Herakles (0)

Kohila Gümnaasium
HERAKLES
Referaat kirjanduses
Koostas: Alo Juhtma
Kohila 2011
Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Heraklese isaks oli peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene . Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja. Herakles oli juba imikuna väga tugev, ta kägistas surnuks kaks poamadu. Kuigi hingelt oli ta väga hell ja hoolitsev, nt kui teda õigeks mõisteti, milles ta oli süüdi, karistas ta ennast ise.
Heraklese haridusele pandi suurt rõhku. Tema juhendajaks sai väljapaistva muusikalise andega Apolloni poeg Linos, keda peetakse rütmi ja meloodia leiutajaks, kes õpetas Heraklesele peamiselt kirjasõna ja muusikat. Kuid õnnetuseks oli Heraklese koolitee edutu. Vähe sellest, et Heraklesel õpingud hästi ei läinud, tal puudus täielikult ka distsipliinitunnetus ning kui Linos ükskord oma õpilasele kere peale tahtis anda, kaotas Herakles lõplikult enesevalitsemise ja lõi Linose kitaraga surnuks. Heraklesele esitati nüüd mõrvasüüdistus, kuid ta kaitses end edukalt, tuginedes väitele, et enesekaitse puhul on õigustatud ka ründaja tapmine.
Kuid Amphitryon kartis , et tema poja vihahood võivad saatuslikuks kujuneda ka teistele õpetlastele ning saatis Heraklese hoopis põllumaadele tema karja eest hoolitsema. Karjasena puutus Herakles kokku ka esimeste vägilastegudega. Kui Thespiai kuningas ta oma valdustesse ablast lõvi kinni püüdma kutsus, oli Herakles enam kui erutatud . Tugev noormees võeti Thespiais sedavõrd sõbralikult vastu, et igal ööl leidis kangelane oma voodist toreda tüdruku…kuid et päevased jahtimised nii väsitavad olid, ei pannud Herakles õhtutel märkamagi, et tema asemel ootas igal õhtul uus tüdruk. Kuninga tegelik soov oli saada Herakleselt võimalikult palju lapselapsi nii saatis ta tema juurde üksteise järel kõik oma viiskümmend tütart.
Kõigepealt pidi ta tapma Nemea lõvi, looma, keda ükski relv ei saanud haavata . Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära. Seejärel hiivas ta tohutu korjuse turjale ja kandis Mükeenesse. Pärast seda ei lasknud Eurystheus, ettevaatlik mees, vägilast enam linna ilmuda. Ta andis kangelasele korraldusi eemalt.
Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra - nimelise üheksa peaga koletise , kes elas mädsasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid maha raiutud, haaras kangelane surematu pea ning mattis selle kindlasse kohta suure kalju alla.
Kolmandaks tööks oli elusalt kinni püüda Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirv , kes elas Kerynitia metsas. Tappa oleks Herakles võinud selle looma hõlpsasti, kuid elusalt püüdmine oli hoopis raskem ülesanne, nii et kangelane pidi jahtima terve aasta, enne kui viimaks hirve kätte sai.
Neljandaks tööks oli kinni püüda suur metsiga, kes pesitses Erymathose mäel. Herakles ajas looma ühest paigast teise, kuni see ära väsis; seejärel kihutas kangelane sea sügavasse lumme ja püüdis kinni.
Viiendaks ülesandeks oli Augeiase tallide puhastamine üheainsa päevaga. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi tallide, nii et õige pea oli sõnnik minema kantud .
Kuuendaks ülesandeks oli Stymphalose lindude äraajamine; need olid oma lugematu hulgaga nuhtluseks Stymphalose rahvale. Athena aitas Heraklesel linde peidupaigast välja peletada, ja kui need lendu tõusid, laskis vägilane nad maha.
Seitsmes töö oli minna Kreetale ja tuua sealt ära ilus metsik sõnn, kelle Poseidon oli Minosele kinkinud. Herakles saigi looma kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele.
Kaheksas töö oli kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. Herakles tappis esiteks Diomedese ja ajas seejärel märad ilma mingi vastupanuta ära.
Üheksandaks üleasndeks oli ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Kui Herakles kohale jõudis, võttis kuninganna Hippolyte ta lahkesti vastu ja lubas anda vöö, kuid Hera põhjustas taas pahanduse. Olümplaste käskijanna andis amatsoonidele mõtte, et Herakles tahab nende kuningannat ära röövida, ja sõjakad naised ründasid vägilase laeva. Nüüd ei mõelnud Herakles üldse enam Hippolyte lahkusele ega millelegi muule, vaid tappis kohe amatsoonid kuninganna, pidades viimast kõhklematult rünnaku eest vasttavaks. Ta suutis ka teistest naissõdalastest jagu saada ja vöö ära tuua.
Kümnes töö oli ära tuua Geryoni kariloomad. Geryon oli kolme kerega koletis , kes elas Erythial, ühel läänepoolsel saarel. Teel sinna jõudis Herakles Vahemere lõppu ning oma reisi mälestuseks veeretas ta sinna kaks suurt kaljut . Siis sai ta veised kätte ja vedas need Mükeenesse.
Üheteistkümnes ülesanne oli senistest raskem. Tuli ära tuua hesperiidide kuldsed õunad, ja Herakles ei teadnud , kust neid otsida. Atlas , kes kandis taevavõlvi oma õlgadel, oli hesperiidide isa, ja nii läks Herakles tema juurde ning palus , et too muretseks talle õunad. Herakles lubas senikaua ise hoida taevavõlvi, kuni Atlas ära käib. Atlas oli rõõmuga nõus, lootes pääseda igaveseks oma rängast tööst. Ta tuli õuntega tagasi, kuid ei andnud neid Heraklesele. Atlas ütles, et Herakles võib jääda taevast hoidma ja et tema, Atlas, läheb ja viib õunad Eurystheusele. Nüüd ei jäänud Heraklesel üle muud, kui kavaldada; oli ta ju peaaegu nõrkemas hirmsa koorma all. Ja tal oli edu, ent seda pigem Atlase rumalusest kui oma tarkusest. Ta oli Atlase kavatsusega nõus, kuid palus, et too võtaks taevavõlvi vaid hetkeks oma turjale tagasi, kuni tema, Herakles, asetab padja õlale, et survet pehmendada. Atlas tegigi nii, ja Herakles võttis õunad maast ning lahkus.
Kaheteistkümnes töö oli kõige rängem. See viisa vägilase allilma, kus ta päästis Theseuse "unustuse istmel". Heraklese ülesandeks oli tuua ära Hadese kolme peaga koer Kerberos. Hades andis talle selleks nõusoleku, tingimusel et Herakles ei kasuta koera vastu relva. Kangelane tohtis kasutada ainult kätejõudu. Isegi neil tingimustel sundis vägilane hirmsa looma alistuma. Ta tõstis koera kätele ja kandis teda kogu pika tee allilmast Mükeenesse. Eurystheus aruka mehena ei soovinud elukat enesele jätta, vaid käskis Heraklesel koer tagasi viia. See oligi vägilase viimane töö.
Kasutatud material :
http://et.wikipedia.org/wiki/Herakles
“VANAKREEKA MUISTENDID JA PÄRIMUSED” Autor- Eduard Petiška