Tasakaaluharjutused Referaat Koostas : Jaanika Padar Juhendas : Lidia Petrova Õppeaasta : 2011/12 Tasakaaluharjutuste eesmärk on : · Harjutus parandab ja aitab hoida tasakaalu · Tugevdab lihaskonda o seisa jalad kergelt harkis o kanna keharaskus vaheldumisi paremalt jalalt vasakule jalale (10 korda) o vii parem jalg ette (kõnniasendisse) o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o vaheta jalgade asend- vii vasak jalg ette o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o seisa jalad kergelt harkis o pööra keha puusadest vaheldumisi paremale ja vasakule ning lasta kätel vabalt kaasa liikuda
2. Tunni teema: Ringtreening pallidega paarides; Tunni eesmärk: viskamise ja püüdmisoskuse tunnetamine ja täiustamine erineva suuruse pallidega Sissejuhatav osa pallidega (osavus) LM. Harkikull pallidega (kullid paaris)- Mänguks on vaja vähemalt viite inimest ja suuremat mänguala. Hea füüsiline vorm ja kiirus tulevad kasuks. Mängujuht valib kulli. Kull hakkab teisi joostes püüdma, kätte saadud mängija peab harkis jalgadega seisma jääma. Need, kes pole kätte saadud peavad eest ära jooksma ning võivad kinnipüütuid päästa nende harkis jalgade vahelt läbi pugedes. Võitja on see, kes viimasena vabadusse jääb Põhiosa ringtreening pallidega (kõik tegevuses ja harjutusvara mitmekesine) koonused ringi jaamade tähistamiseks Lõpetav osa muusika mängib, lapsed liiguvad kui muusika peatub siis ühesuguste pallidega lapsed moodustavad grupi
Kristo Karp 8c Riigi iseloomustus Hispaania Hispaania asub Euraasia mandril, Euroopa maailma jaos täpsemalt edelas. Hispaania kordinaadid on 3443 N ja 9W-3E. Hispaania pikkus lõunast põhja on umbes 870km ja idast läände umbes 1050km. Hispaania kuju on nagu ilma esi jalgadeta konn. Harkis jalad on prantsusmaa pool ja nina Aafrika pool. Hispaanias elab umbes 46,5 miljonit inimest Eestis see eest umbes 1,3 miljonit, seega elab hispaanias üle 30X rohkem inimesi. Hispaania pindala on 504 782 km2 eesti pindala on aga 45 227 km2, seega on hispaania eestist ligi 11X suurem. Hispaanias elab ühel ruutkilomeetril umbes 92 inimest Eestis aga 30 inimest. Hispaania paikneb Pürenee poolsaarel, kus see on umbes 70% ümbritsetud veega. Hispaaniat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vahemeri
kükis olles 90kraadine (nt hantlid). nurk, kükki astutakse algasendist puusadelaiusest harkseisust, tagumise jala kand ei toetu harjutuse sooritamise ajal põrandale, keha on sirge. 2. KOLMPEALIHASTE Jalad õlgade laiuselt Selg on täiesti sirge, TREENING harkis. Põlved lõdvestada kõverdage vaid ning veidi kõverdada, kõht küünarnukke, hantel tõmmata sisse, selg sirge. langetada üle pea taha.. Võtta mõlema käega Seejuures sirutada kael hantlist kinni ning tõsta üles, õlad alla. Jääda see üles otse pea kohale. mõneks ajaks sellesse
Linnud · Sillaotsa Põhikool · 7. Klass · Meriliis Evart Suitsupääsuke Hirundo rustica · Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. · Kehapikkus on 1922 cm. · Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega. · Suitsupääsuke eelistab pesapaiga valikul kultuurmaastikke. · Suitsupääsukese kutsehüüd on "vidiitvidiit", laul on enamasti kiire ja pikk, meenutades vidinat. · SUITSUPÄÄSUKE ON EESTI RAHVUSLIND !!! Kiivitaja Vanellus Vanellus · Kiivitaja on 2831 cm pikk. · Sulestik on mustvalge ülalpool roheka läikega
libahunt. ''VANAEMA(kummargil surnu üle, loeb juba ammugi pomisedes surnupalvet, aga nõnda, et ainult viimased sõnad kuuldavale tulevad)... Ja võta tema patust puhas hingekene oma auriiki, issand, igavene jumal! Aamen!'' (lk. 46) Tammarude kasutütar oli enne surma haavatuna Marguse kuulist, soninud ning surejatel pole põhjust valetada. ''TIINA (ärgates): Margus! Margus! Huu! Hundid!! - (Õnnelikult.) Süüa andsid minule! (Naeratades) Või jalad harkis all nagu kunagi poisil! See nüüd minu noorik!... (Äkki erutatult.) Mis te tahate minust! Mina ei tea Kivesti Kaarli varsast! Ema! Ema! (Tahab üles tõusta, südantlõhestavalt.) Ema! (Langeb tagasi, tema silmad lähevad laiali lahti.) Ja anna neile andeks nende võlad, kui meie andeks anname oma.. (Huuled liiguvad veel tasa, langeb kokku - sureb.)'' (lk. 46) Libahunti saab tappa ainult hõbekuul, kuid Tiina suri tavalise kuuli läbi, sellest võib järeldada, et Tiina polnud libahunt.
Suitsupääsuke on väga kiire ja osav lendaja, kuna lõviosa toidust püüab ta õhust lennu pealt. Suudab lennata lausa kuni 120 km tunnis, olles sellega kiireim laululindude seas. Laulab pääsuke aprillist augustini ja seda nii paigal istudes kui ka lennates. Lauluks on üsna pikk vidin, mis lõpeb särinaga. Inimesed on üritanud pääsukese laulu oma sõnadesse panna ning nii leiamegi pärimusest mitmeid tõlgendusi pääsukese laulule. Välimus. Suitsupääsukese tunneb ära sügavalt harkis saba järgi. Sulestik on ülapool läikiv- sinkjasmust ja alapool peamiselt kreemikasvalge. Sinkjas-must on ka puguvööt. Laup ja kurgualune on roostepunased. Noorlinnud on vähem harkis sabaga. Eluiga. Tavaliselt 5-7 aastat, aga võib elada kuni 11 aastaseks. Kus võib kohata... ,,Maal vanaema juures" oleks vast kõige õigem öelda. Ehk siis silmad tasuks lahti hoida maa-asulates, lautade ja küünide ümbruses ning karjamaadel. Samuti
P ü si enne s ü nnitust vormis · Püsi enne sünnitust vormis · Harjutused vereringele (Niinimetatud veenipumpamise harjutused) · Harjutused kõhulihastele · Harjutused krampide vältimiseks 7 Mõned harjutused Kükid 1. Seiske sirgelt, jalad õlgade laiuselt harkis, käed viidud kõrvale, peopesad allapoole, sõrmed koos, küünarnukid sirged. 2. Astuge parema jalaga samm tagasi (näiteks meetri jagu), kanda põrandalt tõstmata. Kõverdage vasakut põlve nii, et see asuks täpselt kanna kohal. Ärge lükake puusasid taha, aga sirutage selga. Kontrollige lähteasendi õigsust: peate nägema oma vasaku jala varbaid ning tundma teatavat pinget ja venitust kõikides parema jala lihastes. 3
millega Ta ise hakkama ei saa ·Palun patsiendil oma pilk suunata jalgadele (see suurendab kõhulihaste pinget ja aitab kaasa suuremale koostööle) ja toetada need pööramisplaadile ·Kui patsiendi jalad ei ulatu korralikult pööramisplaadile, langetan voodit veelgi ·Enne teisaldamist pean ennast võimalikult patsiendi lähedusse seadma, vajadusel põlvitan patsiendi voodil ·Enne tõstmist pean seisma jalad kergelt harkis, üks jalg teisest ettepoole asetatud, et tagada suurem toetuspind. ·Tõstmisel tuleb mul kasutada jala- ja alakehalihaseid, kõigepealt põlved kergelt kõverdada ja seejärel aeglaselt sirgu ajada ·Kasutan patsiendi teisaldamisel õiget haaramisviisi ·Haaran patsiendist alati tervet kätt kasutades ning püüan kindlaks teha piirkonnad, kust on võimalik kindlalt kinni haarata (nt. Nimmepiirkond) ·Patsiendil palun haarata minu ümbert kinni (nt
Käte jõuharjutused. Tagatoengus kätekõverdused oToetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. oJälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. oNüüd lasku alla ning siis jälle üles. Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, kuid kui hantlid puuduvad võib kasutada ka veega täidetud pudeleid. Küünarvarte kõverdamine oLähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud.(joonis 1) oNüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. (joonis2) oHarjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt.(joonis3) 1. 2. 3. Küünarvarte sirutusharjutused oVõta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirged käed üles pea kohale.(joonis 1.2)
Et al 2006) Räästapääsuke Väike jässakas musta-valgekirju sulestiku ja kontrastselt valge päranipualaga räästapääsuke on paljudes Põhja-Euroopa linnades ja külades tavaline pesitseja. Toitub ainult väikestest kärbestest jm õhuputukatest, tiireldes kõrgel katuste kohal või madalal mageveekogude kohal. Maapinnale tuleb ainult, selleks et koguda oma iseloomuliku pesa esitamiseks muda ja savi. (Elphick, J. Et al 2006) Suitsupääsuke Eesti rahvuslind suitsupääsuke on harkis sabaga läikiv lind, kes on suvel Euroopa talude juures tavaline nähtus, sest ta eelistab pesitseda lautades ja küünides, mille lähedal on tagatud meelistoit suured kärbsed. Püüab neid lennult, sööstes sageli sujuvalt ja nõtkelt madalal kariloomade vahel ning kasutades oma pikka saba küljelt- küljele käänates tüürina. Tema pikalt harkis saba ja sügavpunane kurgualune torkavad lennul tavaliselt hästi silma, aidates välistada segiajamise kõigi teiste
Siiski jäid häirima veel mõned kohad, kus orkester mängis osatäitjate häälest üle ning neid ei olnud kuulda. Seda ei tohiks kindlasti eksisteerida- orkestri ja lauljate suhe peab teraselt paika pandud olema. Siiski oli ka üks näitleja, kelle rolli mängimisega ma rahule ei jäänud. Ma küll ei tea ta nime, kuid häirivaks oli see, et iga kord kui oli tema kord laulis, seisis ta ühe koha peal, käsi mõõgal, jalad harkis. Mõeldes teiste osatäitjate peale, pole ma päris kindel kas ilma subtiitriteta saaksin nende kehakeele järgi aru, mis ooperis toimub. Kuid mõõgaga härra puhul nii kindlasti ei olnud, sest ühe koha peal seismisest on raske midagi välja lugeda. Aga ma olen enam kui kindel, et asi võib olla minus, eks esimene kord ole ikka raske jälgida. Kokkuvõteks ei saa ma tõesti väita, et oleksin enda elu esimese ooperielamusega ääretult rahul.
Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka: on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi on ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalises Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi ning on seotud peamiselt Ordoviitsiumi ja Siluri ajastuga. Põhja-Eestis tekkis esialgu glaukoniiti ja raudooide sisaldav paas RAHVUSLIND-SUITSUPÄÄSUKE (1962) Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 1922 cm. Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega, kõhupool on valge (mõnel alamliigil ka punakas). Iseloomulikuks tunnuseks on roostepunane laup ja kurgualune. RAHVUSKALA-RÄIM (2007) Räim ehk läänemere heeringas. Räim on, enamasti alla 20 cm pikk. Räim on Läänemere peamine töönduskala, andes poole sealsest kalasaagist. Rohkem kui pool kogu saagist läheb konservide valmistamiseks.
ju koolis korrati ülegi seda. Aga minu ees nikastub anatoomgi Mina olen üks üleni süda. Oi kevadeid kõiki, mis Kütteks ei laabund koksi kakskümmend aastat valutatud! Lausa talumatu kütuselaadung. Sõna otseses mõttes talumatu Sina Tulid. Ja vilksti! Selles röökivas mäes sa leidsid vaid poisi, kelles polnudki ängi ka. Südame lihtsalt võtsid mul käest ja läksid kui tüdruk palli mängima. Preilidel lausa kui neediti kannad, seiskusid, silme O-d harkis: "Õeke... vist lõvitaltsutajanna?! lõas... viib utsile zooparki!" Aga mina juubeldan: Ikkekolakas kadus mul kaelast nigu niuhti! Trallitan, tantsin pulmatolana, karjun ja kargan, ikka iuh! ja viuhti! Teosed: "Pilv pükstes" 1915, poeem "Müsteerium - buff" 1918, näidend "Seltsimees Nettele- aurikule ja inimesele" poeem Lasteraamatud: "Lastele" "Kümme lugu lastele" "Mis on hea ja mis on halb" "Raamat- loomaaed" "Kelleks saada?" "Lugu meredest ja majakast" "Tulesäde- traavel"
Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ratas kõrvale- algseisust käed ees-ülal tõstetakse vasak jalg ette, hoogsa käte ja kere liikumisega ette-alla asetatakse eesolevast jalast (tõukejalg) 30-35 cm kaugusele samapoolne käsi. Samaaegselt liigub hoojalg taha-üles 90 kraadise pöördega ning tõuget lõpetades jõutakse kätelseisu 90 kraadise pöördega lähtasendist jalad harkis. Akrobaat- kunstvõimleja, keerukate õhu-ja jõuharjutuste esitaja. Akrobaat esineb kogu oma kehaga ja teeb füüsilist pingutust nõudvaid trikke. Köiel kõndimine on tasakaalu ja vastupidavuse võrdsus. Kätelseis- õlgadelaiuselt asetatud kätega tiriseis, nii, et käed, kere ja jalad moodustavad ühe sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade suunatud sõrmedele. 4 SPORTAKROBAATIKA
taasavati- 1802 5. a) 33% b) 1919 c)230 000 hobest d) 1ha põllumaa kohta.. 1? Hobune 5.2 konditsioonilt: kiirusehobune tööhobune raskeveohobune universaalne hobune 5.3 7-12% 5.4 16 5.5 Kabi 6.1 konstitutsioonitüübilt: töö näituse sugu mitte rahuldav 7.1 harkjalgse ja harkvarbalise seisu vahe? Harkjalgsel seisul on hobuse jalad harkis, harkvarbalisel seisul on alumine osa deformeerunud, kabjad hoiavad laiali 7.2 saabeljalgne seis? tagumiste jalgade ülemine osa tuleb otse alla, aga jala alumine osa suunatud ette. kabjad on ete suunatud. 7.3 ruunjas, kimmel 7.4 otsmikul on täpp : 0,5-4cm 7.5 2,5 aastaselt 8. 4 põhimõõdet ja nende mõõtmistäpsus? Turjakõrgus...täkud 158 ja märad 156 min Rinnaümbermõõt.... Kere põikpikkus... Kämbla ümbermõõt...
1. Käed trimmi! Tagatoengus kätekõverdused o Toetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. o Jälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. o Nüüd lasku alla ning siis jälle üles. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine o Lähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud. o Nüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirged käed üles pea kohale. o Nüüd kõverda käed kõrvade juures küünarnukist taha ja tõsta taas pea kohale üles.
Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi. Mitmeid vorme kasvatatakse aedades ilutaimena, eriti suuremate rühmadena. Sobib lõikelilleks. Looduslikult kasvab meil umbrohuna viljapõldudel. Rahvuslind Suitsupääsuke on alates 26. septembrist 1962 Eesti rahvuslind. Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 1922 cm. Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega, kõhupool on valge (mõnel alamliigil ka punakas). Iseloomulikuks tunnuseks on roostepunane laup ja kurgualune.Suitsupääsukest võib segi ajada roostepääsukesega. Viimasel on küll silmatorkav valge päranipuala, samuti on nende häälitsemine erinev. 6 7 Rahvuskala Eesti rahvuskala on valitud sarnaselt Eesti rahvuslillele, rahvuslinnule ja Eesti
Vältida tuleks kauast viibimist ühes asendis. Kui haige seisund on stabiliseerunud, tuleb juba 24-36 tunni jooksul alustada liikumis- ja kõneravi. Esimesed kolm kuud on taastumine kõige kiirem, mida hiljem raviga alustada, seda kehvemad on tulemused. Füüsiline Tuleks teha harjutusi seistes ja istudes, mis aitaks parandada tasakaalu, tugevdada lihaseid ja võimet keha õigesti hoida. Hooldaja peaks vajadusel kasutama tuge ja juhendama haiget harjutuste tegemisel (seisa jalad kergelt harkis kanna keharaskus vaheldumisi paremalt jalalt vasakule jalale (10 korda); vii parem jalg ette (kõnniasendisse); kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda); vaheta jalgade asend- vii vasak jalg ette; kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda); seisa jalad kergelt harkis; pööra keha puusadest vaheldumisi paremale ja vasakule ning lasta kätel vabalt
Arhailine skulptuur: · jäigad poosid, käed rusikas, üks jalg eespool, suunurgad ülespoole suunatud · kujutati alasti noormehi e. kuroseid ja maani ulatuvas riietuses naisi e. koresid · üks tuntumaid skulptuure on ,,Vasikakandja" · Egiptuse kunsti mõjutused Klassikaline skulptuur: · õpiti kujutama inimkeha täiuslikult · õiged proportsioonid, loomulikud näod ja liigutused · looduslähedane laad · lahendati kontraposti probleem(jalad harkis, üks jalg eespool) · skulptuurid muutusid elulisemaks, loomulikumaks, kuna avastati tasakaalupunkt · kujunesid mitmed koolkonnad: Ateena: tähtsaim meister Pheidias(kasutas krüselefantiintehnikat), Praxiteles(,,Aphrodite"), Myron(skulptuur ,,Kettaheitja"). Suurem liikuvus, jumalad, jumalannad Sparta: tuntuim meister on Polykleitos(,,Odakandja"). Tugevad lihaselised figuurid, jäigemad poosid, spartalaste kujutamine, sõdalased.
Agressiivne stiil Agressiivse suhtlemisstiiliga inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid sageli teiste kulul. Tal pole mingeid probleeme oma vajaduste edastamisega, tehes seda sarkasmi või naljatlevate nähvamiste kaudu. Kui ta oma tahtmist ei saa, asub ta rünnakule tekitades teistes süütunnet ja tõrjuvust. Sageli kasutab vanduvaid sõnu ja absuluute näiteks: ,,alati" ,,mitte kunagi". Kõne on varieeruv. Kehahoiakut iseloomustab võitluspoos: jalad harkis, käed puusas, lõug ette aetud, zestid jäigad, järsud ja võivad olla isegi hirmutavad. Olukorrad, kus üldiselt kasutatakse agressiivset stiili: · hädaolukorras, kus on vaja kiirust ja koordineeritust; · kui kompromissile jõudmiseks ei ole aega; · kui sul on informatsioon ja teadmised, mis raudselt toetavad sinu positsiooni, kui selgitamiseks pole aega.2 Kehtestav stiil Kehtestav käitumine annab võimaluse kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi ilma teist
paarimehega. Nii on alati teisel vimalik tulla appi, kui juhtub nnetus. Igal juhul tuleb kindlalt jälgida, et sa töötaksid piisavalt kaugel oma kaaslasest, nii et ei oleks ohtu, et langev puu satuks üksteise töötsooni. (Sobiv distants on kahekordne langetatava puu pikkus). Kui aga siiski on vaja teha tööd üksi, palu et keegi käiks sind regulaarselt vaatamas. · Jälgi, et töötades sa seisaksid kindlalt, jalad veidi harkis. See tagab töötamiseks hea tasakaalu. · Kui sul on vaja kasutada saagi madalas asendis, siis alati ntkuta plvi. See vähendab pinget su seljale. Kettsaega töötamisel tuleb ette ka palju ohte nt. tagasilöök. Sae tagasilöök on ohtlik kui kettsaagi hooletult kasutatakse. Seepärast on eriti tähtis, et kasutataks õigeid kettsaega saagimise tehnikaid. Õnnetuse risk on väiksem tänu mitmesugustele tagasilööki vähendavatele abinõudele, s.h. tänu sae pidurile
16)Kirjelda orjenteeruv tunnikava 13.-14.a. hooaja alguses Vastused: 1)Korvpalluri liikumistehnikaks nimetatakse jalgadetööd, kuid seda võetakse ka veel kokku nimetusega keha valitsemine. Liikumistehnika all mõistetakse: - korvpalluri põhiasendit - starte - jooksu või samme - pöördeid - peatumisi - hüppeid 2)Korvpalluri kehaasendi võtmeks on tasakaal ja selles tasakaalustatud asendis on korvpalluri - keha kergelt ette kallutatud - jalad õlgadelaiuselt harkis ja põlvist kõverdatud - käed tõstetud vööst kõrgemale ja kõverdatult keha lähedal - vaade otse - labajalad on kas paralleelselt või siis teine jalg natuke eespool - jalad toetuvad täistaldadele ja keharaskus on jaotatud võrdselt mõlema jala päkkadele 3) Korvpallis sooritatakse mängu ajal erinevaid hüppeid: paigalt ja liikumiselt, ühe ja kahe jala tõukega, hüpped üles, edasi ja kõrvale, üksikuid hüppeid ja kordushüppeid. Hüppeid
suitsupääsuke, olles enamasti umbes 13 cm pikk ja kaaludes 16-25 grammi. Sihvaka kehaehitusega suitsupääsukese kukal, selg, väga pikad kuid kitsad tiivad ja harkjas saba on sinakasmustad ning lai rind, alakeha ja päranipuala valged. Nokk on lühike ja eriti tüvikuosas lai; suur nokalahk. Kollakad, valgete karvalaadsete sulgedega kaetud jalad on lühikesed ja nõrgad ning nendega on raske maapinnal liikuda. Saba on lühem ja vähem harkis kui suitsupääsukesel. Sulestik on tihe ja metalliläikene ning nii noortel kui vanadel pääsukestel sarnane. Ei esine ka sugulist dimorfismi. Levila Räästapääsused pesitsevad Euroopas, Aasias (välja arvatud Kaug-Põhi, Araabia poolsaar, Kamtsatka), Jaapanis, Kuriili saartel ja ka Põhja-Aafrika mõningais parasvöötme osades. Räästapääsuke talvitub Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Hindustanis, Indo-Hiinas ja Malai saarestikus.
keskel ja kestab septembri keskpaigani. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, väljaarvatud LõunaAasia ja Arktika. Sügisrände alguseks koondutakse suurteks parvedeks veekogude, soode ja roostike kohal. Rännatakse tavaliselt päevasel ajal ning öösiti kogunetakse roostikesse puhkama. Erandiks on Sahara kõrbe ületamine, kus pigem lennatakse öösel, et vältida ülekuumenemist. Suitsupääsukese tunneb ära sügavalt harkis saba järgi. Isastel on natukene pikemad sabasuled ja need on heaks indikaatoriks emaslindudele. Nimelt mida pikemad sabasuled on, seda ,,kvaliteetsem" on isaslind, sest pikk saba on üks immuunsüsteemi tugevuse näitaja. Sulestik on ülapool läikivsinkjasmust ja alapool peamiselt kreemikasvalge. Sinkjasmust on ka puguvööt. Laup ja kurgualune on roostepunased. Noorlinnud on vähem harkis sabaga. Jagab oma eluruumi inimestega, aga suhtub
KOKKU LAHKU Kui kaks sõna moodustavad ühise Määrsõna muudest sõnadest harilikult määrsõnalise väljend: aegamööda, lahku: väga hea, tohutu suur, vaevalt allamäge, igatahes, kusjuures, kuuldav, kaugemalt vaatajad. kõigepealt, muudkui, puupüsti, sedamaid, vastupidi, ümberringi. Mõlemat moodi kahesilbilise eesosaga viisiütleva juhtumid: piki + silmi, palja + päi, harkis + jalu, vanu + igi, suuri + vaevu, teisi + sõnu. nii palju ja niipalju, kui palju ja kuipalju, selja taga ja seljataga, nii pea ja niipea, nii kaua ja niikaua, nii kaugel ja niikaugel. Pikemad lahku: ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, paljastatud päi, värisevi käsi.
Puudutage vasaku põlvega vasakut küünarnukki ja seejärel sirutage. Tehke seda harjutust ka parema põlve ja parema küünarnukiga 10 korda. Tähelepanu! Äkilise valu ilmnemisel lõpetage kohe harjutuste tegemine. Harjutusi jalgadele Need harjutused aitavad leevendada pikast istumisest tulenevat pinget ja jäikust jäsemetes. 1. Seinakükid: Kui teil on käepärast sein ja kaks kuni neli minutit aega, siis tasub veeta need sellisel moel. Toetage selg vastu seina, harkis jalad harki umbes 35 cm kaugusel seinast. Laskuge istesse hoides jalgu kindlalt vastu maad ning püsige selles asendis 15-30 sekundit. Tõuske püsti tagasi ning lõdvestuge 30 sekundit. Korrake harjutust kolm korda. Ärge kõverdage põlvi rohkem kui 90 kraadi. 2. Kõõluseharjutus: Istuge ja asetage käed ümber parema reie. Tõmmake põlve rinna poole ning sirutage seejärel jalg sirgelt ette, nii kaugele kui saate. Tehke sama teise jalaga. Korrake
Õitest saadakse ka sinist värvi. Mitmeid vorme kasvatatakse aedades ilutaimena, eriti suuremate rühmadena. Sobib lõikelilleks. Looduslikult kasvab meil umbrohuna viljapõldudel. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Rukkilill ) (http://static1.nagi.ee/i/p/97/28/00869728595969_m.jpg ) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Landsvale.jpg ) 4.2. Rahvuslind Suitsupääsuke on alates 26. septembrist 1962 Eesti rahvuslind. Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 1922 cm. Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega, kõhupool on valge (mõnel alamliigil ka punakas). Iseloomulikuks tunnuseks on roostepunane laup ja kurgualune.Suitsupääsukest võib segi 7 ajada roostepääsukesega. Viimasel on küll silmatorkav valge päranipuala, samuti on nende häälitsemine erinev.(http://et.wikipedia.org/wiki/Suitsup%C3%A4%C3%A4suke ) 4.3. Rahvuskivi Eesti rahvuskivi on paekivi
kurameerimisel teevad, on erinevad. Lisaks alateadvuses toimuvatele psühholoogilistele liigutustele hakkavad mehed ühtäkki lipsu kohendama, sätivad kraed või koguni libistavad kätega läbi juuste. Naiste liigutused ja signaalid on mitmekesisemad: juuste tagasiheitmine, randmete näitamine, puusade hööritamine, vargsed kõrvalpilgud, niiskete huultega paotatud suu kuuluvad võrgutamise arsenali. Ka on meeste vaateväljas viibides naistel jalad pisut rohkem harkis kui tavaliselt (Pease 1994). Paljud inimesed pole aga sellest automaatsest mehhanismist teadlikud ning eriti just naised/neiud kasutavad väga palju ka nn võrgutamisliigutusi, mis on küllaltki üldtuntud. Lisaks eespool mainitule kasutatakse veel oma juuksesalkude keerutamist vestluse aja, ripsmetega ,,plaksutamist", naeratamist. Naeratamine muudab meid kõiki sõbralikumaks, kuna naeratus väljendab meeldivust. On tendents, et kui teine inimene naeratab, järelikult me meeldime talle
*Tirel taha algseisust *Tirel taha toenguppharkseisu *Mitu tirelit järjest *Tirel taha istest harkseisu *Tirel taha poolspagaati Ratas kõrvale: Ratas kõrvale - algseisust käed ees-ülal tõsta vasak jalg ette, hoogsa käte ja kere liikumisega ette-alla asetatakse eesolevast jalast (tõukejalg) 30-50cm kaugusele samapoolne käsi. Samaaegselt liigub hoojalg taha-üles 90 kraadise pöördega ning tõuget lõpetades jõutakse kätelseisu 90 kraadise pöördega lähteasendist jalad harkis Juurdeviivad ja ettevalmistavad harjutused Kõik samad harjutused, mis kätelseisu õppimiseks. Eelkõige tuleb ära õppida 11 kätelseis. Ratas kõrvale õpetamise järjekord: 1. Kätelseis abistamisega jalgadest ja toetades vastu seina 2. Ratas kõrvale paigalt 3. Hüppesammu-tempohüppe õppimine.See on hüpe üles ühe jala hooga (tõukejalg) ette, keha kallutatud ette koos käte hooga ette-üles.Maandutakse esmalt tõukejalale. 4
· Tirel taha toenguppharkseisu · Mitu tirelit järjest · Tirel taha istest harkseisu · Tirel taha poolspagaati Hundiratas Ratas kõrvale algseisust käed ees-ülal tõsta vasak jalg ette, hoogsa käte ja kere liikumisega ette-alla asetatakse eesolevast jalast (tõukejalg) 30-50cm kaugusele samapoolne käsi. Samaaegselt liigub hoojalg taha-üles 90 kraadise pöördega ning tõuget lõpetades jõutakse kätelseisu 90 kraadise pöördega lähteasendist jalad harkis Ratas kõrvale õpetamise järjekord 1. Kätelseis abistamisega jalgadest ja toetades vastu seina 2. Ratas kõrvale paigalt 3. Hüppesammu-tempohüppe õppimine. See on hüpe üles ühe jala hooga (tõukejalg) ette, keha kallutatud ette koos käte hooga ette-üles. Maandutakse esmalt tõukejalale 4. Ratas kõrvale hoojooksult kriidiga põrandale märgitud joont mööda abistamisega 5. Ratas kõrvale hoojooksult iseseisvalt Kätelseis
ärevushäirete ja ka depressiooni esinemisega. 2.2. Agressiivne stiil Agressiivset stiili kasutades ei valmistga oma tunnete, mõtete ja soovide edastamine teile mingit raskust, kuid sageli teete te seda teiste õiguste ja tunnete kulul. Kipute teisi sarkasmi või nähvavalt alandama. Kui te oma tahtmist ei saa, asute rünnakule. Agrissiivselt käitudes kiirgab teist üleolekut ja jõudu. Hääletoon võib olla külm ja valju. Silmad on pilukil, keha on kangestunud: jalad harkis, käsi puusas, lõug ees. Sinu zestid on jäigad, järsud ja hirmutavad. Olete oma arvamuse õiguses nii veendunud, et ei kuula, mis teised räägivad. 2.3. Kehtestav stiil Kehtestavalt suheldes ütlete otse välja, mida tunnete, mõtlete ja soovite. Seisate oma õiguste eest ning võtate arvesse teiste õigusi ja tundeid. Kuulate tähelepanelikult ning annate mõista, et olete teist kuulanud. Olete avatud läbirääkimistele ja
Küllap sellepärast valitigi rukkilill meie rahvuslilleks. Rukkilille sügavsinine ja säbruline õis on väga ilus. Oleks minu teha, siis paneksin igasse koolisööklase rukkilille pildi. See on märk: leiba tuleb austada. Leiba austades austame ka Eestimaad ja rahvast, kes seda leiba kasvatab. EESTI RAHVUSLIND SUITSUPÄÄSUKE ON EESTI RAHVUSLIND 1960. AASTAST. Seda lindu tunned sa kindlasti. Tal on sinkjasmust kuub, harkis saba ja valge lipsuga punakaspruun kurgualune. Meile saabub suitsupääsuke aprilli lõpul või mai algul. Hiljuti pääsukesed lahkusid. Praegu on nad teel oma talvekorterisse Aafrikas. Suitsupääsukesele on Eestimaal pandud üle kahekümne nime. Neist tuntumad on: kodupääsuke, laudalakapääsuke, laulupääsuke, harksaba, karuhänd, pärispääsuke. Pesa ehitab suitsupääsuke lauta, rehe alla, kuuri või lihtsalt räästa alla. Pesa kujutab pealt lahtist poolkera.
puistatakse peale samuti head mulda ning seejärel aetakse auk kinni ülejäänud mullaga. Istutamiskoht peab jääma ümbritsevast maapinnast vajumise arvel pisut kõrgemaks, et sinna ei koguneks lume- ega vihmavett. Kuna augu kaevamisel osa mullast ,,ära kaob" , tuleb selle täitmiseks võtta kõrvalt lisamulda. Istutamisel hoitakse istikut ühe käega õiges kõrguses nii, et lõpus oleks haavaistiku juurekael sama sügavalt mullas nagu taimlas. Mulda tuleb harkis sõrmedega juurte vahele suruda, et ei jääks tühimikke ja lõpuks mulda jalaga pealt kergelt tihendada. Mulda ei tohi istiku ümber sõtkuda, eriti niiske maa korral, see tihendab liigset mulda ja kaob mulla õhustatus.Vead: · Auk tehakse liiga väike juurte mahutamiseks, see peab olema vähemalt 30 cm läbimöödus ja 25 cm sügav. · Väikese augu korral ei paigutu juured küllalt sügavale ja need võivad vihmaga paljaks jääda.
................. ............................................................................................................ 6. Hommikuvõimlemine lõpetatud läks ta rõõmsalt laulu ümisedes dusi alla. ............................................................................................................ ............................................................................................................... ... 7. Ta jäi metsakauplejate ette seisma jalad harkis ja käed sirutatud oodates sellelt vastutervitust. ............................................................................................................. .................................................................................................................................. .. 8. Tema aadress on Pärnu maakond Tootsi alev Kuuse tänav 32. ................................................................................................... 9
kes käib, pilk maas, või teeb end istudes võimalikult väikseks. Kui meil mõnes olukorras puudub enesekindlus, siis reedab meid meie kehakeel ebakindluse signaale märgates reageerivad inimesed neile koheselt. Enesekindlaid signaale nähes reageerivad nad teistmoodi. Kui inimesed kohtlevad teid, nagu oleks te enesekindel, siis te muututegi endale üllatuseks enesekindlaks. Jalgade kasutus Kui istuda jalad veidi harkis, kiirgab inimesest avameelsust, kui aga kaksiratsi, siis väljendatakse oma üleolekut. Jalga üle tooli käepideme visates, jäetakse mulje, et teil on ükskõik. Kui pahkluu on asetatud põlvele või kui pahkluud on ristatud, võib see olla vastuhaku märk. Kui istutakse jalg üle põlve ja kiigutatakse seda, ollakse kas tüdinud, vihane vüi frustreerunud. Sageli on jalad ja jalalabad pööratud inimese poole, kellest olete kõige rohkem huvitatud. (McKay 2000: 65) Ruumivöönd
selle kiigutamine, vahest kühmus olek, kiire hingamine või hinge kinni pidamine ja aegajalt õhu ahmimine, hääl madal, samuti hääle pidev muutmine. g) Pinge, tüdimus, frustratsioon: rusikas käed, jalg üle põlve ja selle kiigutamine. 9 h) Hea tuju korral on inimesed avalad, siirad, avameelsed, hoolivad ja mõistvad. See väljendub kindlalt silma vaatamises, käed on avatud peoga väljasirutatud, istutakse jalad veidi harkis, sirge keha hoiak, kõne aeglane, rahulik, hääl vaikne. i) Valmisolekust ja eneseohjeldamisest annab märku põlvedele asetatud käed või seljataha põimitud käed, sirge kehahoiak, sügav rahulik hingamine.6 6 Mckay, Matthew. Suhtlemisoskused. Tartu, Väike Vanker, 2004 10 KOKKUVÕTE Referaadi ,,Emotsioonid" eesmärgiks oli teada saada, mis on Emotsioonid, kuidas need
Ilmad on nüüd juba muutlikud ja külmad. Kui mardipäeval kuu selgest taevast maha vaatab,tuleb soe talv ja kuiv suvi. Mardipäeva lumi toob hea vilja-aasta ja palju õunu. Mardipäeval ei tohi kedrata,muidu jäävad lambad pimedaks.tuleb,et maa müdiseb:maa külmetand. Kui mardid on mustad,siis jõulud valged-lumi maas,ja kui mardid on valged,siis jõulud mustad. MÄNGUD Harakahüppamine Mängijad hüppavad kükkis haraka moodi (jalad veidi harkis).Kes kauem või kaugemale hüppab,on võitja. Konnade võidujooks (Martna,1938) Lapsed kükitavad kahes reas,näod vastamisi.Hüpatakse kükakil vastasreani,pööratakse ümber ja hüpatakse oma kohale tagasi.Esimesena tagasijõudnud rida on võitja. Võitjale plaksutatakse. Kaelkirjak (Setu 1940) Mängivad 2 last.Esimene hoiab käes pikka tokki,mille otsas on saabas,teine on kummargil ja hoiab esimesest poisist vöökohast kinni.Nendest on üle laotatud
Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka: on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi on ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalises Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi ning on seotud peamiselt Ordoviitsiumi ja Siluri ajastuga. Põhja- Eestis tekkis esialgu glaukoniiti ja raudooide sisaldav paas RAHVUSLIND-SUITSUPÄÄSUKE (1962) Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 19 22 cm. Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega, kõhupool on valge (mõnel alamliigil ka punakas). Iseloomulikuks tunnuseks on roostepunane laup ja kurgualune. RAHVUSKALA-RÄIM (2007) Räim ehk läänemere heeringas. Räim on, enamasti alla 20 cm pikk. Räim on Läänemere peamine töönduskala, andes poole sealsest kalasaagist. Rohkem kui pool kogu saagist läheb konservide valmistamiseks.
