Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?" (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

"Miks osades riikides kehtestati  diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia?"
1930.aastate lõpuks oli väga paljudes Euroopa riikides kehtestatud diktatuurid. Demokraatia säilis 
veel Inglismaal, Prantsusmaal ja veel mõnedes riikides. Kui võrrelda diktatuuri ja demokraatiat siis 
on need väga erinevad valitsemisviisid . Diktaatorlikus riigis on juhil piiramatu võim otsuste üle. 
Diktaatorit ülistatakse, riigi huvid on inimeste huvidest kõrgemaks tõstetud, tööstuse põhirõhk on 
sõjalisel ettevalmistumisel. Riigis on sala- ja julgeolekuorganid ning palju süütuid inimesi 
saadetakse  vangilaagritesse. Diktatuuririigis on vaid üks partei. Teisi parteisid ei tohi esineda. 
Totalitaarses  diktatuuris puuduvad ka inimõigused ja kontrollitakse inimeste mõttevaheldusi. 
 Demokraatia on aga palju vabam valitsemisviis. Seal võib olla mitu parteid ja erinevaid 
ideoloogiaid. Valitsuse tegevus on avalik ning rahvas võib osaleda valitsemises. Demokraatlikus  
riigis eksisteerivad inimõigused. 
   Itaalia oli  totalitaarse  diktatuuri valitsmisviisiga riik.
Itaalilale tekitas Esimene maailmasõda raskusi. Suri palju inimesi, tekkis välisvõlg ning nad võitsid 
ainult ühe lahingu. Neile antud piisavalt lubatuid valdusi ja nendesse ei suhtutud võrdväärselt. 
Itaallased solvusid ning nad tahtsid muuta oma maa sama võimsaks nagu oli  Rooma  Impeerium 
oma hiilgeajal. Selleks, et saada suureks ja võimsaks riigiks oli aga vaja valitsus korda seada. Seda 
hakkas  korraldama  Benito  Mussolini , kes oli samuti ka Rahvusliku Fašistliku Partei juht. Ta kogus 
palju pooldajaid, sest ta lubas majanduslikust madalseisust välja tulla ja muuta Itaalia võimsaks 
riigiks. Mussolinil oli 2 põhiseisukorda. 1) Rahvus oli tähtis ning kõik huvid tuli rakendada rahvuse 
teenimisele. 2) Diktatuur, totalitaarne diktatuur oli ainuõige valitsemisviis - iga inimene loovutab 
elu riigi ja rahvuse nimel. Sellepärast kehtestati Itaalias diktatuur.
    Stalin oli see mees, kes pani Nõukogude Liidus totalitaarse diktatuurile aluse.
Venemaal toimus 1918-1920 kodusõda, mille võitsid enamlased ehk punased. Peale Lenini surma 
sai Venemaa valitsejaks  Stalin , kes tõrjus eemale kõik konkurendid ja kindlustas enda võimu. Ta oli 
karm mees. Kuna Stalin tahtis, et kogu maailm oleks kommunistlik, tuli teostada  Maailma 
revolutsioon . Selleks alustas ta tööstuse eelisarendamist, loobus NEP-i  poliitikast . Nii pidi Venemaa 
saama kiiresti tööstusriigiks. Tööstuse põhirõhk oli sõjatehnikal. Rakendati ka  plaanimajandus
Kuna  kommunistid  eitasid eraomandit, siis toimus ka suur kollektiviseerimine . Kõik eraomadile 
tuginevad talumajapidamised ühendati vägivaldselt kolhoosidesse. Riigil polnud vaja ka inimesi, 
kes oleks võinud segada revolutsiooni teostamist või teisi inimesi mõjutada, et nad hakkaksid 
Stalini vastu, tehti vangilaagrid ning väga väga palju inimesi saadeti Siberisse. Inimesi hirmutati ka 
sise- ja välisvaenlastega. Nii muutis Stalin Nõukogude Liidu totalitaarseks diktatuuriks.
  Inglismaal ja Prantsusmaal oli demokraatiaga hea elu.
Inglismaal valitses parlamentaarne  monarhia . Seadusi võttis vastu parlament. Valitsus vahetus tihti. 
Inglismaal oli majandulik tõus, mis katkes, kui algas ülemaailmne  majanduskriis . Kuna Inglismaal 
oli palju kolooniaid, siis tulid inglased majanduskriisist kenasti välja ja nad ei näinud põhjust, miks 
muuta  riigikorda , kui kõik toimis.
  Prantsusmaal oli juba pikka aega vabariik olnud. Riigi demokraatlik kord oli üsna tugev. Poliitiline 
elu oli  kirev , sest valitsused vahetusid tihti, kuid ka Prantsusmaal toimis valitsemine hästi nagu 
Inglismaal ja ei olnud põhjust kehtestada diktatuuri.
  Ma usun, et Inglismaa ja Prantsusmaa tegid õige otsuse mitte kehtestada diktatuuri. See päästis 
paljude inimeste elud ning näitas maailmale, et on võimalik elada ka demokraatliku riigina. 
Demokraatia aitas neil arendada majandust ja olla edukas, samas edendada ka sõjatehnikat. Kui 
Venemaa ja Itaalia poleks kehtestanud diktatuuri oleks kõik hoopis teistmoodi. Ma arvan, et 
sõjatööstuse asemel oleks saanud arendada põllumajandust, mis oleks olnud väga edukas ja võinud 
viia need riigid oma arenguga väga kaugele. See oleks hoidnud ära ka massilise tarkade inimeste 
küüditamise ja süütute inimeste vangilaagritesse  saatmise . Ehk oleks ka Teine maailmasõda ära 
suudetud hoida.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid-teistes aga säilis demokraatia- #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 197167 Õppematerjali autor
Arutlus annab ülevaate, miks kehtestati 1930.ndate lõpus osades Euroopa riikides diktatatuurid ja miks osades säilis demokraatlik kord.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning ­õiguste olemasolu. Samas levisid ka mittedemokraatlikud ideed, millest arenesid diktatuurid. Need jagunesid autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totaliaarseks nagu kommunism, natsionaalsotsialism ja fasism. Nende juhte nimetati diktaatoriteks. Kuigi totaliaarsetel valitsemiskordadel olid erinevad ideed ja eesmärgid, võis eristada ka ühiseid jooni- juhikultus, võimul võis olla ainult üks partei ja ideoloogia, rahvast hirmutati pidevalt sise- ja välisvaenlastega, väljaspool avalikuse kontrolli tegutsesid sala- ja

