Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Milles seisneb antiiktsivilisatsioonide tähtsus ajaloole ? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb antiiktsivilisatsioonide tähtsus ajaloole ?

Lõik failist


Milles seisneb antiiktsivilisatsioonide tähtsus ajaloole ?
Tähtsamad antiiktsivilisatsioonid olid Vana-Kreeka ja Vana- Rooma . Need riigid panid aluse Euroopa kultuurile . Nii Kreeka kui Rooma on andnud maailmale väga palju.
Vana-Kreekas sündis filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes.
Esimesed filosoofid arutlesid jumalate ja maailma kujunemise teemadel ning otsisid algainet (selleks on erinevate filosoofide poolt peetud vett, õhku, tuld , maad, aatomeid). Järk-järgult tõi üksikküsimustesse süvenemine kaasa iseseisvate teadusharude tekke. Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks:
Pythagoras- matemaatik , kes pidas arve maailmakorralduse aluseks
Hippokrates -
Milles seisneb antiiktsivilisatsioonide tähtsus ajaloole- #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor porgandisupp Õppematerjali autor
Arvustus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused

Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt mullast ja veest. Võitluses jumalate poole hoidnud titaan Prometheus aitas kaitsetuid inimesi, õpetades neile tule kasutamist, jumalatele ohverdamist ning muid tsiviliseeritud eluks vajalikke oskuseid. 3.3. Templid ja preestrid: Tüüpiline kreeka pühamu koosnes eraldiseisvast kividest laotud altarist või altarist ja selle juurde rajatud templist (kr k naos), milles asus jumala kuju. Tähtsaimaks rituaaliks oli vereohver, mille käigus ohvriloom altaril veristati. Tapetud looma liha küpsetati järgnenud pidusöögi käigus ning altaril põletati ohvrilooma inimestele söögiks kõlbmatud osad. Jumalad said talitusest osa läbi taevasse tõusva ohvrisuitsu. Kuigi Vana-Kreekas oli ohverdamine kodanikukohus, tohtisid jumalate poole pöörduda ja neile oma palveid esitada kõik inimesed. Preestrid ei moodustanud

Kunstiajalugu
thumbnail
9
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID

Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt mullast ja veest. Võitluses jumalate poole hoidnud titaan Prometheus aitas kaitsetuid inimesi, õpetades neile tule kasutamist, jumalatele ohverdamist ning muid tsiviliseeritud eluks vajalikke oskuseid. 3.3. Templid ja preestrid: Tüüpiline kreeka pühamu koosnes eraldiseisvast kividest laotud altarist või altarist ja selle juurde rajatud templist (kr k naos), milles asus jumala kuju. Tähtsaimaks rituaaliks oli vereohver, mille käigus ohvriloom altaril veristati. Tapetud looma liha küpsetati järgnenud pidusöögi käigus ning altaril põletati ohvrilooma inimestele söögiks kõlbmatud osad. Jumalad said talitusest osa läbi taevasse tõusva ohvrisuitsu. Kuigi Vana-Kreekas oli ohverdamine kodanikukohus, tohtisid jumalate poole pöörduda ja neile oma palveid esitada kõik inimesed. Preestrid ei moodustanud

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Vana-Kreeka uurimustöö

hundiks. Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta. Zeus isa pigistas pilvi, et vihma sajaks. Phokise maakonnas kerkis üle veelagendiku veel ainult Parnassose mägi. Selle mäe poole suundus väike lootsik, milles istus Prometheuse poeg Deukalion oma naise Pyrrhaga. Niipea, kui Zeus märkas, et inimsoost on järelejäänud vaid nemad, lõpetas ta uputuse. Deukalion ja Pyrrha tänasid jumalaid uputuse lõpetamise eest ja soovisid, et nad suudaksid savile hinge sisse puhuda ja inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Kontrolltöö Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

võistlus(maadluse ja rusikavõitluse segu),viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide.hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Kaarikusõidu võitjad olid enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed,kes oma ea tõttu aktiivselt ei sportinud. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Hiljem koostati selle põhjal olümpiavõitjate nimekiri,mis ulatus tagasi aastasse 776 eKr. Olümpiamängud olid pidustused Zeusi auks,nende tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Võisteldi ka pillimängus,kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale,tema perekonnale kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega,püstitasid nende auks mälestusmärke olümpiasse,kui ka oma linna. Kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule.

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma

1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus ärikeskus. Meresõitmise

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

(2000-1400 eKr) -Elanikud mittekreeklased. -Müütiline Knossose kuningas Minos. -Linnad, lossid ­lahutamatu tervik. Tuntuim Knossos, mille loss on Minose palee. -Luksuslik sisustus, vannitoad, äravoolurennid, viljasalved, töökojad, kultusruumid. -Eraldiseisvad templid puudusid. -Lineaarkiri A Kreetal ­loetamatu. -Valitsesid preester-kuningad. -Kindlustamata lossid, sõjakate joonte puudumine. -Kunst: rahumeelne, elurõõmus temaatika. -Naise suur tähtsus, kujutatud esiplaanil. (Matriarhaalne ­naiste valitsetud ühiskond.) -Religioon: austati jumalannasid. -Ohverdati. Pidulikud rongkäigud. -Härjakultus ­ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Europe, Minose ja Minotauruse müüdid. -1500 kultuur hävis. Mandrilt arhalilaste rünnakud, Kreeta vallutamine. -Arhailased e joonlased ­kreeklaste esivanemad. 2) hilisem Mükeene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas. -Tänapäeva kreeklaste esivanemad. -Kreetalastest tasemelt madalamal. -Hobused, sõjakaarikud

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Ajaloo eksami punktid

korraldades selleks visitatsioone ehk külaskäike kirikutesse ja kloostritesse; kloostrite, kirikute jms sisseõnnistamine. IV Preester- usuelu korraldaja koguduses, jumala ning inimese vaimulik vahemees, koguduse hingekarjane. Ülesanded: jagada sakramente, korraldada jumalateenistusi. PILET 4 1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsioonide eripära sh riigi/riikide stabiilsus, valitseja võim, linnade tähtsus. Hammurapi koodeks. Mõlemad sõltusid Niilusest, Eufradist ja Tigrisest ning nende äärde rajatud niisutus- ja kuivenduskanalitest. Egiptuse oli väga stabiilne riik. Mesopotaamia sõltus aga suuresti ka teda ümbritsevatest aladest kuna looduslikke tooraineid oli vähe. Mesopotaamia oli väga avatud tsivilisatsioon (head suhted naaberaladega). Egiptusele oli omane valitseja jumalustamine. Mesopotaamia alades olevates riikides (Akadi, Babüloonia, Assüüria) oli kuningate võim

Ajalugu
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

orjad. Diasporaan ­ Juutide hajumine. Prohvetid ­ usukuulutajad. Jesaja, Jerenuja. Sünagoog ­ juudi kirik. Tempel vaid Jerusalemmas. Messias ­ uus kuningas, kes rajab uue riigi. Taaveti soost salvitu. Monoteism -ainujumalakultus Jahve ­ jumal, keda kummardati. Toora ­ seadused paberirullidel. Moosese raamatud. Rabi ­ preester. Sabat ­ juutide pühapäev, hingamispäev. Juudi religioon erines teistest-jumalat ei kujutatud, jumal oli maailmaväline jõud, milles kõik alguse on saanud. Igavene jõud. Juudipoisse lõigati ümber. :) Peavad end väljavalitud rahvaks. KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun