Eesti Vabariigi sümboolika (0)

Eesti Vabariigi sümboolika
EESTI RIIGIVAPP on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp.
Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi.
Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta.
EESTI RIIGILIPP , mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge.
Värvide tähendus :
S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks;
M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku , kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks;
V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort.
EESTI RAVUSHÜMN

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
Muusika Fredrik Pacius
sõnad Johann Voldemar Jannsen
See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol.

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!

Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!

Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
RAHVUSLILL - RUKKILILL (1968)
Kõrgus 15 cm kuni 1 meeter. Õied moodustavad korvõisiku. Värvuselt on õied enamasti sinised, kuid võivad olla ka sinivioletsed, harvem purpurpunased, lillakasroosad kuni valged. Õitseb juunist septembrini (oktoobrini). Rukkilille viljad on äraspidimunajad veidi karvase pinnaga keskmiselt 4 mm pikkused helehallikad või kollakad seemnised. Rukkilille lehed on lihtlehed , mille pealmine pind on helbelistest karvadest valkjas kuni hallikas, alakülg viltjaskarvane. Varred kasvavad enamasti üksikult.
Rukkilill kasvab peamiselt rukkipõldudel ning on seeläbi olnud tihedalt seotud eestlaste igapäevase leivaga.
RAHVUSKIVI - PAEKIVI (1992)
Paas ehk paekivi on üldnimetus mitme erinevat liiki lubjakivi kohta, mida Eestis leidub eriti maa põhjaosas ja saartel. Paest rannapank kulgeb piki peaaegu kogu Eesti mandriosa ja saarte põhjarannikut ning mitmel pool kaevandatakse seda ehitusmaterjaliks. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO Maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna Vanalinn.
Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise- ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi.
Margil on kujutatud paest pankrannikut Pakri neeme tipus.
Paekivi on tekkinud läbi aegade mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit . Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka: on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi on ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalises Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi ning on seotud peamiselt Ordoviitsiumi ja Siluri ajastuga. Põhja-Eestis tekkis esialgu glaukoniiti ja raudooide sisaldav paas
RAHVUSLIND-SUITSUPÄÄSUKE (1962)
Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 19–22 cm. Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega, kõhupool on valge (mõnel alamliigil ka punakas). Iseloomulikuks tunnuseks on roostepunane laup ja kurgualune .
RAHVUSKALA-RÄIM (2007)
Räim ehk läänemere heeringas. Räim on, enamasti alla 20 cm pikk. Räim on Läänemere peamine töönduskala, andes poole sealsest kalasaagist. Rohkem kui pool kogu saagist läheb konservide valmistamiseks.