painutajalihastele ja küljelihastele. Treenerid oskavad sind selles juhendada. Toitu tervislikult Luude tervise jaoks on esmatähtis D-vitamiin ning nagu teame, siis ka kaltsium. Proovi vajalik kogus neid aineid kätte saada toidust. Kui tunned, et võid vajada toidulisandeid, konsulteeri enne oma arstiga. Kergeid nippe, kuidas oma rühti parandada · Alustuseks seisa sirgelt Aja selg sirgu ja seisa nii, et jalad on kergelt harkis. Kujutle, et keegi tõmbab kergelt nöörist su pealage ja tunneta, et tasakaal hajuks jalgadel ühtlaselt. Hoia nii ja loenda aeglaselt viieni. · Pane alaseljale tugi Rulli käterätikut, et sellest muudustuks piklik toru ning aseta see alaselja ja seljatoe vahele. See ei lase sul istudes längu vajuda. Tee nõnda ka autos! · Muuda asendit Istu kogu istmikuga täielikult toolil, et tekiks väiksem võimalus seljale toetuda. · Meeldetuletus
Lisaks alateadvuses toimuvatele psühholoogilistele liigutustele hakkavad mehed ühtäkki lipsu kohendama, sätivad kraed või koguni libistavad kätega läbi juuste. Naiste liigutused ja signaalid on mitmekesisemad: juuste tagasiheitmine, randmete näitamine, puusade hööritamine, vargsed kõrvalpilgud, niiskete huultega paotatud suu kuuluvad võrgutamise arsenali. Ka on meeste vaateväljas viibides naistel jalad pisut rohkem harkis kui tavaliselt. Mis on naiste "ma ei tea"? Mehed on üldse haruldaselt taipamatud. Eriti puudutab see seksi. Siin ei pääse näitest: "Kui mees küsib oma naiselt, kas talle meeldiks õhtul seksida, ja too vastab: "Ma ei tea", siis võib mees sellest vääralt aru saada ning arvata, et naine andis eitava vastuse. Mees arvab, et teda tõrjutakse tagasi, ent naine tegelikult alles hellitab endas seda mõtet". Reeglina ei oska mehed arvatagi,
6.2) konditsioonilt jagatakse hobused: 1) näituse konditsioon 2) töökonditsioon 3) sugukonditsioon 4) mitterahuldav kondtsioon 6.3) täiskasvanud hobusel moodustab luustik kuni 7-12% kehamassist 6.4) maksimaalse pingutuse korral võib hobuse hapnikuvajadus suureneda 15-17 korda (laskovi andmetel) 6.5) kannaliigesest allapoole jääv piirkond on pöid 7.1) mis vahe on harkjalgsel ja harkvarbalisel seisul ? harkjalgsel on jalad alates õlast harkis, laiema vahega kui normaalne, harkvarbalisel seisul on kabi ainult väljapoole pööratud. 7.2) kirjelda saabeljalgset seisu : Korrapärase seisu puhul langeb puusaliigesest alla lastud vertikaaljoon sääre keskkohalt, kabja külgseina keskkohalt poolitab kabja.Tagajala kand on keskteljest taga pool täielikult ja pöialiiges on teljest eespool. 7.3) valged karvad raudjate, punaste, pruunide, kollaste seas: kimmel. 7.4) otsmikul on täpp, selle läbimõõt on : 0,5 4 cm 7
Kokku saab sõnu kirjutada kindlate liitsõnade analoogial (nt muudkui, otsekui analoogial ka justkui; päripäeva, pärituul, vastutuul analoogial ka pärituult, vastutuult; aegamööda, kordamööda, pikkamööda eeskujul ka meeltmööda, jõudumööda, kontimööda) Kaheti võib kirjutada ka kahesilbilise eesosaga viisiütleva juhtumid: piki + silmi, kinni + silmi, üksi + silmi, palja + päi, purjus + päi, püsti + päi, palja + käsi, ristis + käsi, palja + jalu, harkis + jalu, üksi + sõnu, teisi + sõnu, vanu + igi, suuri + vaevu. Pikema täiendiga viisiütlevad kirjutatakse lahku: ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, paljastatud päi, vankuvi jalu, värisevi käsi. Kaassõna (ees- või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku. (mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber, vastu seina, ukse ees, jõe ääres, rehe all, pea kohal, peale selle, õhtu poole, maad ligi.)
Muidugi, niisuguse mõttelaadiga, seda taipas ta kähku, polnud just kerge võita suguvendade lugupidamist. Isegi ta lihased vanemad olid jahmunud, et Jonathan pikki päevi tiirutas üksinduses, sooritades sadu madalliugeid, lihtsalt katseks. Näiteks ei mõistnud ta ikka veel, miks on see nii, et kui ta lendab vähem kui poole tiivasirutuse kõrgusel merepinnast, võib ta õhus püsida kauem, vähimagi jõukuluta. Ka tema liuglemised ei lõppenud tavapärase jalad-harkis-ees sulpsatusega, vaid hoopis sujuvalt laugja kiiluveega, kui ta pinda puudutas, lestad tihedalt voolujoones vastu keha. Ja kui lauglend sai otsa luite kohal ning ta maanduski ette- sirutatud jalu, tatsudes liival hoogu maha, olid ta vanemad ikkagi nõutud. "Miks, Jon, mis mõtet sel on?" küsis ta ema. "On's sul nii raske olla nagu kõik teised parveliikmed? Las lasevad madalat liugu pelikanid ja albatrossid, - see nende amet. Ja miks sa ei söö, poju? Sinust on jäänud ainult luud ja suled
Sageli algavad agressiivsete inimeste laused sõnaga "sina", millele järgneb rünnak või sildikleepimine. Tihti kasutab sõnu nagu "alati" ja "mitte kunagi" ning tema kirjeldusest ei jää kahtlust, et temal on alati õigus. Agressiivne käitumine kiirgab endast üleolekut ja jõudu. Hääeletoon võib varieeruda külmast ja haudvaiksest ninaka ja sarkastilise või valju ja kiledani. Silmad on pilukil, pilk ei ütle midagi. Keha on kangestunud võitluspoosis: jalad harkis, käed puusas, lõug ette aetud, zestid jäigad, järsud ja hirmutavad. Vahel näitab näpuga või vibutab rusikaga. Tavaliselt on oma arvamuses nii kindel, et ei kuula, mida teised räägivad, isegi siis, kui ise neilt midagi küsite. Agressiivsuse käitumise plussid: · Suudab kindlustada endile materiaalsete vajaduste rahuldamise. · Reeglina oskab ennast ja oma isikuruumi kaitsta. · Ja tundub, et suudab enda ja teiste elusid kontrollida.
