KUNST PRANTSUSMAAL JA KESK-EUROOPAS 18. sajandil (0)

KUNST  PRANTSUSMAAL JA KESK­
EUROOPAS 18. SAJANDIL
Kaisa   Kask  11.E 
Louis XV ja tema aegne õukond
Louis XV ajal veetis Prantsusmaa õukond oma aega pidutsedes(1). 
Nende elu  sisuks  oli otsida ja leiutada üha uusi ning peenemaid 
meelelahutusi.
Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati.
Hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja 
pikantset  nalja .
Enneolematu  huvi kergemeelsete armusuhete vastu.
Sellest ajast on ka pärit kurikuulus lause “Pärast meid tulgu või 
veeuputus ”.
Muudatused 18.sajandi kunstis 
ja  rokokoo
Kunst  pidi olema meelelahutajaks ja  aitama  unustada  muresid .
Louis XIV  laskis  Versilles’ parki ehitada kergema, vähem paraadliku 
palee  Trianoni .
Tollal ehitatud linnapaleede  sisekujunduses  tehti järgmised 
muudatused:  loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest; kaeti 
seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened  liistud  
või  raamid ; liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja  kapriisne  
ornamentika(2).
Sisekujunduses kasutati sageli suuri peegleid ning rokokoo siseruum oli 
intiimne  ja võluv(2).
Baroklikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate piirjoontega 
kergete toolidega, need võimaldasid mõnusat, lodevat istumist(2).
Uue ornamendika stiili nimi oli rokokoo, pärineb prantsuskeelesest 
nimetusest rocaille, mis tähendas merekarbi poolmikku meenutav  motiiv  
(nn. orvand)(3).
Rokokooajastul levis Euroopas ka hiina kunsti mõju, nii et räägitakse nn. 
hiinatsemisest (chinoiserie).(4)
Mood rokokooajastul
Rokokoo meestemoodi iseloomustavad kõrgete kontsadega  kingad , 
valged  sukad , pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja 
meigitud nägu. (5)
Naisedki kandsid parukat ja nende heledast siidist kleidid olid 
ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohutu suureks puhvitud 
seelikuosaga.(5)
Skulptuur
Võrreldes barokiga muutusid vormid pehmemaks, õrnemaks ja 
ümaramaks.
Levis  pisiplastika , mis oli enamasti koketeeriva maiguga(6)
Rokokoolikku vaimulaadi iseloomustab skulptuur  “Amor endale 
Heraklese nuiast vibu tegemas” E. BOUCHARDON(6)
Maalikunst
ANTOINE  WATTEAU  maalid muudab eriti võluvaks tema  meisterlik  
õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine 
ühtseks nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks.(7)
Tema teostes on elurõõm tihti segunenud õrna lüürilisuse ja 
melanhooliaga.(7)
Kuigi Watteau maalide süzeeks on peamiselt lõbutsev  seltskond , ei 
samastu kunstnik oma piltide tegelastega, vaid vaatleb neid justnagu 
nukralt või peene irooniaga kõrvalt.
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Watteau maal 
●
Kolmas tase
“Peorõõmud”
●
Neljas tase
●
Viies tase
Rokokoo kõige tüüpilisemaks maalikunstnikuks peetakse FRANçOIS 
BOUCHER ’d.(8)
Tema maalid on dekoratiivsed ja kohandatud rokokoointerjöörile.Tal muutus 
koloriit mahedaks, sageli läägeks.(8)
Rokokoolikuks realistiks võib nimetada JEAN  BAPTISTE  SIMéON  CHARDIN .
(9)
Tema eelistatud teemadeks olid õukond ja keskkihtide igapäevaelu.(9)
Kunst Saksamaal 
Väikemonarhid olid need, kes püüdsid jäljendada Prantsuse õukonna 
elustiili ja uut kunstilaadi.
Saksamaal levis rokokoo, segunedes saksa hilisbarokiga nõnda, et 
barokk   domineerib  välis­, rokokoo aga sisekujunduses.
Rokokoo stiilis lossid olid nt Amalienburgi loss ja Sanssouci loss. 
(10)
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
 
Sanssouci loss
●
Viies tase
Veduudimaalijad
Veneetsias töötas mitu maalijat, kes  kujutasid  oma kodulinna vaateid 
(nn.  veduute ). (11)
Tuntuimateks veduudimaalijateks olid  CANALETTO  ja FRANCESCO 
GUARDI. (11)
Nende maalid on nii detailitäpsed kui ka maalilised, et neid on saanud 
kasutada usaldusväärsete ehitusajalooliste dokumentidena. (11)
Tänan kuulamast

Document Outline

• Slide 1
• Louis XV ja tema aegne õukond
• Muudatused 18.sajandi kunstis ja rokokoo
• Slide 4
• Mood rokokooajastul
• Skulptuur
• Maalikunst
• Slide 8
• Slide 9
• Kunst Saksamaal 
•  
• Veduudimaalijad
• Slide 13