Egiptuse kõrgkultuur, püramiidid (0)

1.Kus ja millal tekkis Egiptuse kõrgkultuur?
  Egiptuse kõrgkultuur tekkis u.3000 e.Kr. koos tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias.Egiptuse kõrgkultuur tekkis Niiluse jõe kallastel,kuna jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett.
2. Pidi tundma pildil ära vastava haudehitise: püramiid, mastaba ja astmikpüramiid (?) ja lisama ise veel ühe haudehitise.
·          Mastaba (tõlkes: pink ) - vanim Mastaba u.3000 e.Kr.
 
·          Astmikpüramiid – vanim oli Djéser’i astmikpüramiid Sakkaras u.2600 e.Kr.
 
·          Püramiid(IV dünastia ajal)
3.Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses
 Inimesed uskusid, et püramiidide ehitamine annab neile võimaluse nautida hauatagust elu koos vaaraoga.Vaarao oli egiptlaste jumal.Üksnes tee ehitamine kivimurrust tulevase püramiidini kestis mitmeid aastaid. Püramiidi ehitati kogu vaarao elamise aja ja kohe peale vaarao surma alustati uut püramiidi ehitamist järgmise vaarao jaoks.
4. Püramiidide ehitusmaterjal
Töölised ehitasid kõigepealt sisemuse ja siis pandi mööda kaldteid ülevalt allapoole kohale katteplokid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi sisse käigud, mis viisid sügavale püramiidi sisemusse - hauakambrisse. Pärast matust need maskeeriti ja suleti hoolikalt. Püramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis päikese käes ilusti helkisid, kuid tänapäevaks on kiviplaate säilinud ainult Chephreni püramiidi tipuosas. Mööda siledaks lihvitud kiviplaate sai vaarao samuti taevani tõusta.
5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik?
 Vana-Egiptuses peeti väga oluliseks keha säilitamist pärast inimese surma. Vanad egiptlased uskusid, et pärast surma lähevad inimeste kehad taevalaotusse tähtede juurde, kus nad oma jumalatega kohtuvad. Seetõttu oligi oluline, et keha oleks ka pärast surma veel olemas. Et ära hoida laipade kõdunemist, kasutasid vanad egiptlased mumifitseerimist. Arvatakse, et mumifitseerimise kunst ei ole tulnud üleöö, selleks on kulunud mitmeid generatsioone.
 
6. Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst , seinamaal ) leidis kasutust ?
 Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos.  Reljeefikunst - see on kunstiliik , mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele.  Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis . Ta on kujutatud pika sammuga astumas,võimuka ilmega ,loodud hea proportsioonitajuga-üldistatud ,valdasid looduslähedast kujutamist.Seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool , rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks.(Näiteks Tuthmosis III haud Kuningate orus)
7. Sfinks
 Inimese pea ja lõvi kehaga skulptuur ; täitsid Vana-Egiptuse püramiidide juures valvurite ülesannet ja olid kuningavõimu sümbolid.
8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid , vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud)
·          Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda: 1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi 2. teosed, mis kujutavad loomi ja lihtrahvast
 
·          Vaaraosid kujutati eriti rangelt , suursuguselt ja stiliseeritult. Täisfiguurid on tardunud , sirges poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel on ka üks käsi rinnale tõstetud. Nende nägudel on võidukas ja salapärane naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi vaaraode tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid . Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt.
9. Egiptuse pinnakunsti koloriit ja seal kujutatud stseenid , teemad (vaarao linnujahil, vaarao paadisõidul Niilusel, vaarao kujutamine koos jumalatega
·          Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest . Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma , purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku . Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud.