Madalmaade koolkonnad (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Renessanss (14.-16. saj)

"La messe de Nostre Dame" (Chalres V kroonimiseks). Missa on kuueosaline, tenorimeloodiatena on neis kasutatud gregooriuse laulu. Philippe de Vitry ja tema traktaat Ars Nova Muusikaloos peetakse teda ars nova'le alusepanijaks.Tema peateoseks on muus.teoreetiline traktaat "Ars nova". Vitry loodud muus.st on säilinud vaid 12 motetti, tõenäoliselt kirjutas ta ka ilmalikke laule. 15.-16. Saj ­ Madalmaade koolkond Mad.maadena mõistame siinkohal kogu kultuuripiirkonda, kus kõneldakse flaami keelt. Eri riikidest kunstnike koondumise tulemusena Mad.maadel kujunenud muus.line väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse, mis oli renessansskultuuri ideaaliks, seepärast mõistetakse muus.s renessanssstiili all eelkõige Mad.maade 15.-16 saj vokaalpolüfooniat. Ligi kahe sajandi vältel Euroopa muus

Muusikaajalugu

11

rtf

Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga

( lõbus itaalia rahvatants, 16. saj Lääne- Euroopas seltskonnatants) Volta - ??? esimese või teise lõpu tähistus helitöö korduvates osades.  Canarie ­ dziigi-taoline Kanaari saartelt pärit vana-prantsuse tants kiires tempos. · Renessansi muusika: 14.saj.teine pool ­ 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja Lõuna-Prantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso ­ helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) · Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele?

Muusikaajalugu

4

doc

Renesanss

erakordne Euroopa muusikaajaloos, kuna nii kõrgel tasemel seisukohavõtte kohtab harva. Keelati moteti ja polüfoonilise ( mitmehäälne ) muusika laulmine kirikus. 14. sajandil domineerib konkurentsitult pikka aega nii kultuuri kui ka poliitilises pildis Prantsusmaa. Kuid Valois'de dünastia ja Inglise kuningas Edward III vahel tekib tüli, mis kujuneb saja-aastaseks sõjaks ( 1337-1453 ). Oluliseks tüliõunaks on Madalmaad, mis olid 15. sajandil Euroopa rikkaim piirkond. Prantsusmaa kaotab Inglismaale suuri alasid. 1415 aasta Azincourti lahingut peetakse prantsuse rüütlikultuuri lõpuks. Samas rikastub kiiresti Põhja-Itaalia, hakkas kujunema varakapitalistlik linnaühiskond. Tekkis ideaal vabast haritud inimesest nn. Humanistlik mõtlemine. Suhe maailmaga oli väga aktiivne: 1. kiire loodusteaduste areng 2. 16. sajandil algasid suured maadeavastused 3

Muusika

15

ppt

Madalmaade muusika 15.-16. saj III põlvkond

Madalmaade muusika 15.-16. sajandi III põlvkond  Perioodist · prantsuse ja flaami muusikute tuleku Itaaliasse tõi kaasa Itaalia sõdade algus ning Prantsusmaa ja Habsburgide võimuvõitlus Euroopas. · selle perioodi tähtsaimad heliloojad tegutsesid Põhja-Itaalias ja keiser Maximilian I õukonnas. · meistrid on sündinud 1440.-1460. aastatel, tegevusaeg 1490-1520 aastatel  Uuendused muusikas · lihtsad imitatsioonid · kaanonivõtted · sümmeetriline ülesehitus · rütm lihtsustus ja põhines tekstideklamatsioonist · lihtne akordika · harmoonia mängib järjest suuremat rolli · tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust · ilmuvad piltlikud ja tundelised väljendusvõtted.  Perioodi tuntuimad meistrid · Jacob Obrecht · Josquin Desprez Jacob Josquin Desprez Obrecht  Jacob Obrecht ( u 1450-1505 ) · hollandlane · teenis Cambrai's, Brügges ja Antwerpenis · suri katku ·

Muusika

2

sxw

Renessanss ja renessanssiaja muusika

tempode ja rütmikaga ning ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtessulamine. Peale selle muutus motett oluliselt, mis seisneb selles, et motett kaotas oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessanssi motett oli peamiselt ladina keelne polüfooniline laul, mille aluseks oli tavaliselt missa mõne propriumi osa tekst. Motetti mängiti peale kirikute ka väljaspool kirikut. Tekkisid ka uued zanrid: paroodiamissa ja Ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade muusika jagunes viieks põlvkonnaks, mille käigus tekkisid mitmed uued kaunid lood ja palju uusi muusikakirjutajaid. Peamiselt esitati ikkagi motette. Esimest põlvkonda peetakse vokaalpolüfoonilise stiili algatajaks ja sinna kuulusid muusikakirjanikud Guillaume Dufay ja Gilles Binchois. Teine põlvkond küll järgis esimest, kuid sealt pärineb üks silmapaistvamaid heliloojaid Jahannes Ockeghem, kes peale heliloojana ja lauljana oli ka veel hiljem üks silmapaistvaim helilooja õpetaja

Muusikaajalugu

5

doc

Madalmaade muusika 15.-16. Sajand.

RENESSANSS 14.saj.teine pool ­ 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. Renessansi muusika: *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja LõunaPrantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso ­ helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele?

Muusikaajalugu

7

doc

Muusikaajalugu 5.-16.saj

Teiseks põhivormiks oli peenem ja keerukam caccia- kolmehäälne. Trecento suurkuju oli pime muusik Francesco Landino (Landigani) oli hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muusikateoreetik Itaalias. Kõrgrenessanss 15-16 sajand. Madalmaade koolkond-kogu piirkond, kus räägitakse flaami (hollandi) keelt. 15. saj. ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik. Muusikas mõistame renessansistiili all eelkõige Madalmaade 15-16 sajandi vokaalpolüfooniat. Madalmaade muusikakunst pudenes 15.saj. lõpul mööda Euroopat laiali. Eelkõige elas see edasi Prantsusmaal. 14.saj. domineeris kunstmuusikas ilmalik laul ja pühendusmotett. 15. saj. tõusis taas esiplaanile kirikumuusika (missa) ja tähtsal kohal olid ka polüfoonilised hümnid. Kõige esinduslikumaks zanriks 15. ja 16. muusikas sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Missade aluseks võeti ilmalikud viisid. Missa kõrval on eriti 16. saj. oluline nn.

Muusikaajalugu

4

odt

Renessanss III ja IV põlvkond, nende esindajad

Renessanss III ja IV põlvkond III põlvkond (sünd. 1440-1460; tegevusaeg 1490-1520). Sel perioodil arenesid renessansslikud juured muusikas täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad. Kompositsioonis eelistati selget liigendust, sümmeetrilist ülesehitust. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt tekstist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muusikalist väljendust. 15.- ja 16. sajandi vahetusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa Josquini loomingust on juba tema eluajal trükis ilmunud. Esimene ja kuulsaim trükkal oli Veneetsiast- Petrucci. Josquin valdab vabalt eelmise perioodi mõistuspärast ja keerukat tehnikat aga kuulamisel tabamatu struktuuri asemel on ta teostes lihtne ja selge kord. Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez, Heinrich Isaac. Jacob Obrecht

Muusikaajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)