Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Stiina Siraki
HT12-KE
Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused
Referaat
Juhendaja : Küllike Varik
Tallinn 2012

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
Helmintoosid 4
Askaridoosid ehk Solkmetõbi 5
Ümarussid 6
Paelussid 8
Helmintooside vältimine 9
KOKKUVÕTE 10
Kokkuvõtteks võib öelda seda, et helmintoosid on soolenugilised ehk parasiidid kes elavad inimeste soolestikus ja eritavad halbu aineid mis mõjuvad inimesele halvasti. On erinevaid parasiitide liike näiteks solkmed ja paelussid. 10

SISSEJUHATUS

Selles töös annan ülevaate Helmintoosidest ehk Usstõvedest ning Askaridoosidest ehk Solgetõvest.

Helmintoosid

Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas , silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus , oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged väsivad kiiresti, nende töövõime langeb.

Askaridoosid ehk Solkmetõbi

SELGITUS
Soole nakkushaigus, mida põhjustab parasitaarne rõngasuss Ascaris lumbricoides ehk solge .
Ülevaade
Solkmed on tavalised soole ussnugilised, kes võivad kasvada kuni 30cm pikkuseks . Nakatumine toimub pinnases leiduvate solkmemunade alla neelamisel. Seejärel alustavad solkmed organismis oma elutsüklit, põhjustades peamiselt seedeelundkonna vaevusi.
TEKKEPÕHJUSED JA – MEHHANISMID
Täiskasvanud solge elab  peensooles . Emased on väga viljakad , munedes kuni 240 000 muna ööpäevas. Munad satuvad väljaheitega pinnasesse, kus nad küpsevad edasi ning on eluvõimelised aastaid. 
Pinnasest satuvad solkmemunad edasi inimese seedekulglasse. Seal tungivad nad peensoole limaskesta kaudu verre, edasi aga kopsu. 
Oluline on teada, et kui ühel pereliikmel avastatakse solkmetõbi, siis võivad nakatunud olla ka teised.
SÜMPTOOMID EHK AVALDUMINE
Sageli ei esine ühtegi haigusilmingut või tekivadlühiajalised kaebused - halb enesetunne, iiveldus, mis mõne aja möödudes taanduvad.
Lisaks võib esineda kõhuvalu ja isegi soolesulgust. Mõnikord tekib nahale  punetav lööve.
Tugevasti väljendunud sümptomid tekivad alles siis, kui solkmed on sattunud kopsu.
Sellisel juhul võib tekkida  palavik  ning köha- võihingeldushood, mida vallandab sügav hingamine . Vahel võib röga sisaldada  verd.
DIAGNOOSIMINE EHK MILLISED UURINGUD VÕIDAKSE TEHA JA MIKS
Väljaheite analüüsist otsitakse solkmemune. 
Vereanalüüsis on iseloomulikud muutused tagasihoidlikud.
Vajalik on teha analüüsid ka teistel pereliikmetel (või lähedalt kokkupuutuvatel inimestel)!
Kopsudes tekitavad solkmed põletiku, mis on nähtav karöntgenpildil. 
Informatiivne võib olla ka röga uurimine .
RAVIVÕIMALUSED
Ravitakse parasiitide vastaste ravimitega (mebendasool). Ravi kestab 3 päeva.
PROGNOOS
Väga harva võib solge ummistada ühissapijuha. Enamasti allub ta siiski hästi ravile ning toimub täielik paranemine.
ENNETAMINE
Ennetamise seisukohalt on oluline hügieen

Ümarussid

Ümarussid on kujult ümarjad. Nende munad valmivad lõplikult, kui nad viibivad mõne aja väliskeskkonnas. Tähtsamad ümarussid on solkmed, piitsussid , naaskelsabad .
Solkmed
Solkmed on keskmiselt 20-40 cm.pikkused roosaka värvusega ümarussid. Nad parasiteerivad inimese peensooles. Munad erituvad koos roojaga väliskeskkonda, kus valmivad. Valminult võivad munad taas sattuda inimese organismi pesemata köögi-ja puuvilja söömisel, reostatud veega, mustade kätega. Ka kärbsed võivad solkme mune levitada. Solkmete eluea pikkus inimese soolestikus on umbes üks aasta. Solkmetest põhjustatud haigust nimetatakse askaridoosiks. 
Piitsussid