Näiteks kimbatuses olev inimene kratsib pead, kahtlust tundes puudutab käega nina, vihaselt või nördinult hõõrub peoga kaela. Kurvastus paneb inimesi käsi murdma, ootusärevus käsi kokku hõõruma ning põlvedele asetatud käed tähendavad valmisolekut. Kätega saab teha ka zeste millel on täpne sõnaline vaste nagu ,,rahu" või ,,käi pikalt". Ka jalgadega antakse teisele osapoolele palju informatsiooni edasi, näiteks kui istume jalad veidi harkis siis kiirgab meist avameelsust kuid toolile katsiratsi istumine näitab üleolekut(McKay 1995, 60). 5.4. Kehahoiak ja hingamine Kühmus olek võib olla märk tujutusest, väsimusest, alaväärsustundest või soovist märkamatuks jääda. Sirget selga seostatakse tavaliselt parema tuju , suurema enesekindluse ja avatuma olekuga kui kühmus kehahoiakut. Pinges ja jäik kehahoiak annab märku kaitsepositsioonist, vaba olek aga avalusest(McKay 1995, 61).
aktiivsust. Liikumismängud võivad olla jooksumängud, jõumängud (näiteks ,,Vägikaikavedamine") või näiteks osavusmängud. Tihti kasutati ka erinevaid abivahendeid mängude läbiviimiseks, näiteks palle (,,Muna") või klotse, toikaid (,,Kaikamäng") või salli (,,Pimesikk"). Liikumismänge mängiti ka pühadel. Mardipäeval mängiti ,,Haraka hüppamist", mis seisnes selles, et mängijad hüppavad kükkis haraka moodi (jalad veidi harkis). Kes kauem või kaugema piirjooneni hüppab, on võitja. Jõulude ajal meeldis noortele õlgedel mängida ,,Vägikaikavedu". Selles mängus istuvad vedajad sirgete jalgadega, tallad vastamisi, ning hoiavad mõlema mäega kaikast, kusjuures ühe vedaja käed on kas teise omade vahel koos või on mõlema käed vaheliti. Kaigas peab vedamise algul asetsema jalataldade kokkupuutekohal. Kumb teise üle veab, on võitja. Mõningates Eesti kohtades mängiti seda mängu ka nii, et
Eristatakse eri koolkond. Tervikuna iseloomustas: jumalate kujutamine, tähtis oli inimlik mainejoon, portreekunst muutus rohkem individuaalseks. Koolkonnad: Aleksandria koolkond n: Niiluse grupp Pergamoni koolkond n: Pergamoni alatari friis, mis oli kaunistatud skupltuuridega. Seal Sureva Paljalase kuju Rhodose koolkond n: kuulsaim Veenuse kuju (naiselike proportsioonide ja iluideaal), Rhodose Koloss kujutatud harkis jalgadega, kus vahelt said laevad sõita. Päikesejumal Heliose kuju, käesolev tõrvik oli ühtlasi ka majakaks. 32m kõrgune, maavärinas kõigepealt kukkus ümber, 6-7. Saj olla Araabia kaupmehed kuju kuskile vedanud. POLE SÄILINUD!!!! Üks kuulsamaid Rhodose koolkonna skulptuure on Laokooni grupp. MAALIKUNST Kreeklased ise hindasid maalikunsti väga kõrget, kahjuks pole midagi säilinud. Mingi ettekujutse saab vaasimaalidest.
Kangiprintsiibi kasutamine suurendab inimese tõstmis-, liigutamis- ja käsitsemisjõudu. 3.1.4. Raskusjõu seadus Igal objektil on raskuskese (inimesel on see umbes teise nimmelüli kõrgusel) ning on võimalik tõmmata kujutletav joon raskuskeskmest eseme toestuspinna keskpunkti. Mida laiem on toestusalus ja madalam raskuskese, seda stabiilsem on ese. Samuti on roomama hakkaval lapsel madal raskuskese ja lai toetusalus ja kui laps alguses püsti tõuseb, hoiab ta jalgu harkis. Kaua voodihaiged olnud inimesed toetuvad kõndimahakkamisel mööbliesemete vastu, hoiavad abistajal käest kinni või kasutavad jalutuskeppi, et oma toetusalust suurendada. Tõhus liikumine vajab rohkemat, kui lihtteadmisi organismi mehhaanikast. 3.1.5. Ergonoomika ja lihas- luukondlikud süsteemid Bioloogiliselt põhjendatud liikumise ja tegutsemise tõlgendus on piiratud lihaste mahu ja kokkutõmbejõuga. Ergonoomika käsitleb vastavuse loomist inimese ja tema tegevuse,
Kinni püütud mängija on võimalik ära päästa joostes ta ümber ja kallistades teda. Võidab mängija , keda vähem tabatud. Juhised: Kui kull ei suuda juba pikemat aega ühtegi mängijat tabada, määrab mängujuht uue ja aktiivsema juhtmängija. Hargikull Õpilased on mänguväljakul, valitakse välja kull (püüdja) Seejärel, käib vile ning kull hakkab teisi õpilasi püüdma. See, keda kull puudutab, peab harkis jalgadega seisma. Vaba mängija (keda pole veel kinni püütud), saab vabastada kinnipüütud mängija pugedes tema harkis jalgade vahelt läbi. Arendab mängijate vastupidavust ja kiirust. Toots Ja Teele Moodustatakse kaks tiimi. Mõlemad tiimid määravad endi hulgast ühe ´´Teele´´ ja ühe ´´Tootsi´´. Järgmiseks võtavad mõlemad tiimid eraldi ringi ja hoiavad üksteise kätest või ümber õla kinni. Mõlema meeskonna ´´Toots´´ ei kuulu ringi. ´´Tootsi`` ülesanne on
annaabi.ee 
