Kreeka kunsti ajalugu (0)

Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid.
Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide ( kore ), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, “arhailine” naeratus.
Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest.
Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte - alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme.
Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja omavahel väga sarnased ilmed . Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli vaid täiuslik kehaline ilu.
Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata .

Vana-Egiptuse arhitektuur
Vana- Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja
Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund
Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest
Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud
Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid
Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid
Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad
Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid
 Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad
 Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus
Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad
Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel
Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud
Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis
Samba osad:
baas
tüves
kapiteel
Sambaid eristatakse kapiteelide järgi
Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast – lahtise õiega ja kinnise õiega
Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas – kapiteeliks suur ruudukujuline plaat
Mõnikord kasutati ka lootos - ja palmsammast
Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad
Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena
Templit ümbritses tugev kaitsemüür
Püloon – sissepääs templisse
Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk
Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks – peristüül
Järgnes templi katusega osa – sammassaal – ainult ülikutele
Egiptuse poos maalidel ja reljeefidel (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis)
Mastaba on Vana-Egipuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis , mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga.
 Tsikuraat – torntempel , üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge
 Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud
pinnasest eenduva v pinnasesse süvand . skulptuur.