Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis: esimene kodutöö (0)

Anthony Kaldellis, Hellenism in Byzantium. The transformation of Greek identity and the reception of the classical tradition . Cambridge : Cambridge University Press, 2007.
Lugemismaterjali antiigipärandi 1. loengu juurde: lk 173–187
(pdf-fail olemas ÕISis, kodutoo1_Kaldellis_tekst.pdf)
Küsimused:
1) Kuidas suhestusid katkendis kirjeldatud perioodil kristlus ja antiik üksikute autorite kontekstis? Too näiteid.
Umbes kuuendal sajandil hakkas antiigi pärand oma varjusurmast ärkama, kuid ei lisanud veel oma motiive kristlikku kultuuri, vaid eksisteeris paralleelsena. Näiteks kirjutas Nonnos Panopolisest poeemi Dionysosest Indias ning ka parafraasi Johannese evangeeliumist . Paralleelselt leidus nii paganlikke ja erootilisi kui ka kristlikke luuletusi. Viiendal kuni seitsmendal sajandil arenes välja kristliku klassitsismi žanr , milles leidus motiive antiigist . See lõpes pärast Bütsantsi ja Pärsia vahelist sõda seitsmendal sajandil.
Hiljem võeti antiigist motiive alles kaheksanda sajandi lõpus, mil Ignatios proovis siduda kristlusega platonlikke mõttekäike. Hakati väärtustama vanade autorite tundmist. Kuid siiski ei saanud need kaks kultuuri üheks, vaid neid nähti eraldiseisvatena.
2) Nimeta viis erinevat võimalust hellenismi tähenduse selgitamiseks Bütsantsi kontekstis (eelkõige katkendi lk 184–186 põhjal).
1. Miski, mis on seostatav hellenistliku piirkonnaga Kreekas, kuid see ei omanud rahvuslikku mõttet.
2. Hellenite all võisid bütsantslased mõelda muistseid paganlikke kreeklasi.
3. Helleniteks võidi kutsuda ka kõiki uskumatuid, mitte ainult kreeklasi, vaid ka kreeka piiridest kaugemal elavaid barbareid
4. Hellen võis olla inimene, kes kõneles kreeka keelt.
5. Helleniks võidi kutsuda inimest, kes oli käinud kreekas hellenistlikku õpetust saamas.