Sapoteegid ja Tolteegid (0)

REFERAAT
Sapoteegid ja Tolteekide kultuur
Olmeekide pärandile toetudes levis sapoteekide kultuur olmeekide asualal umbes 500-1000 pKr. Nad elasid lõuna pool Vaikse ookeani kallast asulas nimega Mitla .
Sapoteegid rajasid oma tegutsemisajal mäeplatoole akropolile sarnase linna nimega Monte Albáni, mille hiljem aastatel 1931-33 avastas arheoloog Alfonso Caso. Monte Albáni tähtsaimateks leidudeks on aga avastamisajal väga aareterohketeks kujunenud ligi 150 maa-alust hauda. Hauapanused olid sapoteekidel kullast kui ka vääriskividest annid, mis nüüdseks on muuseumides järelvalve all, kuid hauakambreid võib praegugi vaatamas käia. Täpsemalt olid kambrid valmistatud kivist ja need matkisid koopaid, sest sapoteegid uskusid, et nad on esiajal tulnud maailma koobastest ja kunagi peavad jälle allilma tagasi pöörduma . Kaunistatud olid hauakambrid uhkete ja silmapaistvate seinamaalingutega, lisaks kaetud suurte kiviplaatidega. Neist paljudest hauakambritest tuntuim on 7. haud, mille rikkusi võis võrrelda kuulsa Egiptuse Tutanhamoni viimse puhkepaiga omadega.
Sapoteekide valitseja oli prohvetlike annetega preesterkuningas , kelle elupaik oligi Mitlas, teise nimega Yoopaas. Preesterkuninga võim oli piiramatu, kuid tema igapäevaelu oli ümbritsetud ja paika pandud mitmete erinevate tabudega.
Sapoteegid leiutasid algupärase hieeroglüüfkirja, mille tähendus on kahjuks suuresti kindlaks määramata. Lisaks on sapoteegid endast järele jätnud ka palju keraamilisi skulptuure, mis kujutavad üsna ilmekalt loomi ja inimesi. Peale selle räägitakse sapoteegi omas keeles vähemalt 5 dialekti ehk murret, mis erinevad teineteisest sedavõrd , et erinevates paikades elavad sapoteegid ei või üksteisest aru saada.
Tolteekide kultuur levis aastatel 900-1200 pKr. Nende kultuuri üheks iseloomujooneks on peetud sõjakust. Arvatakse, et tolteegid pärinevad Põhja-Teotihuacán`i kultuurist ning peale selle langemist.
Tolteekide keskuslinnadeks olid Chichen- Itza , Tula ja Uxmal. Hiljem võtsid nad üle Teotihuacán, mis oli muistse Mehhiko suurim religioosne keskus. Selle rajajad on kadunud nimetuina ajaloo hämarusse, tolle kultuuri õitseaeg oli 1.–7. saj pKr, peale mida tolteegid sellele alale ka ilmusid.
Tolteegid olid imelised arhitektid ja kunstnikud . Nende kuninganimistu ning müütiline ajalugu on tänu hilisemate kroonikatele kenasti säilinud.
Nende kuulsaim valitseja Ce Acatl Topiltzin ehk Quetzalcoatl, keda tuntakse ka nime all Sulismadu, astus troonile 925. aastal, kuid pidi usutülide tagajärjel koos oma pooldajatega pagema Mehhiko lõunaossa Yucatáni poolsaarele.