Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Egiptuse ehituskunsti tuntumaiks mälestusmärkideks peetakse
püramiide, mis olnud vaaraode hauakambrid . Esimese püramiidi ehitas
vaarao Døoseri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotud
tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem
hoonetekompleks.
Giza püramiidideväljal asuvad suurimad - Cheopsi, Chephreni ja
Mykerinose - püramiidid. Ehitatud 26. saj. eKr. Suurim on Cheopsi
püramiid. Mõõtmed: 233x233x146. Ehitatud looduslikest
kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi
kõrgus on 142 m, Mykerinose püramiidil 66 m.
Tähtsaiks
ehitisiks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks.
Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus
asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisu11
Õppematerjali autor
EGIPTUSE KUNST Looduslikelt oludelt meenutab Egiptus paljuski Mesopotaamiat (kõrbeline ala, millel põllumajandus on võimalik tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele ja kunstlikule niisutusele). Esialgu tekkisid väikesed riigid nn. noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel
Kunstiajalugu Referaat Vana Egiptuse kunst Alari Allik 10D TNG Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana Riik- 3.- 6. dünastia (u. 2778- 2263 ekr.) Keskmine Riik- 11.- 13. dünastia (u. 2040- 1730 ekr.) Uus Riik- 18.- 20. dünastia (u. 1562- 1085 ekr.) Tinglik Hiline Riik- 21.- 30. dünastia lõppeb 332. ekr. Makedoonia Aleksandri vallutusega. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Kunsti alla kuulusid ka muumiad, hieroglüüfkiri ja arhitektuurist püramiidid, mastabad ja templid
Egiptuse kunst Referaat Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 Egiptlased......................................................................4 Egiptuse kunst................................................................5 Skulptuur............................................................5 Arhitektuur.......................................................6-7 Maalikunst..........................................................7 Reljeefikunst........................................................8 Uskumused..........................................................8 Kokkuvõte.............................
Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Egiptuse ajalugu periodiseeritakse kolmeks ajajärguks, mil keskvõim tugevnes, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. Vana riik- 2700-2200 aastat eKr. Vana riiki valitsesid 3.-8. dünastia valitsejad. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe. Pealinnaks oli Memphis. Vana riigi ajal kujunesid Egiptuse olulisemad tunnused: rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule ning usk arvukatesse jumalatesse ja surmajärgsesse ellu. Sellest perioodist pärinevad ka suured püramiidid. Keskmine riik-Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-14. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Keskmise riigi ajal
EGIPTUSE KUNST Referaat Ariina Haug 10a klass 25.04.10 VanaEgiptuse riigi alguseks loetakse Põhja ja LõunaEgiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Selle aja jooksul kujunes egiptlastel välja oma selgesti äratuntav kunstiliik, mis püsis muutumatu ning omapärasena kuni tänapäevani välja. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik 28502052 e.m.a. just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren ja Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. Riigi eesotsas seisis vaarao, templeid ning muid ehitisi püstitati talupoegade töö abil. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kasutatud orjatööd. 2. Keskmine Riik 20521570 e.m.a. kahanes vaaraode ülemvõim, suurem osa riigi juhtimisest läks preesterkuningate kätte. Hakati valmistama vask ja
VANA-EGIPTUSE KUNST Sisukord Sissejuhatus.................lk 3 Kultuur ja arhitektu........lk 4 Kujutav kunst................lk 6 Kasutatud kirjandus......lk 8 Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul. Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Esialgu kujunes 40 väikest riiki(noomi). Egiptus ühendati ühtseks riigiks umbes 5000 aastat tagasi.
Audentese Spordigümnaasium Vana-Egiptus püramiidid Referaat Tallinn 2011 Sisukord Religioon/uskumused lk 3 Arhitektuur lk 3 Kujutav kunst lk 5 Kokkuvõte lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Religioon/uskumused Kunsti, s.h. arhitektuuri, seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahutamatult seotud religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti, mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Vanad egiptlased
installatsioon valmis esemete kogum, millest luuakse mingi skulptuur Tarbekunst tegemist on tarbeesemetega mille on kunstiline tähendus Graafika: 1. kõrgtrükk värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad 2. sügavtrükk värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad 3. lametrükk trükivormi pind on tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse keemilisi ja fotokeemilisi võtteid 4. plakatikunst 5. tarbegraafika Fotograafia Kunsti tekkimine ja ürgaja kunst Esimesed kujutava kunsti mälestusmärgid pärinevad kiviajast, ajavahemikust 40000 kuni 12000 aastast e.m.a (ülempaleoliitikum). Kujutava kunsti loomise praktiliseks eelduseks olid inimlikud meeled ja mõistus ning töötamisel vilunud käed. Metsloomade kujutised olid selle aja kunstis kõige olulisemad, inimest leiame noorema paleoliitikumi kunstist vähe, esimesed säilinud naiskujukesed rõhutavad sootunnuseid , aga ei näita üldse nägu ( näit ,,Willendorfi Veenus").
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid