Uurimustöö VAARAO TUTANHAMON Saku Gümnaasium 10a Koostaja: Annaliisa Täht Juhendaja: Reet Heinat Saku 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 Hauapanused pajatavad.........................................................................................................................................4 Noorusaeg............................................................................................................................................................4 Haridus....................................................................................................................................................................
tagasi) Animatism kõige vanem usundi vorm (looduse vägi, nn. elava laiba usk) Atapurca koopad 1,2 milj vanad inim-jäänused. 2. Religiooni tekkepõhjused: 1) Hirm loodusjõudude ees 2) Hirm surma ees 3) Seletamisvajadus 4) Tule kasutamine 5) Unenäod 3. Neandertallased selge usk teispoolusesse, hauapanused 4. Homo Sapiens Rohked hauapanused, nikerdatud kujukesed. 4. Püha tunnused. Püha on: 1. Osa inimese/kogukonna identiteedist 2. Eraldatud argisest 3. Seda tahetakse kaitsta 4. Annab inimesele turva-/kindlustunde. Kes/mis on pühad? - kohad (pühajärv, pühalepa) - loomad (veised (India), kassid (Egiptus), kotkas (roomlased, indiaanlased) - esemed ja ehitised (sakraalhooned: sünagoog (juudid), mosee (moslemid), kirik, tempel, kujud: nt.Buddha)
ja rassitunnused 27 umbes 10 tuhat aastat tagasi hakati kodustama loomi ja tegelema põllumajandusega. 5000 a tagasi leiutati kirjakeel. lisaks teaduslikud ja meditsiinilised avastused viimase 200 aasta jooksul. kõige selle tõttu ongi inimkond viimase 10 a jooksul järjest kiirenevalt kasvanud. 28 tööriistadekvaliteedi ja kasutamisoskuse kaudu hakkas looduslik valik mõjuma aju arukusele ja käte osavusele. see omakorda tõi kaasa ka rühmasisese suhtlemise ja mõtlemise arendamise. 29 hauapanused näitasvad usku hauatagusesse ellu 30 3 sarnasust: kromosoomid haigused sigimine 3 erinevust: liikumisviis töövõime karvkate 31 On arvatud, et puieahvide mõnede populatsioonide kohastumine avamaastiku tingimustega viiski kahejalgsuse tekkeni. 32 neoteenia võis põhjustada selle, et loodusliku valiku tõttu inimeste evolutsioon võrreldes inimahvidega, pöördus
Neoliitikum Eestis Neoliitikumi ehk noorema kiviaeg Eestis algas keraamika kasutuselevõtuga (u. 3300. a eKr) nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas. Lisaks keraamikale jõudis neoliitikumis Eestisse ka maaviljelus ja karjakasvatus ning laiemalt levis ka kivilihvimise oskus. Eesti neoliitikum jaguneb neljaks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: Narva, tüüpilise ja hilise kammkeraamika ning nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on asulate territooriumile maapinda süvendatud haudadesse selili siruli asendis koos mõningate ...
Sapoteegid ja Tolteekide kultuur Olmeekide pärandile toetudes levis sapoteekide kultuur olmeekide asualal umbes 500-1000 pKr. Nad elasid lõuna pool Vaikse ookeani kallast asulas nimega Mitla. Sapoteegid rajasid oma tegutsemisajal mäeplatoole akropolile sarnase linna nimega Monte Albáni, mille hiljem aastatel 1931-33 avastas arheoloog Alfonso Caso. Monte Albáni tähtsaimateks leidudeks on aga avastamisajal väga aareterohketeks kujunenud ligi 150 maa-alust hauda. Hauapanused olid sapoteekidel kullast kui ka vääriskividest annid, mis nüüdseks on muuseumides järelvalve all, kuid hauakambreid võib praegugi vaatamas käia. Täpsemalt olid kambrid valmistatud kivist ja need matkisid koopaid, sest sapoteegid uskusid, et nad on esiajal tulnud maailma koobastest ja kunagi peavad jälle allilma tagasi pöörduma. Kaunistatud olid hauakambrid uhkete ja silmapaistvate seinamaalingutega, lisaks kaetud suurte kiviplaatidega. Neist paljudest hauakambritest tuntuim on 7
KT Egiptuse kunstist 1.Egiptuse kõrgkultuuri tekkimise aeg (aastatuhat) ja koht (geograafiline piirkond); 2.Haudehitised Mastaba, astmikpüramiid, püramiid, kaljuhauatüüp; 3. Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses 4. Püramiidide ehitusmaterjal; 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik?; 6.Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? 7.Sfinks; 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) ; 9. Egiptuse pinnakunsti koloriit ja seal kujutatud stseenid, teemad (vaarao linnujahil, vaarao paadisõidul Niilusel, vaarao kujutamine koos jumalatega; 1. Egiptuse kunsti kõrgaeg IV aastatuhande lõpus Niiluse jõe kallastel 2. Mastaba-...
jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Vaarao Tutanhamoni hauakamber Tutanhamon on üks tuntumaid vaaraosid, vaatamata tema vaid mõne aasta kestnud valitsusajale, kuna tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata vaarao matus. Hoolimata sellest, et tegemist oli tähtsusetu ja vähevalitsenud isikuga olid hauapanused väga rikkalikud ning väärtuslikud. Skulptuur Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile. Maalikunst Selleks, et surnute hinged end hauakambris hästi tunneksid, kaeti nende seinad
Tutanhamon • Tutanhamoni tuntus põhineb tänapäeval kahel asjaolul. Esiteks läks ta ajalukku oma isa Ehnatoni radikaalse usureformi hülgajana. • Teiseks avastati tema haud peaaegu täiesti puutumatuna, see on kõige paremini säilinud Vana-Egiptuse kuninglik haud ja sellepärast on ajaloolased saanud Tutanhamonit paremini tundma õppida kui teisi Egiptuse kuningaid. • Hauast leiti puutumatult säilinud hämmastavalt rohked ja kallihinnalised hauapanused. Kasutatud kirjandus • http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Egiptus • http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid /pyramiidid.htm • Maailm Avastusretk Piltides “VANA-EGIPTUS” Philippe Simon, Marie-Laure Bouet 2005 Kasutatud kirjandus Pildid: • http://www.buzzle.com/articles/ancient-egyptians/ • http://www.touregypt.net/featurestories/war.htm • http:// www.mitchellteachers.org/WorldHistory/AncientEgyptNearEastUnit/BlanchetteNileProject /NileRiverProjectMain
Venekirves kultuuri on nimetatud ka nöörkeraamika kultuuriks. Põhjuseks nõude kaunistamine horisontaalsete nöörijäljenditega kaela osa ümber. Osa keraamikas võis olla kaunistatud kuuseoksa mustriga. Koos venekirves kultuuriga jõudis Eestisse algeline kõplapõllundus ja karjakasvatus. Endiselt olid elatusaladeks olid ka küttimine, korilus ja kalapüük. Matmiskombed: · Surnu asetati hauda külili, kägardatud asendis, sageli üks käsi pea all. · Hauapanused tagasihoidlikud · Kalmistud asusid asulatest eemal, veekogu lähedal, kõrgendikul TV lk 7 ül 2.3 Tooge näiteid, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel. · Nõude põhjad olid lamedad, et ümber ei kukuks · Tööriistad olid rohkem viimistletud · Oli juurde tulnud kivipuurimine · Hakati maad harima · Tegelesid karjakasvatus 5. Pronksiaeg: Asva kultuur, uut tüüpi kinnismuistised.
vanast Teebast ja Niilusest eemale, Kuningate orgu. Peale paari suveniirikaupmehe valitseb seal nüüd tühjus. Aga ka siinsed hauakambrid rüüstati ja teadlased on leidnud puutumatuna vaid ühe - Tutanhamoni hauakambri. Tutanhamon on üks tuntumaid vaaraosid, vaatamata tema vaid mõne aasta kestnud valitsusajale, kuna tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata vaarao hauakamber. Hoolimata sellest, et tegemist oli tähtsusetu ja vähevalitsenud isikuga olid hauapanused väga rikkalikud ning väärtuslikud. Hiiglasuur hauakamber on raiutud kaljusse. Pikk koridor viib ruumi, kus asub massiivne graniitsarkofaag. Edasi tuleb aaretekamber. Mõlemate seintel müstilised maalingud ja arusaamatud tekstid. Kuningate orust Niilusele lähemal paiknev hiiglaslik Hatshepsuti terrassitempel on samuti raiutud välja kaljust.
loomasõnniku segust. Viikingid *Viikingid olid vahvad meresõitjad ja väga osavad laevaehitajad. *Vaenuseisud neile võõra kristliku maailmaga pani neid eriti austama oma paganlikku ja barbaarset kultuuri. *Korraldasid väga palju rööviretki, ning merel ei suutnud keegi neid võita. *Viikingid jõudsid ka Eestisse, kuid kanda ei suutnud siin kinnitada. *8.-10. sajandil on Skandinaavia viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. *Rikkalikud hauapanused sisaldavad terveid laevu, hulgaliselt relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puuskulptuure jne. *Viikingite eripäraks on laevade motiivid ja ruunikivid 1904. aastal leitud Oslo lähedal Osebergis laevamatus, mis oli toimunud 9.sajandi keskel. Peaaegu tervena säilinud laev . Puidust ja tekstiilist esemed kaunistati paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Sinna hulka kuuluvad tundmatu, aga ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas ja draakonipead.
1.Kus ja millal tekkis Egiptuse kõrgkultuur? Egiptuse kõrgkultuur tekkis u.3000 e.Kr. koos tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias.Egiptuse kõrgkultuur tekkis Niiluse jõe kallastel,kuna jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. 2. Pidi tundma pildil ära vastava haudehitise: püramiid, mastaba ja astmikpüramiid (?) ja lisama ise veel ühe haudehitise. Mastaba (tõlkes:pink) vanim Mastaba u.3000 e.Kr. Astmikpüramiid vanim oli Djéser'i astmikpüramiid Sakkaras u.2600 e.Kr. Püramiid(IV dünastia ajal) 3.Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses Inimesed uskusid, et püramiidide ehitamine annab neile võimaluse nautida hauatagust elu koos vaaraoga.Vaarao oli egiptlaste jumal.Üksnes tee ehitamine kivimurrust tulevase püramiidini kestis mitmeid aastaid. Püramiidi ehitati kogu vaarao elamise aja ja kohe peale vaarao surma alustati uut püramiidi ...
võeti kasutusele potikeder. Matmiskombed a) Tarandkalme maapealne matmispaik, mis koosnes ühest või mitmest suurest rüstikülikukujulisest kirstust. Reeglina maeti sinna põletatult, suurus 5-8m x 2-4m. b) Kivivare ebakorrapärased kivihunnikud, mille vahele puistati reeglina põlenud luud ja hauapanused. c) Kääpad kääbastesse matsid eelkõige Kagu-Eesti elanikud, nii ümmargused kui ka piklikud kääpad, sügavus umbes 0,5-1m. Maeti põletatult, hauapanused väga tagasihoidlikud. d) Maahaud haudade sügavus 0,5-1m, maeti laipadena. 5. Linnuste tüübid, nende rajamise põhjused. (loe lisaks lehekülg 24-25)
.................................................................................................... 3 2. Külakalmistutest ........................................................................................................... 4 3. Kaubi kalme käesoleva uurimistöö alusena .................................................................. 4 4. Uurimistöö metoodika ...................................................................................................... 5 5. Hauapanused ................................................................................................................. 5 6. Vanuse määramine ........................................................................................................ 6 6.1. Vanuse määratud hammaste analüüsi põhjal. ........................................................ 6 6.1.1. Hammaste olukord üldiselt. ............................................................................ 7 6.2
Vaibakunst. Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid. - Sküüdi hõimud valitsejatele tehti hauakünkad (kurgaanid) Kul-Oba kurgaanist leitud vaas, mis kujutab nende elu Realistlikud. - Loomastiil metsloomad, mitte realistlikud. Tehnikalt filigraan, email, kärgsulatus. - Keldid sküüdi ja Kreeka kunsti mõju. Paelornament, mille sees loomade või inimeste kujutised. - Germaani hõimude kunst sarnanes Keltide omaga. - Viikingid 8-10 saj kunsti õitseaeg. Rikkalikud hauapanused. Osebergis laevamatus. Arvukad mälestuskivid ehk ruunikivid (Gotlandi ruunikivi), mille peal on motiivid müütidest. - Erik Punane avastas Gröönimaa. - Leif Eriksson arvatavasti astus enne Columbust Põhja-Ameerikasse. - Olav Tryggvason elas eesti orjana. Merovingide kunst. Iirimaa. - Hakkas kujunema feodalism relvakandjad võtsid talupoegi oma kaitse alla. - Rahamajundus asendus naturaalmajandusega, linnad tühjenesid, kultuuri langus.
ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit oma maal elavatelt talupoegadelt) 3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks · muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne · ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt,
ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit oma maal elavatelt talupoegadelt) 3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur – rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt,
Sisukord Sissejuhatus See referaat jutustab Egiptusest, mis käsitleb geograafilisi ja looduslikke olusid, haudehitisi, arhitektuuri ja kunsti, mis on Egiptusele omane. Referaadist on võimalik teada saada nii vanimaid kui ka suurimaid ehitisi (templeid, haudehitisi jm.). Lisaks on lugejale välja toodud jumalad, keda seostati kuningavõimuga ja rõivad, mida sellel ajal kasutati. Geograafilised ja looduslikud olud Egiptus jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks, mis ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülem-Egiptuse moodustas kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele. Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, siis ulatuslikum põlluharimine oli võmalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Need tulenevad vihmaperioodidest. Pärast vee taandumist külvati pehmesse mulda seemned maha, talvel vi...
Kivikirstkalmete kõrval on Eestist leitud ka kolm kivist laevakujulist kalmeehitist. Need on otseselt Skandinaaviast pärit eeskujude järgi ehitatud. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud. Täidiskivide vahel on üks või mitu väikest kivist kirstu, kuhu on maetud põlenud inimjäänused. Laevkalmetest on leitud ka mõned hauapanused. Eesti laevkalmete eeskuju võib leida Ojamaalt, kus laevkalmed olid kogu nooremal pronksiajal tavalised. Laevkalmeid ehitati ka mujal Skandinaavias, kuid siinpool Läänemerd on teada vaid üksikuid. On arvatud, et nende rajajateks ongi olnud mõned siinkandis elanud skandinaavlased, kuid samas on siinsetel laevkalmetel palju sarnast ka Eesti kivikirstkalmetega, mis jällegi viitab ehitajate kohalikule päritolule. Maahaudadesse maeti reeglina põletamata surnuid domineeris laibamatus
kangast kuduma, alt siledad nõud. NEOLIITIKUMI PERIOOD.PRONKSIAEG-jaguneb vanem pronksiaeg ja noorem pronksiaeg. Saab alguse 1800ekr ja lõppeb 500ekr. Tõeline materjal oli vase ja tina sulam pronks. Pronks oli harv ja kallis, slp valmistati ja kasutati ka kiviriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskobed(kivikirstkalmed), tulid uued ehte-ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama. Kasutusele võeti ader. Haudade suurus, matmisviis ja hauapanused annavad tunnistust ühiskondlikust hierarhiast- kes olid tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. Leiud:oda ots, sirp, kirved. Esemed olid rohkem uhkustamiseks, kui igapäevaseks kasutamiseks. Pronkskirveid kasutati puutöö juures.RAUAAEG-jaguneb: vanem rauaaeg(eelrooma ja rooma), keskmine rauaaeg ja noorem rauaaeg(viikingiaeg ja hilisrauaaeg). Odavam materjal kui pronks.Vanim ese n meteoriitsest materjalist u 7000a tgsi. Eelrooma rauaaeg 500ekr-50pkr-Sepp sai tähtsaimaks meistrimeheks
Inimesed Leedust ja Poolast, enamasti siin vaid suviti karmi kliima tõttu. Keraamikat hakati valmistama umber 5500ekr, aga see oli väga ebakvaliteetne. 5500-4000ekr Narva keraamika. 8. Kammkeraamika kultuur – mis see oli? Millal see jõudis Eestisse, mis muutus sellega Eestis. Oska seostada kammkeraamika kultuuri Soome-Ugri hõimude saabumisega! Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, 4000- 3000ekr. Lihvitud tööriistad, uued matmiskombed, hauapanused, püsivad majad, põllumajanduse areng. Eestisse jõudis kammkeraamika Karjalast, aga levis Uuralini. Arvatavasti läänemeresoome rahvaste esivanemad. Nende rahvastega jõudis Eestisse Soome-Ugri keel ja maailmavaade. 9. Nöörkeraamika – mis see oli, millal oli nöörkeraamika kultuur? Mis keelt nöörkeraamika hõimud kõnelesid, mis muutus nende tulekuga Eestis? Nöörkeraamika(venekirveste) kultuur oli ka neoliitiline arheoloogiline kultuur, 3000-1800ekr.
Kuulsaim neist on Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. (Seoses Assuani paisu ehitamisega lõigati tempel 1968.aastal kaljust välja ja tõsteti oma algsest asukohast 180 m kõrgemale.) Uue Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, mis ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Niiluse vastakalda kõrbes nn.Kuningate org, mille kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid. Vaaraode kirstud e. Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused on kadunud, sest kuigi hauakambrite sissepääsu peideti hoolikalt, leiti ja rüüstati hauad juba antiikajal. 20. sajandini säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. Tutanhamoni muumiat ümbritses kolm inimesekujulist kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga. Kui arheoloogid avasid hauakambri ukse, vaatas neile musta sakaali, surnutejumal Anubise kuju, mis oli hauda valvanud üle 3000 aasta.
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
Nöörkeraamika kultuuri seostati aga pigem lõuna poolt tulnud indoeuroopa hõimudega, kes olevat hiljem segunenud kammkeraamika kultuurlastega. Arvati ka, et toimus ainult üks ja suurem rahvastikuränne, mis pani aluse eestlaste kujunemisele. 8. Iseloomusta ja dateeri erinevatel ajaperioodidel muutusi, põhjenda muutusi: matmiskommetes, hauapanustes, põllumajanduses, elupaigas, ühiskonna struktuuris. Matmiskombed ja hauapanused: Kammkeraamika kultuuris (u 4000 eKr) maeti inimesi asula territooriumile, vahest ka elamu põranda alla. Surnutele pandi kaasa igasuguseid ehteid, amulette, kujukesi, tööriistu, sest ilmselt arvati, et surnul võib neid vaja minna nt hauataguses elus ja elamupiirkonda maeti ka ilmselt selle pärast, et taheti hoida inimest enda läheduses. Nöörkeraamika kultuuris hakati inimesi aga matma väljaspool elamuterritooriumi. Ilmselt
karjamaad olid endiselt ühised. Kaheväljasüsteemis põlde hariti pidevalt samal kohal, kuid vahepeal lasti mullal mõnda aega puhata sel ajal kasutati neid karjamaana ja neid väetas kesale lastud kari. Keskmisel rauaajal jätkus mitmel pool matmine tarandkalmetesse. Juba rooma rauaaja lõpus hakati ehitama uut moodi kalmeid ebakorrapäraseid kivivaresid, mille vahele puistati põlenud luud ja hauapanused, üksikjuhtudel maeti ka põletamata surnuid. Ebakorrapäraseid kivivaresid rajati ka tarandkalmete kõrvale. Selline laiendus on näiteks Kadrina Ojaveski tarandkalme ja Tallinna lähedal Proosa üksiktarandi kõrval. Hauapanustega pandi kaasa ka relvi. Keskmisel rauaajal hakati matma ka liivakääbastesse, mis rajati enamasti rühmiti metsastele liivikutele jõeorgude kallastele. Linnuste rajamine räägib sõjakast ajast.
Õpiti üha paremini põldu harima. Selle juures oli suur tähtsus raudkirvestel, mis võimaldasid ulatuslikult alet teha ja uusi, viljakaid maid kasutusele võtta, suurenesid karjad. Pronks oli harv ja kallis. Selleks, et pronksi saada, oli vaja leida tina ja vaske. Rauda leidus rohkem ja see ei olnud niivõrd kulukas ja raud on vastupidavam. 6. Võrdle matmiskombeid pronksi- ja rauaajal. Pronksiajal kujunes välja uutmoodi matmiskombestik- kivikirstkalmed. Haudade suurus, matmiskombed ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud hierarhiast- kes olid teistest tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. Rauaajal surnud reeglina põletati kalmest eemal, jäänused toodi kalmesse. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. Mõned teadlased oletavad selle põhjal, et eestlased pidasid" teist ilma" rõõmurikkaks ja muretuks paigaks. 7. Millised naaberrahvad mõjutasid eestlaste elu? Põhjenda oma arvamust.
Kr. oli haudade röövimine nii levinud, et enamik hauakambreid rüüstati üsna kiiresti pärast matuseid. Peale pealinna Teeba asutamist, otsustasid vaaraod kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi. Valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Kuningate orus asub ka ainus 20. saj. puutumatuna säilinud vaarao Amenhotep IV järeltulija, varasurnud vaarao Tutanhamoni kaljuhaud. Tutanhamoni hauapanused. Tseremooniatool, kotkakrae, kaelaehe skarabeusidega, alabastervaagen. Tuntud on tema kullast näomask. Haudehitiste vahetus läheduses asusid templid. Templi juurde viivat teed ääristasid inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid sfinksid, mis sümboliseerisid vaarao võimu ja täitsid valvurite ülesannet. Templisse pääses läbi väravaehitise pülooni. Pülooni ees kõrgete mastide otsas asusid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks
surmajärgseks igaveseks eluks. Inimese surma järel lahkus tema surematu hing „Ka“ inimkehast. Preestrid palvetasid lahkunu hinge eest, et „Ka“ naaseks kehasse tagasi. Laiba säilimiseks see palsameeriti (mumifitseeriti), mille tulemusena valmis muumia. Muumia asetati puidust või kivist välja raiutud inimesekujulisse kirstu (sarkofaagi), mis asetati püramiidis asuvasse või maa-alusesse hauakambrisse ning lisati juurde hauapanused. Vaarao Amenhotep IV (u. 14 saj. eKr) üritas Egiptuse religiooni reformides vähendada preesterkonna mõju riigi valitsemisele ja kehtestas monoteismi. Seetõttu austati ainult päikesejumal Atomit (kujutati päikese kettana), ent peale vaarao surma taastati jälle polüteism. Kunst Religioon mõjutas kõiki kunsti alasid, sest eesmärgiks oli sisustada hauatagust elu. Hauakambrid: 1) Kastikujuline „mastaba“ (igavikumaja). 2) astmikpüramiidid (Džoser 2650 eKr
Samuti võib kividel leida laevamotiive. Pildirohkuse tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks. Esimesed teadaolevad Rootsi ,,kunstnikud" olidki ruunikivide meistrid : For, Öpir ja Balle Punane, kes arvatavasti tegutsesid 11.sajandi lõpus. Frugardi ruunikivid Västergötlandis on kiri : ,,Guve püstitas selle kivi Olavile, oma pojale, väga tublile noorele mehele. Ta tapeti Eestis. Havard raius kivisse". Rikkalikud hauapanused sisaldasid relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puitskulptuure ja isegi terveid laevu (leiti 1904. aastal Oslo lähedal Osebergis.) Keskaeg ja gootika Skandinaavia paganad ristiti 11.sajandil Varajasel keskajal ehitati Põhja-Euroopas paljudes kogukondades maasse aevatud postidele toetuvaid puust püstpalkkirikuid. 12.-14. sajandil ehitati Norras umbes 1000 püstpalkkirikut. Hetkel on neist säilinud ainult 28
See suunas ühiskonnaelu kõiki aspekte ja oli ühtlasi inimeste maailmavaatelise erinevuse põhjuseks. Eliit nägi kristluses unifitseerivat ja ühendavat religiooni. Paljud Skandinaavia ülikud lähtusid just kristluse praktilistest põhjustest ja nägid selles võimalust suurendada enda isiklikku territooriumi ja mõjuvõimu. Arvatavasti võis sarnane protsess toimuda ka siinsetel aladel. Alates 11. sajandist ilmuvad kristlikud hauapanused (ornamendid, keed). 12. sajandi lõpupoolest on leitud ida-lääne suunalisi laibamatuseid. Valjala kirikusse on sõna otseses mõttes ,,kivisse raiutud" kohalikud ülikud, milles võib näha kohaliku eliidi otsest osavõttu kirikute rajamisel. On oletatud, et osa Saaremaa ülikuid võis olla juba enne võõrvallutust ristitud. Järgnev kausaalne oletus oleks, et sarnaselt Põhjamaadele, kus alamad võtsid peale
suur tuulehoog (hingetuul). - surnu hing siirdub putukaisse (=siirdhing)- N: hingeloomad- ämblikud ja sipelgad või jätkab surnu hing elu uues kodus- hauas, hiies ,kalmistus (Hiis / hiiela = surnute kodu; paralleelnimetusena on kasutatud ka manala ja toonela). · Usuti hauatagusesse ellu; seda tõendavad ka: - matusekombed- hauapanused (toit, rõivad, raha, relvad jne). - kartus surnute hingede ees ja lootus häda korral neilt abi saada tõi kaasa hingede eest hoolitsemise (matusesööming kohaga surnu hingele; setudel haudadel söömine / joomine). - hingede aja tähistamine sügisel. · Muinaseesti usund oli ANIMISTLIK- kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks (st. et puudel, kividel, veel, loomadel jne.on hing)
Hirv esindas vaenlast sõjameest ja võib olla ka vangivõetud vaenlast, keda hakatakse ohverdama. 9 Kõrvuti keraamikaga paistis silma ka metallikunst. Erinevad tehnilised analüüsid tõestavad, et mochede metallikunst on muistse Lõuna-Ameerika väljapaistvaim. Nad leiutasid uued kuldamisviisid, luues metallidest sulameid ja värvides neid lõpuks olivalisel tasemel. Moche kultuuri juurde kuuluvad ka hauapanused. On leitud mitmeid haudu, mis annavad võimaluse eristada erinevaid ühiskonnaklasse. On leitud mochede vailtsejate, tuntud isikute, preestrite ja tavainimeste haudu. Näiteks Sipani valtitseja hauast on leitud üle 450 eseme, osa neist metallikunsti meistriteosed.10 Savianum11 NASCA KULTUUR 150-600 a pKr Nasca kultuur oli üks erakordsemaid muistses Peruus. Vägagi õigustatult on Nasca kuulus oma
Nöörkeraamika Hilisneoliitikumis levinud laial ala Euroopas Eestis algus dateeritud leidude põhjal umbes 3000 eKr, täpne dateering hilisemast perioodist 2500 eKr. Laia leviku tõttu on oletatud, et nöörkeraamika kultuur levis koos inimrühmade liikumisega, samas ei ole ulatuslikku sisserännet Eestis tõestatud Eestis umbes 50 leiukohta, kultuurkiht õhuke, paljude segi teiste perioodidega Matusekohti teada paarkümmend. Matused enamasti kägarasendis, hauapanused, palju tööriistu sh venekirved Lameda ja kumerpõhjalised nõud. Nöörmustriga, vähem ka tekstiilvajutisega kaunistatud Neoliitikumis Vanimad kultuurkõrreliste tolmuteraleiud Eestis 4000-3500 a ema. Viljeluse laienemine toimus koos nöörkeraamika kultuuri levikuga umes 3000 eKr. Märgid karjakasvatusest: lamba kitse, veise ja sigade luid Jätkus kalapüük ja jaht, ilmselt esimesed alepõllud Viljelusmajanduse levikuga muutus asulakohtade paigutus, väheneb seotus suurte
Mitmed neist vähestest asulakohtadest olid mingil määral kindlustatud. Peamine elatusala karjakasvatus (sead). Põhiliselt matmispaigad. Maeti külili, kõverdatud põlvedega. Panusteks kirved, ehted, mõnikord Kesk-Euroopa päritolu metallesemed. 32002300 eKr levis Kesk-Dnepril oma lokaalne nöörkeraamika kultuur Kesk-Dnepri kultuuri nime all. Keskus Dnepri jõe keskjooksul. Üle 200 muistise, enamik matused. Maeti laipu, haudadel kääpaid. Hauapanused: nt keraamika, kivist sõjakirved. Ala põhjapoolsest osast andmeid ka põletusmatuste kohta. Asulakohti pole eriti siingi vähemalt mõningal määral liikuv, karja kasvatav asustus. Tsivilisatsioonid Tsivilisatsioonid said alguse eri kohtades eri aegadel. Nt u 3000 eKr Mesopotaamias, Egiptuses ja Indias. Tsivilisatsioonide teke kohanemise peamine saavutus. Esimesi tsivilisatsioone nim ka varasteks kõrgkultuurideks
Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid..Kuigi etruskide kunst on siiani uurijatele üsna võõras, võib väita, et paljuski on etruski kunst seotud Kreeka arhailise ajajärgu kunstiga. Näitena võib välja tuua Veji Apollo figuuri(Lisa 1) Suurim osa säilinud etruski kunsti on pärit nende haudadest, mis hõlmab omakorda,sarkofaagid, hauapanused ja surnute portreed. Sellest lähtub, et etruskide mütoloogias oli kesksel kohal surnutekultus. Kunstiteoste olulisemaks materjaliks oli savi. Samuti võib välja tuua pronksivalu meisterliku kasutamise, mille suurepäraseks näiteks on väga kuulus,,Kapitooliumi emahunt" (Lisa 2). Kuigi etruski kunst oli väga suurel määral seotud kreeklastearhailise ajajärgu kunstiga, saab välja tuua ka mõned olulisemad erinevused:
- Elusolenditel enam väge peas, südames, küüntes, juustes, veres, karvades, hammastes (surmatu vanelasel raiuti pea maha või rebiti süda välja, et tema väge hävitada) Hing - Isikupära kandja, oluline keha elus hoidmiseks - Magamisel lahkus hing kehast ajutiselt, surma korral jäädavalt - Arvati et hing läheb putukatesse, jätkab elu hiies või kalmistul - Usk hauatagusesse ellu matmiskombestik (mälestussöömingud haual, hauapanused jms) - Hingede aeg (kaeti hingedele laud, saun, vaikne aeg) Suhtumine loodusesse - Elu seotud loodusega peeti end osaks loodusest (kõigil elusolenditel hing elusa ja eluta looduse hingestamine e animism) - Nagu mina talle nii tema mulle ei peetud end looduse valitsejaks Vaimud, haldjad, jumalad - Kaitsesid loodust (metsaisad, -emad, põllu-, veevaimud, haldjad jne) - Koduhaldjas Tõnn, viljasalves Peko väikejumalad - Kõrgjumalate vähesus
Selle vältimiseks saetu kalju templi ja Ramsese kujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Uue Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, vaid kaljuhaudadesse. Niiluse vastaskalda kõrbes on nn Kuningate Org, mille kaljuseintes on paljude vaaraode hauakambrid. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Vaaraode kirstud (sarkofaagid) ja rikkalikud hauapanused on kadunud, kuna haudu rüüstati. 20.saj säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. EGEUSE e KREETA MÜKEENE KUNST – Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva keskvõimnuga suurriiki. Väikesed kogukonnad jäid iseseisvaks, kuid nende kultuuriline läbikäimine oli tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Egeuse mere saarte, Mandri-Kreeka ja Väike – Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreetal ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Sp
u 3100 Sumeri kaupmehed ehitavad oma hoo- u 2650 Püramiidide ehitamise algus. Dzoseri ned Pärsiasse Godin Tepes`se. Esimesed pronksi- astmikpüramiid Sakkaras. valu katsetused. u 2700 Siidikudumine Hiinas u 2575 Egiptuse Vana riik 4.-6. dünastia u 2600 Tõendid adra kasutamise kohta Induse u 2540 Cheopsi püramiidi ehituse algus orus. u 2500 Rikkalikud hauapanused Uri kuninga- u 2500 Egiptuse kalender jagab esimesena u 2500 Vase töötlemine jõuab Briti saar- haudades tunnistavad laialdasi kaubandussidemeid ööpäeva 24 tunniks tele. Lääne-Euroopa kellpeekrite kultuuri keraamika leiud. u 2150 Egiptuse näljahäda
välja uutmoodi matmiskombestik(kivikirstkalmed), tulid uued ehte-ja savinõutüübid,mehed hakkasid habet ajama. *Kindlusatud aladest on üks tuntumaid Asva asula Saaremaal, mille jrgi pronksiaja kindlusatud asulate kultuuri nim ka Asva kultuuriks. *Maaviljelus arenas edasi, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud(Tln lähedal Saha- Lool). Ilmselt just pronksiajal tuli kasutusele ader. *Uudse hauatüübi kivikirstkalme ilmumine on tähendusrikas. Haudade suurus,matmisviis ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud ühiskondlikust hierarhiast- kes olid teistest tähsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. *Tollal jõudis läänemere-soome keeltesse vanagermaani laensõna kuningas, mis tähendas pealikut. Rauaaeg *Eesti ja naabermaade rauaaja algus on kokkuleppeliselt paigutatud aastasse 500 eKr. Umbes sellel ajal, kui Sparta kuningas Leonidas kandelassurma läks ja kui kreeklased pärslastega Maratoni lahingut lõid, hakkas Eestisse jõudma esimesi raudesemeid.
tähelepanuväärset vaatepilti. Pronksiajal (1800500 eKr) praeguse Taani aladel elanud rahvast on säilinud rikkalikult arheoloogilisi mälestisi. Arvukad päikesekujutised, näiteks Trundholmi vanker ning kaljujoonised Bornholmil viitavad päikesekultusele. Kaljujooniste teine levinum motiiv on laev. Ülikuid maeti tammekirstudes hiiglaslikesse kääbastesse, mis paiknesid kõrgetel küngastel. Mõnes Jüütimaa osas on tänu mulla iseärasusele säilinud orgaanilisest materjalist hauapanused, sealhulgas riided. Tuntuim leitud riidekomplektidest pärineb Egtvedi piiga hauast. Rauaaja esimesel perioodil, niinimetatud keldi rauaajal (500 eKr kuni meie ajaarvamise alguseni) domineeris Taanis naaberaladel elanud keltide mõju. Sellele järgnenud niinimetatud rooma rauaajal (meie ajaarvamise algus kuni 400 pKr) saabusid suuremad kultuurimõjud Rooma riigist, sealhulgas kaalu- ja mõõdusüsteem ning hulgaliselt laensõnu; ladina kirja mõjul tekkis ruunikiri
• samuti võib kividel leid laemotiive • pildirohkue tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks • esimesed teadaolevad rootsi kunstnikud olidki ruunikivide meistrid Fot Öpir nig Auaekes arvatavasti teg 11. saj lõpus • Frugorgi ruunikivil Västergötlandis on kiri: Guve püstitas selle kivi Olavile oma pojale väga tublile noorele mehele. ta tapeti Eestis. Havard raiud kivisse. Rikkalikud hauapanused sisaldasid relvi vankreid saane piltvaipu puitskulptuure ja isegi terveid laevu keskaeg ja gootika • skan. Paganad ristiti 11 saj. • Varajasel keskajal ehitati p-Eur paljudes kogukondades maasse kaevatud postidele tortuviad puust püstpalkkirikud • 12-14 saj ehitati norras u 1000 püstpalkkirikut hetkel on neist säilinus ainult 28 need ehitised on norra kõige olulisema panus maailma s´arhitektuuriajalukku • püstpalkukirikuid on mitut tüüpi
Kuigi kuningad sõna tänapäevases mõttes muinasaja lõpu Eestis puudusid, oli see sõna tollal juba kasutuses, tähistades ilmselt lihtsalt pealikke. Muinasaja lõpul oli Eestis ka ilmne varanduslik ebavõrdsus, ülikud elasid tihti küladest väljaspool paiknevates suurtaludes, mida kutsuti ilmselt mõisateks. Suure osa moodustasid vabad maaharijad. Pronksiajal kujunes välja uutmoodi matmiskombestik- kivikirstkalmed. Haudade suurus, matmiskombed ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud hierarhiast- kes olid teistest tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. ( Rauast relvad, pronksist ja hõbedast ehted , hõbemündid) Rauaajal surnud reeglina põletati kalmest eemal, jäänused toodi kalmesse. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. Mõned teadlased oletavad selle põhjal, et eestlased pidasid" teist ilma" rõõmurikkaks ja muretuks paigaks.
Austati Emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn. Freskodel viljakuskultuslikud stseenid: üle ja ümber härja hüppamine ja tantsimine. Pühaks peeti oliivipuud ja madusid. On jälgi päikesekummardamisest ning kolmhargiga maavärinajumala kultusest. Naisekuju: paljad rinnad, pikk seelik, kummaski tõstetud käes vingerdav madu. Surnud maeti maasse või hauakambreisse. (Leitud ka uhkelt maalitud savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et
Isetekkelisi muumiaid leitud soos, rabas, järvemudas, sest õhku pole ja lagunemisbakterid ei pääse ligi. Leitud nii Taanist, Alpidest nn jäämees. Nt Lenin mumifitseeriti, et ei saaks tekkida vale-Leninit. 1.sajand e.Kr Musta mere ääres massakeetide hõim sõi oma esivanemaid, et austust avaldada. Kehasid ka suitsutati, viikingid soolasid kehi, et saaks merereisidel hukkunud kaaslasi kodumaale viia. Kivist kalmed rikastele? Hudu vähem kui inimesi. Hauapanused sõltuvad vastava aja kommetest, mõned esemed tehtud spetsiaalselt hauapanuseks, nt miniatuurkujukesed. Majandusliku tgevusega seotud muistised Tulekivi, soolakaevandused (rauaajal), muistsete põldude jäänused (kündmisel jäänud põhjakihti vaod, kivikoristusel põld piiratud kividega), rauasulatus kohad (sooraud) - paiknevad asulast väljas ning soo lähedal. Eestis toodetud sadu tonne rauda. 14.saj II poolel raua tootmine hääbub. Võib-olla ei lubatud peale Jüriöö
saj oli kogu Eesti põllumajandusmaa üles haritud Ühiskond • Vabad talupojad – suur osa elanikkonnast • Sulased, teenijad • Käsitöölised – väike osa • Träälid e.orjad – sõjavangid (naised, lapsed, noored, mehed, vanad mehed tapeti) • Vanemad/paremad/kuningad – Põhja-Eestis (Lõuna-Eestis hajaasustus) Kas mehed ja naised olid võrdsed? • Mitmenaisepidamine – tõlgendus et naised olid madalamal • Naise ja mehe hauapanused olid võrdsed • Ehted olid võrdsed • Naistel olid relvad • Naised olid iseseisvad ja seksuaalselt vabameelsed • Eesti keeles pole sugu Naised olid üsna võrdsed meestega, roll muutus pärast vallutust. Vallutamine 13.sajand Miks vallutati? • Kliima • Tehniline üleolek – sõja-ja piiramistehnika arenes • Organiseerituse tase – Eestis väiksem, riiklikku eneseteadustust polnud
Näiteks osad kivid (ohvrikivid); puud (hiiepuud); järved ja allikad (pühad järved ja ohvriallikad). Väge leidus ka sõnades, millega eriti osavad olid ümber käima- TARGAD / MANATARGAD / NÕIAD- omandatud teadmisi andsid nad edasi põlvest põlve suguvõsa sees. HING: oli inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks. Surma korral arvati, et hing lahkub kehast, surnu hing siirdub putukaisse. Usuti hauatagust elu. seda tõendavad ka:matusekombed- hauapanused (toit, rõivad, raha, relvad jne), kartus surnute hingede ees ja lootus häda korral neilt abi saada tõi kaasa hingede eest hoolitsemise (matusesööming kohaga surnu hingele; setudel haudadel söömine / joomine), hingede aja tähistamine sügisel. 18. Jumalad, haldjad, vaimud suhtumine loodusesse Nad kaitsesid ja hoidsid loodust. Tuntud olid metsaisad ja emad, nurmeemad ja isad. Põllu ja veevaimud jne. Põhjapoolses eestis nimetati neid haldjateks
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf ...
Suurimad templid asusid Karnakis ja Luksoris Lähedal ka Ramses II ja Hatsepsuti matusetempel Abu Simbeli kaljutempel-oleks jäänud pärast Assuani paisu ehitamist vee alla jäänud, saeti kalju koos templiga tükkideks ja pandi hiljem kokku Vaaraosid hakati matma kaljutemplitesse Niiluse kaldal oli Kuningate Org: · Koosnes pikkadest käikudest, mis viisid hauakambritesse Seinad kaetud maalide ja tekstidega Vaaraode kirstud ja hauapanused on kadunud, ainsana seisus puutumatuna Tutanhamoni hauakamber 20. sajandini Vana-Egiptuse kujutav kunst / Ehnaton Kunsti kujutamise ülesanded: · Hauataguse elu kindlustamine · Jumalale keha andmine Skulptuurikunstis: Kujutised vaaraodest ja jumalustest, mõnikord liidetud arhitektuuriliste ansamblitega, nt sfinks Giza väljal, looma ja inimeste kehavorme liidetud Vaaraode täisfiguurid:
Paljudes varastes kuninglikes matusepaikades on naiste, teenrite ja koerte hauad. Kõik nad tapeti vastavalt noorema kiviaja kombele vaarao haua juures, et nad võiksid teda uues elus saata ning teenida. Hiljem inimohvreid enam ei toodud ning hauaäärsed tapatalgud asendati naiste ja alamate kujude või piltidega kuninglikus hauas. Kõik see oli ainult rikkalikult sisustatud vaaraohaudade puhul, sest tavaline inimene maeti niisama vaeselt, nagu ta oli elanudki, ja sellele vastasid ka tema hauapanused. Esialgsel matmisviisil oli vähe ühist luksusliku balsameerimisriitusega. See pompoosne igavikuks konserveerimine jäi alatiseks ülikute ja vaaraode eesõiguseks. Tavaline egiptlane maeti isegi Uue Riigi lõpus peaaegu samuti nagu tema esivanemad kolm tuhat aastat enne teda. Veel tänapäevalgi leitakse kuumast kõrbeliivast haudu, milles surnud lebavad kägaras vasakul küljel, niinesroguskiga kaetud, ent tänu väikesele õhuniiskusele on ilma mumifitseerimatagi
– Majandustegevusega seonduvad muistised (põllujäänused, püünisaukude süsteemid, metallisulatusahjud, lubjaahjud, kaevandused jne) – Ohripaigad (ohvripuud, -kivid ja –allikad, raba- ja veeohvrid – Liikumisega seonudvad muistised ja rajatised – tee- ja sadamakohad, sillad, sooteed, laevavrakid jne Kalmistud • Oluline uurida mitmest seisukohast – Indiviidi tasand (sugu, kasv eluajal, surma põhjus, toitumine, hauapanused, DNA jne) – Kollektiivi tasand (perekond või sõjakalmistu, matmis-kombestik, hilisem käitumine surnutega jne) – Ühiskonna tasand (nt rass, päritolu, genotüüp jne) Asulakohad • Eestis kõige levinum muistiseliik • Katab nii kiviaja asulakohad (reeglina hooajaline elupaik) kui ka püsiasulad • Nt hoonejäänused, koldekohad, teekohad, nn majapidamislohud jne Linnused • Võimsad kaitse-rajatised • Sageli ühtlasi (eliidi) eluase
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
