Hellenism Kolm suurt hellenistlikku riiki · Egiptus Ptolemaioste dünastia (Ptolemaios I Soter) · Seleukiidide riik (Seleukos I) · Makedoonia, selle võimu all ka Kreeka linnriigid antigoniidid (Antigonus I) Hellenism · Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. · Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms. Hellenistlik kirjandus ja religioon · Silmapaistvaim zanr luule · Komöödia · Idamaised jumalad · Taevakehade järgi ennustamine Teadus · Teaduse hiilgaeg · Archimedes kruvi, kehade veeväljasurve ___________________________________________________________________________ _____
Anthony Kaldellis, Hellenism in Byzantium. The transformation of Greek identity and the reception of the classical tradition. Cambridge: Cambridge University Press, 2007. Lugemismaterjali antiigipärandi 1. loengu juurde: lk 173187 (pdf-fail olemas ÕISis, kodutoo1_Kaldellis_tekst.pdf) Küsimused: 1) Kuidas suhestusid katkendis kirjeldatud perioodil kristlus ja antiik üksikute autorite kontekstis? Too näiteid. Umbes kuuendal sajandil hakkas antiigi pärand oma varjusurmast ärkama, kuid ei lisanud veel oma motiive kristlikku kultuuri, vaid eksisteeris paralleelsena. Näiteks kirjutas Nonnos Panopolisest poeemi Dionysosest Indias ning ka parafraasi Johannese evangeeliumist. Paralleelselt leidus nii paganlikke ja erootilisi kui ka kristlikke luuletusi. Viiendal kuni seitsmendal sajandil arenes välja kristliku klassitsismi zanr, milles leidus motiive antiigist. See lõpes pära...
Rooma rahu lõpp. Lääne rooma riigi languse ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli rooma rahu lagunemine. ( pax romana ) . see juhatas sisse sajanditepikkuse kriisi- ja muutuseajastu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et äärmeaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Seee tõi kaasa üha uusi impeeriumi piiridelt lähtuvaid välismõjutusi, mis saidki lõpuks snisele ühiskonnakorrale saatuslikuks. Enim puutusid kokku roomaga barbarid, kelle seast tõusid esile geldid ja germaanlased. Otustavalt kiirendas Rooma rahu lagunemist caracalla edikt 212. aastast. Tagades kõigile impeeriumi territoorimil elavatele vabadele inimestele rooma kodaniku õigused. Kuid ühtlasi avas carcalla edikt rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile, kes esindasid room...
Millised muudatused toimusid hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: 1.riigikorraldus- *kujunes kolm hellenistlikku riiki: Egiptus, kus valitsesid ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante
Hellenismiperiood Hellenimsiperioodiks me võime nimetada perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle- seega ajavahemikku Aleksander Suur'e (356 323 eKr) vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Pärast Aleksandri surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes 3 suuremat hellenistlikku riiki: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia. Linnriigid püsisid ka hellenismiperioodil, kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisis peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased , kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldustest
Philippos II mõrvati 336. aastal eKr ja Aleksander Suur sai võimule, olles vaid 20-aastane. Issose lahingus 333. aastat eKr purustas Aleksander Suur 36 000 mehega Dareios III 110 000-mehelise väe. See fakt näitab, et Aleksander Suur oli võimas valitseja. Mees lõi maailmariigi, mis laius Egiptusest Indiani. Kui Aleksander Suur 33-aastaselt suri, lagunes ka suurriik.Pärast Aleksander Suure surma kujunes mitu sõltumatut nn hellenistlikku kuningriiki . Aleksandri sõjaretk vallandas kreeklaste massilise rändamise Idamaadesse. Tekkinud Kreeka linnadest tähtsamaiks sai Egiptuse pealinn Aleksandria. 30 a eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik Egiptus. Leian, et ta oli võimuahne valitseja ja suurepärane juht. Tavaliselt oli tal vähem mehi kui vaenlastel, kuid ometi ta võitis, sest tema sõjavägi oli hästi välja õpetatud ja varustatud.
Sõna Hellenism tuleb sellest, et kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks, mis nende jaoks tähistas madala kultuuritasemega orjasid. Hellenismiperioodil tekkis palju kreekapäraseid linnu Mesopotaamias, Iraanis, Kesk-Aasias ja ka Induse ääres. Sulati ühtseks kreeka keelt rääkivaks rahvaks ühiste kommete ning tavadega. Pärast Aleksander Suure surma toimusid sõjad, mille käigus tekkisid kolm hellenistlikku suurriiki : Egiptus, Selekuiidide riik, mille keskmeks kujunes Süüria ja kolmas oli Makedoonia, mille võimu alla jäid Kreeka linnriigid. Idamaadesse rännanud hellenid rajasid tihti uusi asulaid, mis hiljem kujunesid suurteks ja rahvarohketeks linnadeks. Suurimaks kujunes Niiluse suudmel asunud Aleksandria. Kreeka jumalad olid antropomorfsed, täpselt nagu ka Mesopotaamias. Jumalad olid inimesekujulised ning neil olid inimlikud omadused. Inimestest eristas neid surematus ning
( iga nelja aasta järel ). Kaubanduse areng tekitas vajaduse kindla väärtuse järele, hakati raha müntima. Kujunes linnriiklik korraldus. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadusi. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud. Klassikaline periood 500-338 eKr Hellenismi periood 338-30 eKr Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani. Pärast Aleksander Suure surma kujunes mitu sõltumatut nn hellenistlikku kuningriiki. Aleksandri sõjaretk vallandas kreeklaste massilise rände Idamaadesse. Tekkinud Kreeka linnadest tähtsamaiks sai Egiptuse pealinn Aleksandria. 30.aastal eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik- Egiptus. Kreeklaste esimesed eeposed olid ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" , nende autor oli Homeros. Homerost peeti pimedaks laulikuks. Kreeklaste arvates on nende parim ja kuulsaim poeet Homeros. Mõlemad eeposed jutustavad Trooja sõjast
Kleopatra loo taustaks oli Rooma kujunemine suureks impeeriumiks ja keisririigiks. Terve Euroopa ajaloos oli see väga tähendusrikas aeg, sest varsti pärast võimuvõitlust ulatusid Rooma riigi piirid muistse Britanniani välja. Seal võib praegugi näha Rooma keisririigi aegseid kindlustusi. Missugust osa etendas Egiptuse valitsejanna Kleopatra kuulsate roomlaste elus? Kleopatra oli ju väga vastuoluline isiksus ühelt poolt tark, haritud, ilus, hellenistlikku kultuuri kandev, teiselt poolt aga Egiptuse tavasid järgiv. Ja need tavad kirjutasid ette, et õde peab olema abielus vennaga, sest nii on parem riigile ja selle valitsemisele. Kleopatra oli aga ka oma aja tavasid rikkuv naine, sest ta sünnitas lapse mehele, kellega ei olnud üldse abielus, pealegi oli see mees parajasti teise naisega abielus. Tundub, et Kleopatra sellest ei hoolinud ning talitas nii, nagu paremaks pidas. Kas Kleopatra oli Caesarile armastav kaasa
Kreeka langes Makedioonia ülemvõimu alla. Hellenismi periood 338-30 a ekr. Aastatel 334-326vallutas Makedoonia kuningas Aleksander suur makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani. Kogu Ees-aasia ,Egiptus ja Iraan langesid makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõimu all. AS surmale järgnesid aastakümnetepikkused sõjad Makedoonia väepealike vahel ja Aleksandri suurriiklagunes. Kujunes mitu sõltumatut nn hellenistlikku kuningriiki: Süüria, Mesopotaamia, Egiptus ja Makedoonia. Kreeka linnriigid olid sel perioodil Makedoonia ülemvõimu all. Alates II saj hakkas Rooma riik Itaalias järk-järgult oma vvõimu ida poole laiendama. 146 a ekr langesid Kreeka ja Makedoonia Rooma võimu alla. 30 a ekr langes Rooma võimu alla Egiptus. Kreeta kultuur. Kreeta Mükeene Aeg:2000-1400 a ekr Aeg: 1600-1100 a ekr
Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, eliidi jaoks sai tähtsaimaks oskus relvi käsitleda. Varakeskaeg oli
kujutasid endast segu aasialikust ja kreekalikust nii majanduse, poliitika kui ka kultuuri alal. 18. Kuhu levis kreeka kultuur hellenistlikul ajal? Miks see erines eri paigus? Enneolematult kaugele-idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. 19. Templite asemel püstitati hellenistlikul ajastul enam muid ehitisi. Milliseid? Millist stiili eelistati? Paleesid, turuhooneid, teatreid, saunad, raamatukogusid jne. 20. Nimeta kolm väga kuulsat hellenistlikku skulptuuri. Millistes muuseumides asuvad nende originaalid? Rhodose koloss, "Samothrake Nike", "Milose Venus" 21. Meenutame siinkohal antiikaja seitset maailmaimet, kuigi need kõik ei kuulu hellenistlikku kreeka kunsti. Täida lüngad. Kasuta lisamaterjali. I)Cheops püramiidid Egiptuses 2)Semiramise rippuvad aiad Babülonis 3)Artemise tempel Efesoses 4)Zeusi kuju Olümpias 5)Halikarnassose mausoleum Väike-Aasias 6)Rhodose koloss 7)Pharose tuletorn Aleksandria sadamas
ning moraaliküsimusi, nüüd aga olid nii linnriik ja kodakondsus kui ka nendega seonduv oma tähtsuse minetanud. Komöödiate kirjutamine küll jätkus - need käsitlesid uue ajal armastust, perekonnaelu ja olulisi teemasid -, tragöödiate poolel piirduti aga peamiselt klassika ettekandmisega. Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Et kõige tähtsam luule peamiselt keskus oli Aleksandria, siis tuntakse hellenistlikku poeesiat Aleksandria luule nime all. Filosoofia 4. sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas mitu mõjukat filosoofia koolkonda. Epikuros ja tema järgijad et kuna kõik koosneb omitest ja surm tähendab vaid inimese hing ahela lagune mist, siis pole mõtet teda karta. Surmahirmust üle saades ja mõistlikult elu nautides saavutabki inimene hingerahu. Epikurose usest suure ma populaarsuse saavutas aga teine koo toitsism (see nimetus tuleneb sammaskäiku tähendavast
Hellenismiperiood (338-30 a. eKr) Järgmine Makedoonia valitseja oli Aleksander Suur, Philippos teise poeg. Ta vallutas algul Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid kreeklaste ülemvõimu alla. Tema vallutused panid aluse uuele ajajärgule - hellenismiperiood. Kuid tema surmale järgnesid aastakümnete pikkused sõjad ja rahutused Makedoonia väepealike vahel ning Aleksandri suurriik lagunes. Seetõttu kujunes mitu sõltumatut hellenistlikku kuningriiki: Süüria- Mesopotaamia, Egiptus ja Makedoonia (Makedooniale kuulus ikka veel Kreeka). Aleksandri sõjaretke tõttu rändas massiliselt kreeklasi Idamaadesse. Vahemere idarannikul tekkisid Kreeka linnad, mille seas suurimaks ja tähtsamaks sai Aleksandria (Egiptuse pealinn). Alates teisest sajandist hakkas Rooma oma võimu laiendama ida poole. Rooma võimu alla langesid Kreeka ja Makedoonia ning lõpuks ka Egiptus. Kuningate aeg Roomas (753-509 a. eKr)
nende rünnakute all vähe ja tema alale ei tekkinud ka barbarite riiki. · Ida-Rooma majandus oli kõrgemal tasemel ja riik seega rikkam. Ida-Roomas oli laialdane kiht väikepõllupidajaid, kes olid tublid maksumaksijad. Ka tähtsamad käsitöö- ja kaubanduskeskused jäid Ida-Roomasse. (Konstantinoopol, Aleksandria, Korintose) · Ida-Roomal oli korralik alaline armee ja tohutu riigiaparaat. Sõdurid ja ametnikud said palka puhtas kullas. · Arendati edasi hellenistlikku kultuuri samal ajal, kui lääneosas toimus vaimne tagasikäik. 9. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaja algus Keskaja lõpp 313.a-Constantinus kuulutas välja 1453.a-Konstantinoopoli vallutamine usuvabaduse, mis tähendas Kristluse türklaste poolt, mil lakkas olemast Ida- legaliseerimist. Rooma. 330
sajandil eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 1. sajandil eKr nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks · Panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas · Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kultuur 2) impeeriumi lagunemine Aleksander Suure surma ja diadohhide (Aleksander Suure väepealik) sõdade järel. Kujunesid kolm suuremat hellenistlikku riiki: 1) Egiptus valitsesid järgemööda Ptolemaiose-nimelised kuningad 2) Seleukiidid riik, mis esialgu hõlmas enamikku Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria 3) Makedoonia, k.a Kreeka Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed alad muutusid Rooma provintsiks 2. Hellenistliku riigi ja ühiskonnakorraldus
õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, peale selle oli igas riigis nõukogu, mis omas rahvakoosolekust olulisematki rolli, rahvakoosolekutel valiti riigimaetnikud, kes rahvakoosolekute otsuseid ellu viisid, hellenism - kreeka ja teiste idapoolsete vahemeremaade ajaloo ning kultuuriperiood aleksander suure vallutustest kuni nende maade alistumiseni rooma võimule, aleksandri surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes kolm suuremat hellenistlikku riiki: egiptus, seleukiidide riik, makedoonia, sisserännanud kreeklased asustasid vanu linnu, kuid lõid ise ka uusi, linnade ilme muutus kreekapäraseks rajati teatreid, gümnaasiume, kreeklased ehitasid linnadesse uhkeid hooneid, filosoofia ja teadus thales filosoof, kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks oli vesi, millest tekkis maailm, demokritos filosoof, maailm koosnes tühjuses langevatest ja omavahel
17. Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle seega ajavahemikku Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni - , nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks. Hellenistlik luule luulet soosisid eriti Egiptuse valitsejad, kutsudes Aleksandriasse ajastu silmapaistvamaid poeete. Luule eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleemide üle. Sageli otsiti ainest mütoloogiast. Filosoofia hellenistlikku maailma tähtsaim filosoofiakeskus oli Ateena. Sel perioodil juurdlesid filosoofid inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros väitis, et surma pole mõtet karta. Ja et ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Et filosofeerimine aitab inimestel kõike mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda Stoitsistlik koolkond väitis, et tark lepib saatusega, sest see on
Figuuride värvus erineb. 14. HELLENISTLIK KUNST Kes oli Aleksander Suur? Milline seos on temal kultuurinähtustega, mida nimetame hellenismiks? Kust see sõna tuleb? Kuhu levis kreeka kultuur hellenistlikul ajal? Miks see erines eri paigus? Templite asemel püstitati hellenistlikul ajastul enam muid ehitisi. Milliseid? Millist stiili eelistati? Mis tähendus võis olla sammastel hellenistlikus arhitektuuris? Nimeta kolm väga kuulsat hellenistlikku skulptuuri. Millistes muuseumides asuvad nende originaalid? Millised omadused iseloomustavad paljusid hellenistlikke skulptuure? 15. ETRUSKI KUNST Levis 8.3.saj. ekr lõdvalt seotud linnade liit. Linnadel korrapärane planeering, võimsad müürid ja väravad. 2.sajandi lõpuks olid roomlased Etruuria vallutanud. Kreeka kultuur on mõjutanud etruskide kultuuri. surnute linnadnekropolid · kuplitaolised hauakünkad
Kirjeldage Kreeka hellenistlikku kunsti ning tooge välja olulised erinevused klassikalise perioodiga. Umbkaudne dateering. Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600-480 e.m.a. , milles eristatakse kolme perioodi. 1) ARHAILINE e vana aeg - 600-480 e.m.a. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. 3) hiline e HELLENISTLIK aeg - 323 e.m.a.-30 a m.a.j. Arhitektuur Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ja kreekalikke proportsioone rikuti üha ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on rohkem. komposiitkapiteel. Sammas kaotas järk-järgult oma senise See kapiteel on sarnane nii joonia kui ka funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks korintose stiiliga. elemendiks. Tihti oli hoone alus 1/3 te...
