Linnud (0)

Linnud
· Sillaotsa Põhikool
· 7. Klass
· Meriliis Evart
Suitsupääsuke
Hirundo rustica
· Suitsupääsukesel on pikk harkis saba.
· Kehapikkus on 19­22 cm.
· Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse
läikega.
· Suitsupääsuke eelistab pesapaiga valikul
kultuurmaastikke.
· Suitsupääsukese kutsehüüd on "vidiitvidiit",
laul on enamasti kiire ja pikk, meenutades
vidinat.
· SUITSUPÄÄSUKE ON EESTI
RAHVUSLIND !!!
Kiivitaja
Vanellus Vanellus
· Kiivitaja on 2831 cm pikk.
· Sulestik on mustvalge ülalpool roheka
läikega.
· Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga
avamaastikes nt: põldudel, rohumaadel
ja soodes.
· Kiivitaja toiduks on selgrootud
putukate valmikud ja vastsed, limused.
· Kiivitajat on nimetatud tema
iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse
käitumise järgi.
Pöialpoiss
Regulus Regulus
· Pöialpoiss on Eesti ja Euroopa väikseim
linnuliik.
· Kehapikkus on 9 cm, kaal 47 g.
· Elupaigana eeslistab pöialpoiss
kuusikuid.
· Pöialpoiss toitub putukatest.
Kuldnokk
Sturnus vulgaris
· Kuldnokk on musta läikiva sulestikuga mida
katavad väikesed valged tähnid. Kehapikkus on
2123 cm, kaal 6580 g.
· Kuldnokk tarvitab nii loomset (putukad ja
nende vastsed, ussid, teod jt. selgrootud) kui
taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad).
Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline.
· Kuldnokk elutseb peamiselt kultuurmaastikul,
kuid ka igasugustes puistutes.
Linavästrik
Motacilla alba
· Rahvapäraseid nimesid: Jäälõhkuja,
linalind, jääpõrutaja, jääkilataja, jääpõtk,
jäätallaja, linapäästrik, linapääsuke.
· Elab ava ja poolavamaastikul, eelistab
kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses.
· Linavästrik on rändlind, aga üksikud isendid
võivad ka Eestisse talvitama jääda.
· Linavästrik pesitseb mitmesugustes õõnsustes
ja varjete all, nii maapinna tasemel kui ka
mitme meetri kõrgusel.
Suurkirjurähn
Dendrocopos major
· Suurkirjurähn on ilusa kirju sulestikuga
lind.
· Isaslindudel on punane kukal.
· Elupaigaks on talle kõikvõimalikud
puistud: alates asulates olevatest
aedadest kuni suurte metsade
keskosadeni välja. Meelispaigaks on aga
niisked kuusesegametsad.
· Toitu hankides toksib rähn palju
aeglasemalt ja vaiksemalt. Sel ajal
meeldib tal segajatega ka peitust
mängida.
Hallhaigur
Ardea cinerea
· Hallhaiguri üldpikkus on 90­98 cm,
tiibade siruulatus 175­195 cm.
· Lind kaalub 12 kg.
· Täiskasvanutel hallhaigrutel on valge
pea, mille tipuosa on must.
· Hallhaigrud toituvad putukatest,
kaladest ja mitmetest teistest veekogu
lähedal elavatest selgrootutest.
· Nad pesitsevad sageli veekogude
lähedal ja metsades.