Eestis – ühisjooned Keskaeg ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga (0)

Eestis – ühisjooned Keskaeg ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga
Keskaeg jääb ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Euroopa keskaja alguseks loetakse Lääne- Rooma riigi langemist 476. aastal ja lõpuks 1453. aastat mil Ida- Rooma riik lagunes . Eestis loetakse Keskaja alguseks tavaliselt siia jõudnud Põhjala ristisõdu. Keskaja jooksul toimus terves Euroopas palju muutusi, kuid mitte igalpool ühtemoodi. Millised olid Eesti ja Lääne-Euroopas toimunud muutuste sarnasused ja erinevused?
Üks suurim sarnasus Eesti ja Lääne-Euroopa vahel keskajal oli kuulumine Hansa Liitu. Hansa Liit oli 12. – 17. sajandil tegutsenud Hansalinnade vaheline kaubanduslik ja poliitiline liit. Kuigi Hansa Liidu eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, kuid lisaks sellele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt, näiteks aadli võimupüüdluste või muude konkurentide vastu. Eri aegadel on liitu kuulunud 160 linna, üheaegselt umbes sadakond. Oma hiilgeajal kontrollis liit enamikku Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu alates 14. sajandist Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi.
Veel üheks sarnasuseks keskajal olid territoriaalsed muutused, mis toimusid kogu Euroopas. Territoriaalsed muutused olid peamiselt tingitud sõdade tulemustest. Eesti ala kuulus keskajal koos Lätiga Liivimaa koosseisu. Seda muutis aga näiteks 1558-1583 toimunud Liivi sõda. 1582 sõlmis Moskva tsaaririik Rzeczpospolitaga vaherahu ning 1583. aastal Rootsi kuningriigiga kolmeaastase vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. Ka näiteks Prantsusmaal toimusid muutused, kui revolutsiooni tõttu muutus riik poolriikide mosaiigi kogumist üheks riigiks.
Erinevused Lääne-Euroopa ja Eesti vahel olid haigustepuhangutes. Aastatel 543.-664. oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut, mille tulemusena vähenes ohtralt ka rahvaarv. Katku puhangud Eestis olid aga peale keskaja lõppu. Esimene katkupuhang Eestis oli 1571. aastal Tallinnas. Levisid ka muud haigused nagu silmahaigus, tuberkuloos ja pidalitõbi ning levinumad ravivõtted olid klistiir, aadrialaskmine või siis palvetamine ning metsa põgenemine. Statistikat haiguste mõjust Eesti ja Lääne-Euroopas küll ei teata, aga arvan, et kuna Eesti oli alalt väiksem ja kordades oli ka vähem rahvast võrreldes Lääne-Euroopaga, siis Eesti kannatas kümme korda enam haiguste ja katku puhangu tõttu, sest suri peaaegu ¾ rahvastikust.
Samuti oli Keskaegse Eesti ja Lääne-Euroopa erinevuseks religioon nendes riikides. Kui Lääne-Euroopas oli juba väga levinud ristiusk , siis Eestis see nii levinud veel ei olnud. Eestlased olid keskajal veel muinasusku. Euroopas oli see juba tavaline, sest sinna jõudis see enne nagu ka muud kultuuri osad, näiteks arhitektuur . Siiski ei ole eestlased just väga religioossed. Kuigi keskajal tulid Eestisse ristisõdijad kes ristiusku levitasid ja peale surusid, ei ole see tänapäeval väga levinud.
Keskajal olid Eesti ja Lääne-Euroopa pigem sarnased kui erinevad. Kuigi oli ka erinevusi, olid need tingtud eelkõige ajalistest oludest, ehk Euroopasse jõudsid paljud uuendused enne, kui Eestisse.
-Kelly Kangur 10.b