Piitsussid on ümarad 2-5 cm.pikkused peened niiditaolised parasiidid, parasiteerivad inimese jämesooles ja peensooles, väliskeskkonda erituvad väljaheidetega. Väliskeskkonnas nad valmivad, sattudes sealt inimese soolestikku toituvad nad peremeesorganismi verest, tekitades soole limaskesta vigastusi.
Naaskelsabad

Nimetatakse ka linaluu -ussideks, nende poolt põhjustatud haigust inimesel nimetatakse enterobioosiks. Naaskelsabad on väikesed valged 0,5-1 cm pikkused nugilised. Sageli esinevad parasiidid lastel, kuid tihti ka täiskasvanuil. Naaskelsabad munevad päevas umbes 12000 muna, mis organismist väljudes levivad voodipesule, nahale, püsivad eluvõimelistena põrandal ja esemetal. Kui isikliku hügieeni reegleid ei täideta, võib inimene pidevalt ise nakatuda.
Keeritsussid

Keeritsussid ehk trihhiinid on kuni 4 mm pikkused ussid. Nakatuda võib sea ja teiste loomade halvasti keedetud või praetud liha söömisel, kui see sisaldab lihaskoes eluvõimelisi keeritsusside vastseid . Kõige sagedamini kahjustavad keeritsussid vahelihast ja roietevahelisi lihaseid.

Paelussid

Nudipaeluss

Nudipaeluss on üks suuremaid soolenugilisi, ta pikkus võib olla kuni 10 m. Nudipaelussi vaheperemeheks on enamasti veis , harvem lammas. Sarvlooma seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihastesse, kus arenevad tangud . Sagedamini leidub tange veise kaela ja rinna piirkonnas. Need on kuni herneterasuurused vedelikuga täidetud põiekesed. Kui inimene sööb toorest või mitteküllaldaselt keedetud või praetud veiseliha , mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. 
Nookpaeluss

Nookpaeluss on 1,5-2 m pikkune , tema vaheperemeheks on siga. Inimene nakatub puudulikult kuumutatud nookpaelussi tangusid sisaldava sealiha söömisel.
Laiuss (laiusstõbi e.difüllobotrioos)

Laiuss on soolenugilistest kõige pikem- isegi kuni 20 m pikk. Inimene nakatub, kui ta sööb toorest, vähe soolatud, halvasti keedetud või praetud kala, milles leidub laiussi vageltange. Laiussi vageltange leidub kõige sagedamini haugis, siias, lutsus, lõhes, forellis, kohas.

Helmintooside vältimine

Helmintooside vältimiseks tuleb silmas pidada järgmisi ettevaatusabinõusid.

• Kaitsta väliskeskkonda soolenugiliste munadega saastumise eest. Peab jälgima, et veevõtukohtade läheduses poleks käimlaid, prügiauke või muud sarnast. Käimlad olgu puhtad.
  
• Tarvitades toiduks keetmata köögivilju, marju, puuvilju , tuleb need väga hoolikalt pesta.
  
• Hoolikalt pesta käsi(seebiga!).
  
• Kala ja liha süüa hästi keedetult või praetult.
  
• Kõiki toiduaineid tuleb kaitsta tolmu, kärbeste ja näriliste eest.
  

KOKKUVÕTE

Kokkuvõtteks võib öelda seda, et helmintoosid on soolenugilised ehk parasiidid kes elavad inimeste soolestikus ja eritavad halbu aineid mis mõjuvad inimesele halvasti. On erinevaid parasiitide liike näiteks solkmed ja paelussid.

KASUTATUD KIRJANDUS

• www.inimene.ee
  
• www.endla.joosu.ee
  
• ENE 1
  
• ENE 2
  
• ENE 5
  
• EE 5