Chaironeia lahing 338 eKr - Philippos sai kogu Kreeka valitsejaks Aleksander Suur Philippos II poeg Valitses 336-323 eKr Pidas end Achilleuse ja Heraklese järeltulijaks Õppis Aristotelese juures Vallutas Foiniikia, Egiptuse ja Pärsia, kõik maad kuni Kesk-Aasiani. Suri 33. aastaselt Hellenism Kreeklaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse Hellenismiperiood- aeg, mil kreeklased valitsesid idamaade üle (kuni Rooma võimu kehtestamiseni) 3 hellenistlikku suurriiki: 1) Egiptus 2) Seleukiidide riik Aasias 3) Makedoonia (Kreeka linnriigid kuulusid ka siia) Hellenistlikud linnad Aleksandria - Vahemere suurim linn ja tähtsaim teaduskeskus - Museion 3.saj eKr (muusade tempel, raamatukogu) - Aleksandria tuletorn (279. eKr) Antiookia (Süürias) Pergamon (Väike-Aasias) Endiselt ka Ateena tähtis filosoofiakeskusena Vanaaja seitse maailmaimet Kreeklased koostasid nimekirju Võrdlesid Idamaade ehituskunsti suursaavutusi 1
sõjakäikude(markomannide vastu) auks püstitatud samba reljeefid, neis jääb siiski vajaki nii selgust kui värskust. Marcus Aurelius oli tuntud kui ,,filosoofist keiser" ja intellektuaal. Keiser Hadrianuse aega(117-138) on nimetatud Rooma impeeriumi kuldajaks, keisrit ennast tema kreekalembuse tõttu graeculuseks. Rohkem hakatakse kujutama ümarplastilisi aktikujusid, st. alasti vabafiguure. Keisri soosiku Antinouse kujud on hellenistlikku laadi, kuid tehniliste uuendustena on silmad veel rohkem viimistletud ja väljendusrikkamad(see saavutati pupillide väljapuurimisega). Soengud mitmekesisemad, juuksed laines, kujutatakse habet. Täielikuma ettekujutuse tolle ajastu kujutamise laadist annavad arvukad reljeefidega kaunistatud sarkofaagid. Keiser Hadrianuse ajast asenduvad ornamentaalsed kaunistused figuraalsetega, kus lahkunuid on sageli esitatud lamavas poosis. Meeleolult
demokraatia ei olnud veel täielikult välja kujunenud 4) Makedoonia tõus ja hellenism. Aleksander Suur. Tugevnes makedoonia kuningriik. Kreeka langes makedoonia kuninga võimu alla. Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas vähem kui 10ne aastaga kogu pärsia impeeriumi.Lähis ida maades sai kreeka keel ja kultuur tuntumaks. Periood mil kreeklased valitsesid idamaade üle seega aleksander suurest kuni rooma võimu kehtestamiseni nim. Hellenismiperioodiks 3 suuremat hellenistlikku riiki. Egiptus, seleukiidide riik ja Makedoonia. Niiluse juurde rajatud linn Aleksandria. Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri. Rajasid ehitisi ja kutsusid oma õukonda poeete ja õpetlasi. Sõjavägi ei olnud mitte enam kodanikest vaid palgasõduritest. 5) Rooma riigi teke. Rooma vabariik ja selle korraldus. Rooma tõus suurriigiks, armee. Caesar. Geograafilised olud olid eelduseks ühtse riigi tekkeks. Itaalia keskosas
kuros. Tunnuslik neile: mandli silmad, kerge naeratus, lokiliste juustega, näoilmed suht ühesugused, iseloomulik ka mesopotaamia skulptuurile. (vt. slaidi) Kreeka arhitektuur oli värvikirev. Vaata slaide! Tekkib figuuride liikuvus, plastilisus näiteks skulptuur “Vasikakandja” Hiljem Kreeka skulptuuri arengus karüatiid on tegelikult kore. Figuuri meisterlikkust iseloomustab traperii=riide voldistus - kanga raskus, läbitöötlus tase, voldi sügavus. Ta sillutab tee hellenistlikku skulptuuri. Näide “Vankrijuht”: on loomulikum juba, näoilmed on inimesele rohkem loomuomased aga suht liikumatu näolihastega. Näide “Atleedi pea”: 5saj. eKr. atleedi kuju kujutas ideaalse inimese kuju. Nii ilus kui sa olid 20a pidid ka surema sama silusana 60a. Näide “kettaheitja figuur”: lopsakus, lihased, jõulisus. Kehtestati ilu kaanon: pea pikkus peab mahtuma alates õlgadest kuni jalgaden 7 korda. Skulptor Myron tuntud dünaamilisuse poolest
aastal lõpu vandaalide kuningriigile, võitles edukalt idagootidega. Ida-Rooma vallutas piirkonnad, mis võinuks saada barbarite edasise sissetungi sillapeadeks. Oldi head merel, surmanuhtlusega karistati neid, kes õpetasid barbaritele meresõitu. Bütsantsil oli tohutu riigiaparaat ja alalises regulaarväes ligikaudu 150000 meest. Nii sõduritele kui ametnikele palk puhtas kullas. Sellisel viisil kindlustunde saavutanud riik jõudis end kaitsta, võis edasi arendada hellenistlikku kultuuri, milles nähti kunagise Rooma impeeriumi traditsiooniliste väärtuste väljendust. Sise- ja välispoliitika, riikluse erijooned. Esimesse õitsengujärku keiser Justinianus I valitsemisajal. Arendas sõjalis-bürokraatliku monarhia, kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise “Tsiviilteaduste kogu”. 532 surus maha Konstantinoopolis Nika ülestõusu, lastes väepealikel raiuda surnuks üle 30000 inimese. Välispoliitikas eesmärgiks kunagise Rooma
Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmagu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu annavad kompositsioonis edasi käe- ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Mis puutub hellenistlikku portreeskulptuuri, siis see arendas edasi klassikalise ajajärgu saavutusi, muutudes veenvamaks, seda eeskätt filosoofide ja literaatide kujutamisel, valitsejaid aga idealiseeriti endiselt. Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist avastatud dekoratiivsete
Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. 11. Kirelda Vanakreeka kultuuri hellenistlikku perioodi. ( nimetuse teke, erinevus eelnevatest perioodidest, ehitised, maailmaimed) J. G. Droysen võttis termini ,,hellenism" kasutusele XIX saj. alguses tähenduses ,,orjandusliku antiikühiskonna periood", mis algas Makedoonia Aleksandri (Suure) vallutustega (334. e. Kr.) ja lõppes 31/30 e. Kr Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on komposiitkapiteel. See kapiteel
kogu kreeka kirjasõna. Samal ajal polnud Aleksandria ainus kultuuri- ja teaduskeskus: Väike-Aasias sai järjest tähtsamaks Pergamon, Kreekas aga püsis jätkuvalt esiplaanil Ateena. Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse. Jätkus küll tragöödiate ja komöödiate kirjutamine, kuid nende traditsioonilised teemad vahetusid. Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, tuntaksegi hellenistlikku poeesiat peamiselt Aleksandria luule nime all. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Nüüd jurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese
kreeka sõdalased. Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmadu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu annavad kompositsioonis edasi käe-ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Mis puutub hellenistlikku portreeskulptuuri, siis see arendas edasi klassikalise ajajärgu saavutusi, muutudes veenvamaks, seda eeskätt filosoofide ja literaatide kujutamisel, valitsejad aga idealiseeriti endiselt. (http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm) Lakooni grupp kujutab sellenimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. Jumalad vihastasid, sest Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse- puuhobuse eest. ,,Lakoon" leiti 16
iseseisvuse ja langes Rooma ülemvõimu alla. I saj. vallutavad roomlased ka Süüria ja Egiptuse. Egiptuse ühendamist Rooma riigiga 30 a. e. Kr. loetakse hellenismi lõpuks. Hellenistlik kultuur (III-I saj.) Hellenistlik kultuur oli Kreeka ja Lähis- ning osaliselt Kesk-Ida rahvaste kultuuri süntees. Hellenism oli aastasadade jooksul kogunenud teadmiste süstematiseerimise aeg. Toimus pidev kultuurivarade vahetus. Hellenistlikku kultuuri. iseloomustab selle kreeka vorm. Laialdaselt levis kreeka ühiskeel koinee. See kujunes atika kirjandusliku keele aluseks. Uue maailmavaatena levis IV saj. kosmopolitism. Hellenistliku maailma avarustel hajutatud kreeklased tundsid end selle maailma kodanikena ja ületasid oma vaadete polisliku piiratuse. Suureneb individualism ja fatalism (usinasti kummardatakse saatusejumalanna Tychet). Suur tehnika areng. Archimedes leiutas veetõstemehhanismi nn. Archimedese kruvi
peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Samal ajal polnud Aleksandria ainus kultuuri- ja teaduskeskus: Väike-Aasias sai järjest tähtsamaks Pergamon, Kreekas aga püsis jätkuvalt esiplaanil Ateena. Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse. Jätkus küll tragöödiate ja komöödiate kirjutamine, kuid nende traditsioonilised teemad vahetusid. Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, tuntaksegi hellenistlikku poeesiat peamiselt Aleksandria luule nime all. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Nüüd jurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese
lahingus. Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. Hellenismiperiood 334-326 eKr vallutas Makedoonia kuningas 338-30 a eKr Aleksander Suur (Philippose poeg) Pärsia riigi. Tema vallutusretked panid aluse uuele ajajärgule hellenismiperiood. Pärast tema surma kujunes mitu nn hellenistlikku kuningriiki: Süüria- Mesopotaamia(Seleukiidide riik), Egiptus ja Makedoonia. Kreeka linnriigid viimase võimu all. Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse. Kreeka linnad Vahemere idaranikul, suurim neist Egiptuse pealinn Aleksandria. 146 eKr Kreeka ja Makedoonia Rooma
See tuleb eriti esile bodhisattva kujudes, mis on tuletatud algsetest jaksa figuuridest, mis erinevad tunduvalt Gandhara oraatori- või Apollo-tüüpi kujutistest. Teine oluline erinevus peitub kasutatud materjali - kui Gandhara kujud on hallist kildist, siis Mathura nikerdajad kasutasid pehmet punast liivakivi. Ometi valmistati skulptuure ka teistes stiilides nt Kusaani valitsejaid kujutati Kesk-Aasiale omases pinnalises laadis, samuti kasutati ka hellenistlikku võtmestikku (nt Heraklese skulptuurid). Ikonograafia ei olnud veel täielikult paika loksunud, kuid ometi jõudis välja kujuneda Buddha-tüüp, mis sai eeskujuks järgnevale traditsitsioonile kogu Aasias: korrektne Dhjanasana iidne transisoleva jooga poos; käeasend Abhaja-Mudra; parem õlg on riietusest vaba; peas väikesed vasakult paremale keerduvad lokikesed; tahtejõudu väljendav ülahuul ja juba eespool mainitud juuksekrunn, kolmas silm ja suured kõrvalestad.
Need sündmused tähistasid Kreeka linnriikide ja ühtlasi klassikalise ajajärgu lõppu. Hellenistlikul perioodil kuulus ülemvõim Kreekas Makedoonia valitsejatele. Tuntum neist oli Philippos II poeg Aleksander Suur, kes vallutas mõne aastaga Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Pärast Aleksandri surma (323.a. eKr) lagunes tema maa- ilmariik kolmeks osaks, millest üks oli Makedoonia koos Kreekaga. Hellenistlikku Kreekat valitses kree- ka-makedoonia päritolu ainuvalitseja monarh. Linnaelus suuri muudatusi ei toimunud, kuid ametnike ja rahvakoosolekute võim oli tugevalt piiratud ning piirdus nüüd vaid igapäevaelu puudutavate küsimustega. Aleksandri vallutusretkele järgnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Lähis-Ida maadesse, tänu millele omandas Vahemere idaosa üsna kreekapärase ilme: kreeklased olid sealse elanikkonna seas
Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmagu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu annavad kompositsioonis edasi käe- ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Mis puutub hellenistlikku portreeskulptuuri, siis see arendas edasi klassikalise ajajärgu saavutusi, muutudes veenvamaks, seda eeskätt filosoofide ja literaatide kujutamisel, valitsejaid aga idealiseeriti endiselt. 13 Terrakota pisiplastika Pisiplastika alal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud.
81. Mis teemadel kirjutas Aristoteles? Nimeta teemade all ka vastavaid teoseid. loogika ("Tööriist") kirjandusteooria ("Poeetika" ) retoorikateooria ("Retoorika") eetika ("Nikomachose eetika", "Eudemose eetika") metafüüsika ("Metafüüsika") poliitikateooria ("Poliitika") loodusteadused ("Füüsika", "Uurimus loomadest", "Loomade osadest", "Mehaanika" jm) psühholoogia ("Unenägudest", "Ennustamisest une abil", "Hingest" jm) 82. Iseloomusta üldiselt hellenistlikku perioodi, kultuuri, kirjandust (ilma autoreid ja teoseid nimetamata). Loodusteadused eristuvad filosoofiast. Üksikteadused eristuvad klassikalisest nn haridusringist. Teaduskeskused nihkuvad itta (Aleksandria, Antiookia, Pergamon). ,,Maailmakeeleks" saab kreeka ühiskeel. Luulest, kunstist, filosoofiast kaob poliitiline temaatika. Uute usuliste kujutluste teke (kreeka, rooma, idamaade, juudi mõjud). Kirjandus muutub ,,õukonnakirjanduseks". 83. Mis oli Aleksandria museion?
Vabariigi lõpuaastatest on säilinud hästi dooria stiilis tempel Coris, joonia stiilis Mater Matuta tempel Roomas ja korintose stiilis ümmargune Vesta tempel Tiberi ääres Roomas. Ümarehitistest on säilinud ka Caecilia Metella hauamonument ümmargune hoone ruutjal alusel. Teatrihoonetest on vähe säilinud. Ehituskunstist annab hea ülevaate Pompeji linn lubjakivist eluhooned vanaitaalia põhiplaani järgi. Kreeka sambaarhitektuur sai valitsevaks, meenutas hellenistlikku linna. Elumajadele ehitatakse juurde peristüül.elumajad algselt ühe, hiljem kahekordsed. Fassaadidele ei pandud suurt rõhku. KUJUTAV KUNST: Enamik sellest, mis Roomas luuakse skulptuuri alal, on Kreeka või Väike- Aasia meistrite töö. Rooma alistab Kreeka poliitiliselt, Kreeka kunst vallutab Rooma. Hakati kopeerima Kreeka kunsti. Koopiate varal võib tundma õppida Kreeka õitseaja kunsti. Kahjuks pole koopiad alati täpsed, vaid muudetud ja moonutatud
84. Mis teemadel kirjutas Aristoteles? Nimeta teemade all ka vastavaid teoseid. Teemasid: loogika ("Organon" e "Tööriist"), kirjandusteooria ("Luulekunstist"), retoorika ("Retoorika"), eetika ("Nikomachose eetika"), metafüüsika ("Metafüüsika"), poliitikateooria ("Poliitika"), loodusteadused ("Füüsika", "Loomade osadest"), psühholoogia ("Unenägudest") 85. Iseloomusta üldiselt hellenistlikku perioodi, kultuuri, kirjandust (ilma autoreid ja teoseid nimetamata). Alguseks loetakse Kreeka langemist Makedoonia võimu alla, lõpuks Ees-Aasia ja Egiptuse langemist Rooma võimu alla. Seda perioodi iseloomustas Kreeka kultuuri levik väga laiale alale (Aleksander Suure valitsemise all), segunemine muude kultuuridega (mõjud kahte pidi kreeka kultuuri levik laiemale alale, aga näiteks hiidskulptuuride populaarsus, mis oli selgelt Egiptuse mõjul)
on Mükeene haudehitised. Need olid maa-alused kaevushauad. Neist tuntuim on Aatreuse varakamber. Selle suurim haud on maa all 13.6 m kõrgune. Jällegi kasutati võlvimist. Osade haudade väljakaevaja oli Schliemann, kes on väidetavalt ka Trooja üles leidnud. Silmapaistvaimad leiud Mükeene kullast maskid. Seintel oli maale, tunda oli Kreeta ja Egiptuse mõju. Kasutati ornamentikat. Reljeefe oli vähe, erandiks Lõvide Värav Mükeenes. KREEKA KUNST Kunstis eristatakse arhailist, hellenistlikku ja klassikalist ajajärku. Kreeklased pidasid tähtsaks proportsiooni. Ülemine veer Geison. Sealt edasi oli viil ja selle veeres sima ning templi neljas nurgas oli akroteer. Põhiplaanil koosnes tempel põhiruumist naos ehk cella, eesruum pronaos ja tagumine ruum opistodomos. Kõige lihtsam tempel oli antidega, kõige klassikalisem oli peripteer. Templi juures kasutati sageli värvimist. Kreeka templi pikemal küljel asus kahekordne otsasammaste arv pluss 1
Hilisklassika perioodile oli iseloomulik mõningane ehitustegevuse langus. Kasvavast huvist argielu vastu kõneles aga tähelepanu pööramine profaanarhitektuurile – ehitati teatreid, staadione, gümnaasiume (spordihooneid). Sel ajal ilmusid ka esimesed üksikisikut ülistavad ehitused. Suurema pidulikkuse ja väljendusrikkuse saavutamiseks hakati ühes ehituses ühendama eri stiile. Dekoratiivne alge hakkas valitsema konstruktiivse üle. Hellenistlikku ajastut iseloomustas kiire areng kõikidel elualadel. Kasvasid linnad, hoogustus kaubavahetus. Suurimaks tehnikasaavutuseks, mis leidis endale koha tootmises, peetakse vesiveskit. Intensiivselt arenes sõja- ja ehitustehnika. Loodi silmapaistvaid ehitusi, milles olid ühendatud kreeka ja Idamaade traditsioonid. Iseloomulikuks sai püüd suurejoonelisuse ja toreduse poole. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 5 Ajastu ehitusmälestisi:
· Karakterid · Mõtted · Sõnaline väljendus e tekst · Muusika · Miljöö laval Peab olema murrangumoment üleminek õnnelt õnnetusele. Tragöödia tegelane peab olema: · Õilis · Sobiv · Loomulik · Järjekindel Mis on õnn Aristotelese arvates? ,,Nikomachose eetika" Õnnelik on elu, mis õnnelik selle enda pärast. Ma ei ole õnnelik seepärast, et mul on asju. Õnn tuleneb mu oma loomutäiusest. Iseloomusta hellenistlikku kirjandust (filoloogia teke, elitaarsus) Riikides, kus toimus kreeka ja idamaiste kultuurielementide ristamine nim hellenistlikesks ja kogu perioodi Makedoonia Aleksandrist kuni Ees-Aasia ja Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla nim hellenismi perioodiks (-30 eKr). Termin ,,hellenism" võeti teaduses kasutusele 19. saj ja sellega tähistatakse hellenluse ja helleni, s.o kreeka kultuuri levimist makedoonlaste vallutatud maades kolmel viimasel sajandil eKr.
Loogika ,,Organon" Kirjandusteooria "Poeetika", käsitleb tragöödiat Retoorikateooria "Retoorika" Eetika "Nikomachose eetika", "Eudemose eetika" Metafüüsika "Metafüüsika" Poliitikateooria "Poliitika" Loodusteadused "Füüsika"; "Uurimus loomadest"; "Loomade osadest"; "Mehaanika" jm Psühholoogia: "Hingest", "Unenägudest"; "Ennustamisest une abil" 81. Iseloomusta üldiselt hellenistlikku perioodi, kultuuri, kirjandust (ilma autoreid ja teoseid nimetamata). Perioodi alguseks on umbes periood, mil surid Aristoteles ja Demosthenes, samuti Aleksander Suure surm 323. aastal eKr. Sel perioodil eristusid loodusteadused filosoofiast, üksikteadused nagu botaanika ja zooloogia, maateadus lahknesid klassikalisest haridusringist. Samuti nihkusid teaduskeskused itta, rajati Aleksandria, Antiookia ja Pergamoni suurlinnad. Maailmakeeleks sai kreeka keel, rajati
tempel Tiberi ääres Roomas. Ümarehitistest on säilinud ka Caecilia Metella hauamonument – ümmargune hoone ruutjal alusel. Teatrihoonetest on vähe säilinud. Ehituskunstist annab hea ülevaate laava alt välja kaevatud Pompeji linn – lubjakivist eluhooned vanaitaalia põhiplaani järgi. Kreeka sambaarhitektuur sai valitsevaks, meenutas hellenistlikku linna, II sajandil. Lubjakivi asemel tuff. Selles stiilis ehitati umber kogu linn. Keskuse moodustas suur turuväljak, mida ümbritsesid sammaskojad. Väljaku lähedal avalikud honed ja templid. Linna ümbritses suur müür. Elumajadele ehitatakse juurde peristüül. Elumajad algselt ühe, hiljem kahekordsed. Fassaadidele ei pandud suurt rõhku. Vasakul vanaitaalia
* retoorikateooria: "Retoorika" - käsiraamat kõnede koostamiseks * eetika: "Nikomachose eetika", "Eudemose eetika" - eetika alased nõuanded. Mis on sõprus jne. * metafüüsika: "Metafüüsika" * poliitikateooria: "Poliitika" * loodusteadused: "Füüsika", "Uurimus loomadest", "Loomade osadest", "Mehaanika" jm * psühholoogia: "Unenägudest", "Ennustamisest une abil", "Hingest" jm 82. Iseloomusta üldiselt hellenistlikku perioodi, kultuuri, kirjandust (ilma autoreid ja teoseid nimetamata). Üldjoontes 4.-1. saj eKr Alguseks peetakse ajalooliselt tavaliselt Kreeka langemist Makedoonia võimu alla 338 eKr (või Aleksander Suure surma 323 eKr). Lõpuks Kreeka langemine Rooma võimu alla. Hellenismi kultuuri üldjooni Loodusteadused eristuvad filosoofiast Üksikteadused eristuvad klassikalisest nn haridusringist