Ajalugu
thumbnail
3
docx

MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR?

"MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR, TEISTES AGA SÄILIS DEMOKRAATIA?" Ühiskonnas eksisteerib palju valitsusliike. Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises.

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon ­ Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism ­ Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism ­ Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia ­ Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda ­ Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon ­ Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse.

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Demokraatia ja diktatuurid Euroopas

Kerli Kaine 9a Arutlus Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustab demokraatia lainenemine. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides aga kehtestatud diktatuur. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille juhiks sai

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
4
doc

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Miks osades riikides kehtestati diktatuur, aga osades säilis demokraatia?

Miks osades riikides kehtestati diktatuur, aga osades säilis demokraatia? Diktatuur ning demokraatia paistavad küll kirjapildilt sarnased, kuid sisult on need kaks täiesti erinevat mõistet. Diktatuuriks nimetatakse võimu, mis pole mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning jõule toetuv. Samuti on see autokraatlik valitsemisvorm, mille juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri juhiks on diktaator. Diktatuur jaotatakse autoritaarseks ning totalitaarseks. Nende erinevuseks on see, et autoritaatses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või kindlate isikute kätte ning seadusi võetakse vastu vastavalt oma soovidele, samuti puudub inimestel sõnaõigus. Totalitaarse riigikorra tunnuseks on ülikarm juhtimine. Inimestel puudub mõttevabadus, rikutakse inimõigusi. Demokraatiaks nimetatakse poliitilise korra vormi, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning

Kirjandus
thumbnail
3
rtf

Ajalugu

Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse.

10.klassi ajalugu
thumbnail
8
rtf

Diktatuur ja Demokraatia 1920-1930

Demokraatia tunnused Demokraatia on rahva võim, rahval on võimalik valida, rahval on võimalik olla valitud. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus ________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Anti valimisõigusi ka naistele. Miks tekkisid diktatuurid? Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun