50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pisikemerca
Õppematerjali autor
Medaljon Ene Sepp Ele ry Mitm a n 9 .kla s s Miks valisin selle raamatu ? T a h a n lug e d a kõ ik s e lle s s a rja s o le va d ra a m a tud lä b i. S e e o n n üüd jä rg m ine o h ve r. O n tä na p ä e va ne . Millest raamat räägib ? T üd rukus t, ke lle l o li vä g a ko rra lik p e re ko nd . T e m a e lu m uud a b s õ num , m ille ta s a a b p o is ilt, ke s ta jus t m a h a jä ttis . S õ num it lug e nud jo o ks e b He id i ko o lis t vä lja , jo o b e nd m a a ni tä is ja p e a a e g u, e t kukub jõ kke . S e l h e tke l le ia b tüd ruku p o is s , ke s ta p ä ä s ta b ning a ita b ta l e d a s is t e lu ko rra ld a d a . T üd rukul te kiva d tülid e m a g a , kuid s a m a s is a p o o ld a b tüta rt p e a a e g u, e t tä ie s ti. Kui tüd ruk 1 5 .a a s ta s e lt ra s e d a ks jä i, e i tunnis
Prantsusmaa Asend As ub : Eura a s ia m a nd ril, Lä ä ne Euro o p a s . La is ukra a d id : 4 4 °5 5 ° N, 5 °7 E. Üm b rits e va d : Atla nd i o o ke a n, Va h e m e ri, La Ma nc h e vä in, Bre ta g ne p o o ls a a r, Ke s km a s s iv (m ä e s tik) . Ee s tis t jä ä b : 1 8 6 3 km ka ug u s e le . Aja va h e o n P ra nts us e ja Ee s ti va h e l 2 tund i. Piirid,suurus P ra nts us m a a l o n nii m a is m a a kui m e re p iir. Na a b e rriig id :Be lg ia , Luks e m b urg , S a ks a m a a , S ve its ,S uurb rita nnia , Ita a lia a lia , Mo na c o , And o rra ja His p a a nia . P ind a la : 5 4 7 0 3 0 km ² P ind a la p o o le s t kuulub s uurte riikid e h ulka . (4 7 .ko h a l) Loodus P inna m o o d : e na m ja o lt ta s a ne , lõ una o
GUSTAV KLIMT 2013 GUSTAV KLIMT (1862-1918) · Oli Austria maalikunstnik , sümbolist. Sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena seitsmest. 1879. aastal astus Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I'lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president. Seotuks jäi selle setsessiooniga kuni aastani 1908. 1890. aastate lõpul paluti Klimtil maalida Viini Ülikooli Suurde Saali kolm dekoratiivset laemaali. Neid kolme maali (Filosoofia, Meditsiin, Õigusteadus) kritiseeriti
Jossif Stalin 1 Sissejuhatus · Jossif Vissarionovits Stalin . · 21.detsember 1879 Gruusia, Gori 5.märts 1953 Moskva lähistel . · Ristitud. · Lõpetanud Gori vaimuliku kooli. · 10 lastpalju naisi. ·. 2 · Nõukogude liidu juht. · Jätkas Lenini poliitikat. · Sajandi hirmsaim Diktaator. 3 Jossif Stalin · Tõlkes tähendab see "terasmeest." · Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. · Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris. · Kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. 4 Elukäik · Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani. · Tegeles partei rahastamisega. · Tema osa oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne. 5 · 1930ndad
Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad Toksoplasmoos Seletus Toksoplasmoos on rakusisese alglooma Toxoplasma gondii poolt põhjustatud parasitaarne haigus, mis saadakse kassidelt ning enamikul juhtudel vaevuseid ei põhjusta. Ülevaade Toxoplasma gondii on kogu maailmas esinev loomade parasiit, kelle peamiseks peremeesorganismiks on kaslased. Inimestel on toksoplasma kõige enam levinud latentne ehk vaevuseid mittepõhjustav parasiit. Toksoplasmoos on põhiliselt kasside väljaheidetega leviv nakkushaigus, millesse nakatumine on ohtlik raseduse ajal ning immuunpuudulikkusega inimestel. Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatumine toimub... ü Kokkupuutel kassi roojaga saastunud pinnase, käte või esemetega ü
Jaapani kultuur ja muusika Ee ro Ma ling G re e te C a is a Allik 7 . b kla s s R a h vus likud us und id R a h vus liku us und i shintoismi kõ rva l o n Ja a p a nis le vinud la ia lt b ud is m , e riti zen- budism, m is jõ ud is s inna lä b i Hiina . Ja a p a ni üh is ko nd o n e rine va te us und ite s uh te s s a lliv ning tä na p ä e va ni e ks is te e riva d s e a l kõ rvuti m itm e s ug us e d re lig io o nid . Mis o n b ud is m ? Bud is m i s ünnim a a o n Ind ia . Bud d h a e h k p rints S id d a rth a G a uta m a ra ja s s e lle 6 .5 . s a ja nd il e Kr. Bud d h a o n tä ie liku te a d m is e ja ka a s tu nd e ke h a s tus . Bud is tid e e e s m ä rg iks o n jõ ud a nirva a na s s e . G a g a ku S e e o n Ja a p a ni õ uko nna m
Vesijuus Ulo th rix zo na ta Koostas: Laura Kaseküli 2008 Eluvorm Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed. Hulkraksed niitjad vetiktaimed, kes kasvad vees olevatele esemetele kinnitunult suurte rühmadena koos. Üksiku niidi läbimõõt on 0,01...0,045 mm. Väliskuju Hu lkra kn e niitja s ro h e lis t vä rvi ve tika s . Niid id ka s va va d s a d a d e ka u p a ko o s , kin nitu va d ve e s o le va te le e s e m e te le . Üks ikud ra kud o n kujult s ilind rilis e d , ne nd e p ikkus ja la iu s e s u h e o n 1 /3 ...1 /2 . Ig a s ra ku s p e a le a lum is e o n vö ö ku juline kro m a to fo o r. Alum ine ra kk o n ko h a s tunu d kinnitum is e ks . Paljunemine P a ljune b nii ve g e ta tiivs e lt kui s ug ulis e lt. Ve g e ta tiivs e lt võ ib p a ljune d a niitid e tükike s te g a võ i rä nd e o s te g a . Levik ja oh
VILJANDI LOODUS *Vilja nd i ja s e lle üm b rus o n tuntud o m a m a a lilis e ja m itm e ke s is e lo o d us e p o o le s t. *Vilja nd i o rg o n a va tud e d e la tuulte le , m is ka nna va d e d a s i R a ud na o ru s o is te la m m id e ka s e m e ts a õ ie to lm u. *Vilja nd i a s ub R iia la h e P ä rnu jõ g iko nna ja Võ rts jä rve P e ip s i ve s iko nna ve e la h km e s t lä ä ne p o o l. *Linn p a ikne b o rus a s uva p ikliku Vilja nd i jä rve lo o d e ka ld a l. *Viljandi järv on tüüpiline orujärv : pikk , kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. *Järve pikkus on 4,33 km, maksimaalne laius 435 m, minimaalne laius järve keskosas 120 m, pindala 158 ha, maksimaalne sügavus 11 m, keskmine veepinna kõrgus üle merepinna 42,35 m. * Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. * Linnametsade all on 86,5 ha, mis paiknevad peamiselt Viljandi järve ümber. V
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid