad käsikirjad.
Araablased õppisid ja võtsid paljud kombed üle allutatud rahvastelt, nende võimu all sulasid eri rahvaste kultuurid omamoodi tervikuks. Nad levitasid oma kombeid ja oskusi. Euroopasse jõudsid Araabia kaudu paljud esemed, mängud, numbrimärgid jne, samuti on palju sõnu võetud üle just araabia keelest.
BÜTSANTS
Oma hiilgeajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas.
See tekkis keiser kui Constantinus Suur tõi pealinna üle Konstantinoopoli, kui impeerium jagati kaheks ja keiser Justinianus suutis Ida- Rooma muistse hiilguse taastada ja kultuuri säilitada.
VANA-VENE RIIK
Vana-Vene riigi teket seostatakse varjaagidega, legendi kohaselt panid riigile aluse kolm venda.
Esimene teadaolev vürst valitses küll väikest ala, kuid tema järglased vallutasid palju maid. Vana-Vene riik oli paljurahvuseline, kuid ajapikku sulasid kultuurid ja keeled üheks.
Muhamed - moslemite prohvet , islami rajaja
Justinianus - Rooma keiser, Bütsantsi riigi rajaja
Araablased vallutasid maid eelkõige usu levitamiseks, nad tahtsid ka rohkem ja viljakamat maad.
630 moslemid vallutasid Meka ja muutsid Kaaba Allahi pühamuks
622 moslemite ajaarvamise algus