Madalmaade koolkonnad (0)

Madalmaade 
koolkonnad
 
Sissejuhatus

Madalmaadena mõistetakse Euroopa  kultuuriloos  kogu piirkonda, kus 
räägitakse  flaami  ehk hollandi keelt.

Ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili määranud 
madalmaade koolkond kujunes  Burgundia  hertsogiriigi hiilgeajal, 
umbes vahemikus  1420 -1460.

Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel ning sealt sai 
alguse ka polüfooniatüüp, kus  hääled  ei vastandu enam üksteisele 
tempode ja rütmikaga.

Ideaaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja ühtesulamine.
I põlvkond(1420-
1460)

kujunes uus stiil ja uued  zanrid

uue stiili aluspanijaks  Guillaume  Dufay

Dufay ligi 200 säilinud teose  käsikirjad  on pärit enamasti Itaaliast

Dufay legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum  flores „

põlvkonna teine kuulsam meister oli  Gilles  Binchois

tema loomingus domineerivad prantsusekeelsed  ilmalikud  laulud 
(säilinud üle 50)

Link  loole "Nuper rosarum flores„ 
https://m.youtube.com/watch?v=0QipoTdSDx8
Guillaume Dufay ja Gilles 
Binchois ( miniatuur  aastast 
1451)
II Põlvkond(1460-
1490)

Tegevus algas Burgundia riigi langusajal

Kompositsioon  muutus „gootilikumaks“

Žanrid sarnanesid esimese põlvkonnaga

Viimistletud  ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenenuimaks 
võtteks  kaanon .

Antoin Busnois (…-1492)

Johannes Tinctorise(u 1435-1511) 

Johannes Ockeghem (u 1420-1497) – kuulsaim teos „ reekviem -
missa “(missa surnute mälestuseks) : 
       https://www.youtube.com/watch?v=kcRku6UL9YQ

III põlvkond(1490- 1520 )
 15. ja 16. sajandi vahetusel arenesid renessanslikud jooned muusikas 
täiuseni
  imitatsioonid ja kaanonivõtted
 kompositsioon oli tasakaalukas
  rütm  lihtsustus ja lähtus teksti deklamatsioonist
 hääle kooskõla- harmoonia -hakkas mängima järjest suuremat rolli
 nooditrüki  leiutamine
  Jacob  Obrecht(u  1450 -1505), Josquin Desprez(u  1440 -1521), Loyset 
Compère(u 1450-1518),  Pierre  de la Rue(u 1460-1518), Jean 
Mounton(u 1459-1522).
III põlvkond(1490-

15. ja 16. sajandi vahetusel a 152
lgasid Itaalia0)
  sõjad , Prantsusmaa ja 
Habsburgide  võimuvõitlus  Euroopas, mis tõid prantsuse ja flaami 
muusikud  Itaaliasse.

Sel perioodil, mis langeb kokku kõrgrenessansiga itaalia kujutavas kunstis, 
arenesid renessanslikud jooned ka muusikas täiuseni.

Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted  haaravad  kõiki hääli ja on kuulates 
kergesti jälgitavad.

Kompositsioonis eelistati pala selget liigendust ligilähedaselt võrdseteks 
osadest, millest lähtub tasakaalustatud, sageli ka  sümeetriline  ülesehitus.

Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist, sageli isegi 
sedavõrd , et  esines teksti üheaegset skaneerimist kõigis häältes, mis 
tekitas muusikas lihtsa akordika.

Häälte kooskõla-harmoonia-mängib järjest suuremat rolli, tihti pole 
üksikhääled kuigi iseseisvad, vaid võivad moodustada kahe-või 
kolmehäälseid gruppe.
IV põlvkond
V põlvkond (1560-
1600)

16. Sajandi teisel poole muusikapildis tõusid esiplaanile itaallaased

Madalmaade polüfooniastiili alusel kujunes mitu uut  koolkonda

Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane 
väljendus

Polüfooniareeglid kaotasid oma  ranguse  ja suurema tundelisuse

Ekspressiivsus ja  dramatism  iseloomustavad seda ajajärku kõige 
selgemalt

Phillip  De Monte (1521-1603)

Orlandus  Lassus (1532-1594)

Link loole ,,Matona, mia  cara " (,,Mu armas  preili ")- 
http://youtu.be/44NYeyO9W18

Orlandus Lassus
Kasutatud allikad:
TÄNAME 
KUULAMAST
!

Document Outline

• Slide1
• Slide2
• Slide3
• Slide9
• Slide4
• Slide5
• Slide6
• Slide7
• Slide8
• Slide10
• Slide11
• Slide12