Iseloomustavad vastasseisu kristliku usu mõistmises. See kokkupõrge peegeldab teemat, mis on tänaseni aktuaalne. Kristlik kirik on sääraseid diskussioone pidanud palju, kord domineerib üks vaatepunkt, kord teine, kuid kokkuvõttes on läbi läinud tulemus saavutada tasakaal. Justinus Märter – ajendatud hellenistlikust maailmast. Antiikfilosoofia ja kuidas seda kristliku kiriku teenistusse rakendada. Lähtus kristlikust alusest, ehk kuidas kristlus saaks assimileerida hellenistlikku maailma. Jõudis omanäolise tulemuseni – kristlus on antiikfilosoofia kõrval see, mis pakub lõplikku tõde, antiikfilosoofia lõplik edasiarendus. Samas kristlus põhjendamises ja õpetusena toetub antiikfilosoofia pärandile. Kristluses asuvad teadmisteidud logos spermaticos n.ö jumaliku tõe idud, mis on ühtmoodi nähtavad nii filosoofias kui ka kristluses=ühendavad lülid kahe õpetuse vahel. Senist maailmapilti on
endiselt teater ja jätkus ka näidendite kirjutamine ning ettekandmine. Kuid varasematega võrreldavaid tragöödiakirjanikke enam esile ei kerkinud. Selle asemel lavastati sageli vanade klassikute teoseid. Komöödiate puhul oli uusloomingu polulaarsus suurem. Hellenistlikud komöödiad polnud aga enam poliitilised, nagu klassikalisel perioodil, vaid puudutasid nüüd armastust, perekonnaelu ja olustikulisi teemasid. Hellenistliku luule tähtsaim keskus oli Aleksandria. Seetõttu tuntakse hellenistlikku poeesiat peamiselt Aleksandria luule nime all. Toonased poeedid olid olid enamasti väga erudeeritud, tundsid detailideni kogu varasemat kreeka kirjandust ja mütoloogiat, sealhulgas ka kõige vähemtuntud müüte. Kõiki oma teadmisi püüdsid nad ka oma luules ära kasutada. Kuid erinevalt varasematest poeetidest ei tundnud nad suuremat huvi ühiskonnaelu ja moraali puudutavate küsimuste vastu. Selle asemel ülistasid nad näiteks valitseja perekonna mõne
endiselt teater ja jätkus ka näidendite kirjutamine ning ettekandmine. Kuid varasematega võrreldavaid tragöödiakirjanikke enam esile ei kerkinud. Selle asemel lavastati sageli vanade klassikute teoseid. Komöödiate puhul oli uusloomingu polulaarsus suurem. Hellenistlikud komöödiad polnud aga enam poliitilised, nagu klassikalisel perioodil, vaid puudutasid nüüd armastust, perekonnaelu ja olustikulisi teemasid. Hellenistliku luule tähtsaim keskus oli Aleksandria. Seetõttu tuntakse hellenistlikku poeesiat peamiselt Aleksandria luule nime all. Toonased poeedid olid olid enamasti väga erudeeritud, tundsid detailideni kogu varasemat kreeka kirjandust ja mütoloogiat, sealhulgas ka kõige vähemtuntud müüte. Kõiki oma teadmisi püüdsid nad ka oma luules ära kasutada. Kuid erinevalt varasematest poeetidest ei tundnud nad suuremat huvi ühiskonnaelu ja moraali puudutavate küsimuste vastu. Selle asemel ülistasid nad näiteks valitseja perekonna mõne
sulasid ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elanikkonnaks. Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle – seega ajavahemikku Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni -, nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks. Hellenistlikud suurriigid Aleksandri surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes kolm suuremat hellenistlikku riiki: 1) Egiptus, 2) nn Selekuiidide riik, 3) Makedoonia. Linnriigid püsisid ka hellenismiperioodil, kui need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreekamakedoonia päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreekamakedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes
Seda peetakse ka aastaks, mil Kreeka kaotas oma iseseisvuse ja langes Rooma ülemvõimu alla. I saj. vallutavad roomlased ka Süüria ja Egiptuse. Egiptuse ühendamist Rooma riigiga 30 a. e. Kr. loetakse hellenismi lõpuks. Hellenistlik kultuur (III-I saj.) Hellenistlik kultuur oli Kreeka ja Lähis- ning osaliselt Kesk-Ida rahvaste kultuuri süntees. Hellenism oli aastasadade jooksul kogunenud teadmiste süstematiseerimise aeg. Toimus pidev kultuurivarade vahetus. Hellenistlikku kultuuri. iseloomustab selle kreeka vorm. Laialdaselt levis kreeka ühiskeel koinee. See kujunes atika kirjandusliku keele aluseks. Uue maailmavaatena levis IV saj. kosmopolitism. Hellenistliku maailma avarustel hajutatud kreeklased tundsid end selle maailma kodanikena ja ületasid oma vaadete polisliku piiratuse. Suureneb individualism ja fatalism (usinasti kummardatakse saatusejumalanna Tychet). Suur tehnika areng. Archimedes leiutas veetõstemehhanismi nn. Archimedese kruvi. Enim arenes
50 Antigonos Gonatase ja Antiochose edu keltide vastu tähistas võimusuhete stabiliseerumist ja seega diadohhide sõdade lõppu. Vastastikusel kokkuleppel jäi Euroopa Antigonose ja Aasia Antiochose võimu alla. Egiptus oli juba aastakümneid kindlalt Ptolemaiose ja nüüd tema samanimelise poja käes. Nii olid kujunenud kolm tähtsamat hellenistlikku suurriiki: Makedoonias valitses Antigoniidide dünastia (Antigonos Gonatase ja tema järgaste), Egiptuses Ptolemaiosed ja Aasias Seleukiidi (Seleukose järglaste). 3. sajandi teisel poolel lisandus neile suurvõimuna Pergamoni riik Väike-Aasia läänaosas. Kuigi Aleksander Suure hiigelriik oli diadohhide sõdade tagajärjel lagunenud, ei vähenda see Makedoonia kuninga vallutusretke mõju. Idamaad olid alistatud
annaabi.ee 
