Põhivara 100,- Maksuvõlg 20,- Kassa 50,- Osakapital 50,- Ostjate ettemaksed 80,- Kokku 150,- Kokku 150,- 3. Koosta olemasolevate andmete põhjal bilanss. (8 punkti) · Tootmisseadmed 340 000 · Intressitulu 16 000 · Võlad hankijatele 250 000 · Palgakulu 413 000 · Käibemaksu ettemaks 159 500 · Pangakontod 14 700 · Aktsiakapital 400 000 · Ostetud kaubad müügiks 123 500 · Muu äritulud 12 000 · Ettemaksed hankijatele 56 000
Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõtetele Sidusettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele Muud aktsiad, osad ja võlatähed Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku 9. Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses)
b) Panka laekub ostjalt müügiarve eest, koostatakse raamatupidamislausend..... D pank K nõuded ostjate vastu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... kasumiaruande kirjed ei muutu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: suureneb kirje: pank; väheneb kirje: nõuded ostjate vastu Tarnijale makstakse teenuse eest ettemaks, koostatakse raamatupidamislausend..... D Ettemaksed hankijatele K Pank selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... kasumiaruande kirjed ei muutu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: suureneb kirje Ettemaksed hankijatele; väheneb kirje Pank c) Makstud ettemaksu eest saadakse teenus kätte, koostatakse raamatupidamislausend..... D Kulud (ostetud teenused) K Ettemaksed hankijatele selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline
Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 0 Varud 0 0 Tooraine ja materjal 0 0 Lõpetamata toodang 0 0 Valmistoodang 0 0 Ostetud kaubad müügiks 0 0 Ettemaksed hankijatele 0 0 KÄIBEVARA KOKKU 0 0 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 0 0 Tütarettevõtete aktsiad või osad 0 0 Pikaajalised nõuded tütarettevõtetele 0 0 Sidusettevõtete aktsiad või osad 0 0
madala omakapitali osakaaluga kõrge ROE. Kuna madala omakapitali osakaaluga kaasneb kõrgem risk, siis selle kompensatsiooniks peab ka tootlus kõrgem olema Käibevälted•Käibekapitali analüüsi eesmärgiks on aru saada, kui palju ettevõttel on käibevahendite all raha kinni ning kui suures osas tuleb käibevahendeid finantseerida muudest allikatest (lühiajalised pangalaenud, omakapital)•Käibekapital = ostjate võlg + varud – võlgnevus hankijatele•(Deebitoride, varude, hankijate) käibevälde on periood, mis näitab, mitme päeva jagu keskmiselt ettevõttel on üleval ostjate võlgnevusi, varusid ja võlgu hankijatele•Kõrge hankijate käibevälde (üle 60 päeva) annab indikatsiooni sellest, et ettevõttel on probleeme oma hankijatele tähtaegselt tasumisel Kõrge varude käibevälde (üle 100 päeva) viitab varude ebalikviidsusele Kõrge (üle 45 päeva) debitoorse võlgnevuse käibevälde viitab
I=0,1*45 000= 4500, sest I oli 10% pikaajalised kohustused (LD) 2. TIE= EBIT/I => 7=EBIT/4500 => EBIT= 7*4500= 31 500 TIE=7 3. EBT= EBIT I EBT= 31 500 4500 = 27 000 4. T = 0 (tulumaks ainult dividendidelt) NI = EBT T NI= 27 000 5. VC = S EBIT (NB! Edgari valem!) VC = 270 000 31 500 = 238 500 2. Finantsplaan Ettevõtte varad perioodi lõpus 340. Müüdud kaupade maksumus on 300. Varud perioodi alguses on 211. Hankijatele maksmata arvete algsaldo 50. Ostetud laovaru kokku 429. Hankijate lõppsaldo 66. Leida maksed hankijatele rahavoo eelarvesse. LAHENDUS: (konspekt lk.61) CFP = - (VC + MOC + IRY AP) IRYt (varud perioodi lõpus) 340 VC (müüdud kaupade maksumus) 300 IRYt 1 (varud perioodi alguses) 211 APt 1 (hankijatele maksmata arvete algsaldo) 50 APt (hankijate lõppsaldo) 66 IRY = IRYt IRYt 1 => 340 211 = 129 AP = APt APt 1 => 66 50 = 16
12. 28. veebr kantakse arveldusarvelt veebr palgad 1 986 13. 04. märts Eelmise kuu maksude tasumine 1 387 SALDOD 31.03.2011. 0 10 297 9 120 54 550 Võlad hankijatele Maksuvõlgnevus Võlad töövõtjatele Suveniiride koolitus palgakulu Telefon müük PASSIVA PASSIVA PASSIVA TULU TULU KULU KULU
Bilanss enne toimunud majandustehinguid AKTIVA PASSIVA Kirje Summa Kirje Summa Kütus 350 Põhikapital 50000 valmistoodang 1420 maksuvõlad 400 Arveldusarve 77310 võlgnevus hankijatele 330 Debitoorne võlgnevus 100 kasum 12000 Võetud laenud 15000 Palgavõlgnevus töötajatele 1450 Kokku 79180 Kokku 79180 Bilansimaht 79 180kr. Bilanss pärast toimunud tehinguid
1.2 Kaupade väljapaneku korraldamine Kaubad on välja pandud vastavalt planogrammile ja müügitehnoloogiale. 3.1.3 Kaupade ning kaubataara Kaubakäitlus toimub vastavalt kaupluse vastuvõtu, müügiks ettevalmistamise, eeskirjades määratule. väljapaneku ja ladustamise korraldamine ning eelnimetatud tegevustes aktiivne osalemine. 3.1.4 Kaupade ning taara tagastamine Tagastused toimuvad vastavalt hankijatele. hankelepingute tingimustele. 3.1.5 Sortimendis olevate kaupade Müügipersonal tunneb sortimendis tundmine ning nende tutvustamine olevaid kaupu ning saab neid tutvustada müügipersonalile. klientidele. 3.1.6 Tagada müügisaalis oma Kõik kaubagrupi kaubad on varustatud kaubagrupi kaupadele reklaam ja õigete hinnasiltidega. Kaup on
4.4.Varade käibekordaja = müügi netokäive / koguvara 2011.a. 147 802/101 581= 1.46 2010.a. 99 312/95 241= 1.04 2009.a. 95 241/120 836= 0.79 Näitab ettevõtte varade käsutamise efektiivsust või ka seda, mitu müügi netokäibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta. See on üks Nordeconi näitajatest, mis on tõusnud normaalsele tasemele võrreldes eelmiste perioodidega. 4.5.Hankijate võla välde = võlad hankijatele / (realiseeritud kaupade kulu/365) 2011.a. 27 403/(147 608/365)= 67.77 2010.a. 17 429/(100 012/365)= 63.61 2009.a. 24 154/(145 883/365)= 60.43 Näitab, mitme päeva jooksul tasume oma hankijatele võlad. Nordeconil on see tõusnud kolme aastaga tervelt nädala võrra. 5.Pankrotitestid 2011 aasta kohta 5.1.Altermani 2. test nn. ekspressanalüüs: a) -1,0736 x käibekapital/ lühiajalised kohustused 0,3877 b) 0,579 x kohustused/passivad -1.0736*71 525/62 535-0
mida tingib majandustehing. Lausendid jagunevad: · lihtlausendid, kus ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. · liitlausendid, kus ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või vastupidi. · komplekslausendid, kus mitme konto deebetid korrespondeerivad mitme konto kreedititega. · Lihtlausend Osteti seadmeid 200 000 krooni eest. Arve tasumata. D: Masinad ja seadmed 200 000 K: Võlad hankijatele 200 000 · Liitlausend Arvelduskontolt tasuti hankijale 200 000 ja käibemaksu 54 000 kr. D: Hank.tasumata arved 200 000 D: Käibemaks 54 000 K: Arvelduskonto 254 000 Lausendid peavad sisaldama: · dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · tehingu kuupäeva; · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debiteeritavad ja krediteeritavad summad. Kontoplaan
KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 kr KOKKU rühm 6. 0 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 7.2. Lõpetamata toodang 7.3. Valmistoodang 7.4. Ostetud kaubad müügiks 7.5. Ettemaksed hankijatele KOKKU rühm 7. 0 kr Käibevara KOKKU 0 kr Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud 8.1. Tütarettevõtete aktsiad või osakud 8.2. Pikaajalised nõuded tütar-ja emaettevõtetele 8.3. Sidusettevõtete aktsiad vōi osad 8.4. Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele 8.5. Muud aktsiad,osad ja võlatähed 8.6. Mitmesugused pikaajalised nõuded 8.7
TV IO = (1 + MIRR ) n Pikaajaliste investeeringute finantseerimise võimalused Pikaajalised investeeringud vajavad pikaajalisi rahaallikaid. On võimalik finantseerida omakapitaliga või võõrkapitaliga so pikaajaliste laenudega. NB! Kapitali eelarvestamisel mõistetakse võõrkapitali all ainult pikaajalisi finantseerimisallikaid, Lühiajalised kohustused (võlad hankijatele, lühiajalised laenud ja muu) on käibekapitali juhtimise teema. Pikaajalised laenud · tähtaeg üle aasta; · tähtaja ülempiiri ei ole, kuid reeglina mitte üle 10-12 aasta; · riskide maandamiseks nõuab pank tagatist; · tavaliselt nõutakse 20-30% omafinantseeringut. Liising Liisingfinantseerimine e kapitalirent (finance lease)- rendivorm, mille puhul liisingperioodi lõppedes läheb objekti omandiõigus lepingu nõuetekohasel täitmisel
Web browseri liidesega saab kasutaja ligipääseda andmebaasidele mille firma on avalikuks teinud. Kommunikatsioon: Intranet võib töödata ka suhtlusvahendina organisatsiooni siseselt. Webi avaldamine lubab firma andmeid säilitada ning kergesti ligipääseda kasutades hypermedia ja webi tehnoloogiat Ekstranet Ekstranetiks nimetatakse intraneti laiendust väljapoole läbi Interneti, et võimaldada valitud (vastava sihtrühma) klientidele, hankijatele ja oma firma ringiliikuvatele töötajatele juurdepääsu firma konfidentsiaalsetele andmetele ja rakendusprogrammidele. Ekstranet erineb tavalisest firma veebisaidist, millele juurdepääs on kõigile vaba. Vahel võib see erinevus olla mõneti ähmane, kuid üldiselt tähendab ekstranet reaalaja-juurdepääsu läbi mingit tüüpi tulemüüri (firewall). Kuigi selliste süsteemide puhul tuleb pöörata erilist tähelepanu turvameetmetele, muutuvad nad järjest populaarsemateks.
algjääk, kg 16 22 29 24 16 20 lõppjääk, kg 22 29 24 16 20 soetamise vajadus, kg 166 227 285 232 910 3A. Materjali eest tasumine 1 kg materjali hind on 2 kr. 50% arvest tasutakse samas kvartalis, ülejäänud järgmises kvartalis. Aruandeaasta lõpus oli võlg hankijatele 30 000 kr. 1 I II III IV A I kv ostetud materjali maksumus, kr 1660 2270 2850 2320 9100 tasmata arved a.algul, kr 30 000 30 000
passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad ühtesid ja samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.), passivas aga tuuakse varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse, kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa muutusi bilansikirjetes. Neid muutusi arvestatakse kontodel. Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod.
Varade kasutamise efektiivsuse näitajatest Rentaabluse näitajatest Likviidsuse ja maksevõime näitajatest Omakapitali kasutamise efektiivsuse näitajatest Finantsanalüüs 12. Kui ettevõte kasutab varude juhtimisel EOQ mudelit, siis optimaalse tellimis koguse puhul: Ettevõtel puuduvad varude hoiukulud ja laovaru kui selline On võimalik alati lükata edasi makstaolevate (hankijatele tasumata) arvete tasumine On varude tellimiskulud võimalikult minimaalsed Varude tellimiskulud võrduvad varude hoiukuludega 13. Ettevõtte võtab pangast pikaajalist laenu, mille eest ta soetab koheselt kinnisvara, kuhu plaanitakse rajada kolme aasta pärast üks toomisüksus. Sel juhul ettevõtte kapital ... Suureneb Ei muutu
KAVANDATAVAD BILANSID (tuhat krooni) Bilansikirjed AKTIVA Kassa ja pangakonto 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Nõuded ostjate vastu Ettemaksed Varud Käibevara kokku Põhivara 165 165 165 165 165 Akkum.põhiv.kulum 14,1 28,2 42,3 56,4 70,6 Aktiva kokku 150,9 136,8 122,7 108,6 94,5 PASSIVA Lühiajal.kohustused Võlakohustused Tellijate ettemaks Võlad hankijatele Maksuvõlad Pikaajalised kohust Pikaajal.laen 141,0 109,7 75,9 39,4 0 Muud Kohustused kokku 141,0 109,7 75,9 39,4 0 Omakapital Aktsiakapital Eelm.per.jaot.kasum Aruandeaasta kasum 1244,2 1264,2 1357,9 1660,7 1663,6 Omakapital kokku 1244,2 1264,2 1357,9 1660,7 1663,6 Passiva kokku 1385,2 1374,0 1433,9 1700,1 1663,6 LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK
200… (1) 200… (2) (milj. kr.) Müügitulu 52 78 Müüdud kaupade kulu 30 41 Amortisatsioon 10 12 Äritulu 5 8 Valmistoodang laos 6 5 Nõuded ostjatele 10 15 Kohustused hankijatele 6 9 Põhivarad (neto) 80 84 Arvestades, et ettevõte ei müünud ega kandnud aasta jooksul põhivarasid maha, millised olid ettevõtte investeeringud põhivaradesse 20… (2).a. jooksul? A 68 B 72 C 12 D 16 E mul on erinev arvamus (milline?) 10. Milline alltoodud väidetest on väär? A käibasagedus ja käibevälde on pöördvõrdelised näitajad
ostuvajadus(kg) 23 250 35 850 32 300 30 800 122 200 1tetrapakendi ostuhind 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 rahavajadus mat.jaoks 11 625 17 925 16 150 15 400 61 100 rahavajadus (kokku kõik materjalid) 188 325 290 385 261 630 153 720 894 060 Materjalide tasumise eelarve näitab, kui palju vajatakse jooksvalt likviidset vara (raha), selleks et tasuda hankijatele. Lähtudes rahakäibe juhtimise eesmärgist: kiirendada klientide arvete laekumist ja maksimaalselt maksetähtaja piires viivitada klientidele maksta olevate arvete tasumisega, muutub eriti oluliseks lühiajaliste kohustuste juhtimine. Ettevõte vajab lühiajaliste kohustuste juhtimist lisaks rahakäibe parandamisele ka selleks, et suurendada kasumit ja maandada riske. Hankijatele tasumata arvete arvelt on meil võimalik rahastada ettevõtte
o 50 – 249 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/teenuse omahinda: o otsekulud 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püsikulud aastas 3000 ja muutuvkulud on 70 kr/tk: o 100 8. Likviidsuse suhtarvud näitavad: o näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks 9. Bilansi aktivakirjete koosseisu ei kuulu: o võlad hankijatele 10. Ärikasum on: o Kasum kogu majandustegevusest 11. EMTAK on: o Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: o aasta realiseerimise netokäive üle 16 000 EUR 13. Osaühingu osakapitali suuruseks peab asutamisel olema vähemalt o 2500 eurot 14. Ettevõtte materiaalse põhivara hulka ei kuulu: o liising 15
Käibevara kokku 1067,4 2142,2 3310,4 4771,9 6233,4 Põhivara 165 165 165 165 165 Akkum.põhiv.kulum 14,1 28,2 42,3 56,4 70,6 Aktiva kokku 1218,3 2279,0 3433,1 4880,5 6327,9 PASSIVA Lühiajal.kohustused Võlakohustused Tellijate ettemaks Võlad hankijatele Maksuvõlad Pikaajalised kohust Pikaajal.laen 141,0 109,7 75,9 39,4 0 Muud Kohustused kokku 141,0 109,7 75,9 39,4 0 Omakapital Aktsiakapital 40 40 40 40 40 Eelm.per.jaot.kasum 1037,3 2129,3 3317,1 4801,0
ettevõtte võime üle oma arveid tähtaegselt tasuda. Kui kreditoorse võlgnevuse maksmise periood on ebatavaliselt pikk, on see tõenäoliselt märgiks, et ettevõttel ei ole oma arvete tasumiseks piisavalt raha ja ta võib lühikese ajaga maksejõuetuks osutuda. Perioodi lühidus näitab vastupidiselt, et ettevõtte kas kasutab varase maksmise soodustusi või tasub lihtsalt oma arveid varem, kui seda peaks tegema (Bragg 2005, lk 101). hankijatele tasumata arved Kreditoorse võlgnevuse pikkus = (5) netokäive päevas Ostude maht peaks olema tuletatud kõikidest aasta jooksul tehtud kulutustest, välja arvatud palgakulud. Palgakulusid ei arvestata, kuna see ei ole suhtarvu lugejas toodud kreditoorse võlgnevuse osaks. Ka kulum ja amortisatsioon peaksid olema ostude summast välja jäetud, kuna need ei seondu rahaliste maksetega (Ibid
Päevad päevade kogus tasumisel, Makse tähtpäev Viitenumber Arve koostaja Artikkel Tulu artikkel Km. % - käibemaksu % Kogus kauba kogus Hind 1 ühik hind Summa kauba summa Käibemaks käibemaksu suurus Märkus Kreedit bilansi konto (Summa kauba kauba või teenuste omahind) Tarnijate arved Dokumendi pealdises järgmised andmed : Arvestuslik kuupäev arve sisestamise kuupäev Arve kuupäev ja Dok number Kreedit balansi konto, sisestatakse automaatselt Võlad hankijatele Tarnija Tarniv firma valitakse firmade teatmikust. Kui antud firma omab tasumata arveid või ettemaksu pakutakse välja tabel kõikide sulgemata sissekannetega zurnaalist Arveldused tarnijatega. Kui on vajalik dokument lisada juba enne sissekantud arvele või oli juba eelnevalt tasutud, on vajalik klikkimisega ära märkida vastav sissekanne tabelis ja vajutada nupule OK. Tabeli sulgemine ilma valikuta - nupp Katkesta. Maksetingimus arve tasumise kuupäev.
Andres Laar 2008 2007 BILANSI MUUTUSED MUUDATUSED AKTIVAS- REEGLINA RAHA JA VARA VAHELISED MUUTUSED, NÄITEKS RAHA VÄHEM, MATERJALI ROHKEM VÕI DEBITOORSET VÕLGA ROHKEM, KAUPA VÄHEM, SEADMEID ROHKEM, RAHA VÄHEM NEED TEHINGUD EI MUUDA BILANSI MAHTU- VARAD EI MUUTU AKTIVA MUUTUB JA PASSIVA MUUTUB, NÄITEKS MATERJALI ROHKEM, VÕLGNEVUST HANKIJATELE ROHKEM VÕI SOETATE UUED SEADMED JA VÕLG PANGALE SUURENEB VÕI TASUTE LIISINGUMAKSE JA VÕLGNEVUS LIISNGUFIRMALE VÄHENEB JNE. BILANSIMAHT MUUTUB MUUDATUSED PASSIVAS- REEGLINA OMAKAPITALIS TOIMUVAD MUUTUSED, NÄITEKS DIVIDENDIMAKSE ARVELEVÕTMINE, PIKA VÕLA ÜLEVIIMINE LÜHIAJALISEKS, BILANSIMAHT EI MUUTU Andres Laar 2008 2007 BILANSS Seisev kell näitab ööpäevas õiget aega
Varade käibe kordaja 3,0 (korda) Põhivarade käibe kordaja 5,0 (korda) Lühiajalise võlgnevuse 18,75 (korda) käibekordaja Maksevalmiduse kordaja 2,0 (korda) Varad Kohustused 1. Sularaha ja 50000 Lühiajalised kohustused pangakontod (a) 2. Lühiajaline 40000 1. Hankijatele maksmata 25000 võlgnevus (b) arved (f) 3. Varud (c) 10000 Pikaajalised kohustused 100000 4. Põhivarad (d) 150000 Omakapital Aktsiakapital 75000 Eelnevate perioodide jaotamata 50000 kasum
Tulevaste perioodide kulud Varud sh tooraine ja materjal 19 879 21 553 17 157 pooltoodang 18 620 20 364 14 430 valmistoodang 12 455 13 397 18 271 10 ostukaup müügiks 508 326 318 ettemaks hankijatele Varud kokku 51 462 55 640 50 176 Käibevara kokku 95 597 95 930 105 177 PÕHIVARA Tütarettevõtte aktsiad 3 482 5 722 4 520 Muud pikad nõuded 46 626 2 098 Ehitised ja rajatised, maa 58 620 66 745 68 620 Masinad ja seadmed 123 497 146 638 151 395
(miinusmärgiga) Piiramatu kasutuseaga varade hulka loetakse kunstiteosed ja väärtuslikud manuskriptid. Neilt amortisatsiooni ei arvestata. 4. Lõpetamata ehitus. Sellel kirjel näidatakse omatarbeks valmistatavatele pooleliolevatele põhivaraobjektidele tegelikult tehtud väljaminekud. Ettemaksed ehitusettevõtetele näidatakse kirjel Ettemaksed materiaalse põhivara eest. 5. Ettemaksed materiaalse põhivara eest. Siin näidatakse põhivara hankijatele tehtud ettemaksed. 10. Immmateriaalne põhivara esitatakse kolmel kirjel. a. Arenguväljaminekud b. Ostetud kontsessioonid,patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. c. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara näidatakse bilansis jääkväärtuses. Immateriaalse põhivara liikide kulumi kohta tuuakse andmed aastaaruande lisas. Immateriaalne põhivara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses.
........8 2 VARUD JA VARUDE LIIGID Varusid saab liigitada mitmel viisil. Asendi järgi ettevõtte tootmis-/töötlemis tegevuses jaotatakse varud kolmeks põhiliigiks: Tooraine Lõpetamata tooted Valmistooted Eestis kasutatava finantsarvestuse ja- aruandluse järgne liigitus: Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksud hankijatele Varude liigid funktsiooni järgi on: Kasutusvaru ehk ringlusvaru- varud, millest rahuldatakse tavaline nõudlus varude täiendamise vahel. Transiitvaru- tooted ja materjalid, mis on veovahendil teel ühest kohast teise. Reservvaru- varud, omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettearvamatu nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu.
selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada varude käivet, vähendada ostjatelt arvete laekumise perioodi ja pikendada hankijatele tasumise perioodi. Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha ja raha ekvivalendid on: sularaha kassas; raha pangaarvetel; kiiresti realiseeritavad (kaubeldavad) väärtpaberid Raha ja raha ekvivalentide juhtimise võtmeküsimused: optimaalse rahajäägi planeerimine; Ettevõtte rahandus Kristo Krumm raha puudujäägi vältimine; raha ülejäägi otstarbekas kasutamine.
Piiramatu kasutusajaga põhivara on: maa, kunstiteosed ja raamatukogud. KOHUSTUSED Bilansis kajastatud kohustused on aruandeperioodil või varasemal perioodil tekkinud võlg, mis tõenäoliselt nõuab varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata. LÜHIAJA LISED KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused esinevad bilansis kaheksa põhirühmana: 11. Võlakohustused 12. Ostjate (tellijate ) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele 14. Mitmesugused võlad 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) Bilanss, kasumiaruanne 2 Triin Muulmann 17. Lühiajalised eraldised 18. Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud Lühiajaliseks loetakse kohustusi, mille maksetähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem.
koostatakse ostu-müügi leping kahes eksemplaris. Nimetatud dokumendid on aluseks lausendite kandmiseks päevaraamatusse, millest on kokkuvõte kuu pearaamatus. Osaühingu rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel või kassades. Osaühingul on kaks arvelduskontot. Pangaoperatsioone on lubatud teostada ainult selleks volitatud isikul. Sularaha väljavõtt toimub peamiselt tegevdirektori poolt pangaautomaadist. Hankijatele tasumine ja maksude maksmine toimub interneti panga kaudu pearaamatupidaja poolt. Algdokumendiks tehingute tõestamiseks on pangakonto elektrooniline väljavõte. Analüütilist arvestust peetakse erinevate pangakontode viisi. Raamatupidamise sise-eeskirjades on määratud ka valuutakassas ja -arvelduskontodel rahaliste vahendite arvestus, kuid valuutaga ei ole ettevõttel arveldamist veel ette tulnud. 1.6.3. Varud Ettevõtte peamised varud moodustuvad toorainest ja valmistoodangust
koostatakse ostu-müügi leping kahes eksemplaris. Nimetatud dokumendid on aluseks lausendite kandmiseks päevaraamatusse, millest on kokkuvõte kuu pearaamatus. Osaühingu rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel või kassades. Osaühingul on kaks arvelduskontot. Pangaoperatsioone on lubatud teostada ainult selleks volitatud isikul. Sularaha väljavõtt toimub peamiselt tegevdirektori poolt pangaautomaadist. Hankijatele tasumine ja maksude maksmine toimub interneti panga kaudu pearaamatupidaja poolt. Algdokumendiks tehingute tõestamiseks on pangakonto elektrooniline väljavõte. Analüütilist arvestust peetakse erinevate pangakontode viisi. Raamatupidamise sise-eeskirjades on määratud ka valuutakassas ja -arvelduskontodel rahaliste vahendite arvestus, kuid valuutaga ei ole ettevõttel arveldamist veel ette tulnud. 1.6.3. Varud Ettevõtte peamised varud moodustuvad toorainest ja valmistoodangust
5. Luua struktuur kus faile hostitakse. 6. Kasutajatega intraneti testimine. 4 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 2.Ekstranet Firma intraneti laiendus väljapoole firmat läbi Interneti, et võimaldada valitud klientidele, hankijatele ja oma firma ringiliikuvatele töötajatele juurdepääsu firma konfidentsiaalsetele andmetele ja rakendusprogrammidele. Ekstranet erineb tavalisest firma veebisaidist, millele juurdepääs on kõigile vaba. Vahel võib see erinevus olla mõneti ähmane, kuid üldiselt tähendab ekstranet reaalaja-juurdepääsu läbi mingit tüüpi tulemüüri (firewall). Kuigi selliste süsteemide puhul tuleb pöörata erilist tähelepanu turvameetmetele, muutuvad nad järjest populaarsemateks. 2
Kreedit: Arveldusarve 1000 EEK 2. Raha väljamaksmine kassast Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK Kreedit: Kassa 2000 EEK 3. Raha laekumine pangakontole Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK 4. Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 10 000 EEK 6. Raha eest kauba müük Firma müüs summas 12 000 EEK (10 000 EEK kauba eest + käibemaks 2000 EEK) ja raha laekus kassasse Deebet: Kassa 12 000 EEK Kreedit: Müügitulu 10 000 EEK Kreedit: Käibemaks 2000 EEK VÄLISVALUUTA ARVESTUS 7
Põhivara kokku 1501015 1739696 4393893 3658260 2922626 2186992 1451358 AKTIVA KOKKU 1771316 2042196 6071091 6396723 6860686 7047256 6939406 PASSIVA Lühiajalised kohustused 6. Tagatiseta võlakohustused 50000 25000 0 0 0 0 0 7. Hankijatele tasumata arved 126803 110000 0 0 0 0 0 8. Maksuvõlad 0 12000 40000 40000 40000 40000 40000 Lühiajalised kohustused kokku 176803 147000 40000 40000 40000 40000 40000
5. Materiaalne põhivara 910 910 910 6. Immateriaalne põhivara Põhivara kokku 799 688 577 AKTIVA KOKKU 2 456 3 165 4 878 PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 7. Võlakohustused 8. Ostjate (tellijate) ettemaksed 9 toodete ja kaupade eest 9. Võlad hankijatele 10. Maksuvõlad Pikaajalised kohustused 11. Pikaajalised võlakohustused 12. Muud pikaajalised võlad Kohustused kokku Omakapital 13. Aktsiakapital 1 830 1 830 1 830 14. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 637 1 344 15. Aruandeaasta kasum (kahjum) 637 708 1 714 PASSIVA KOKKU 2 467 3 165 4 878 5.7. ÄRIPROJEKTI LOGO JA VORMIRIIETUS
Seega aktsiaid ostes kuulub Teile proportsionaalne osa ettevõttest ning Teie ise olete ettevõtte aktsionär. Aktsiatest teenitakse kasu enamasti turuhinna tõusult. Aastaaruanne - Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aktiva- ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.) Passiva - varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Aktsiaselts- Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused: aktsiateks jaotatud aktsiakapital aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga aktsiakapital peab olema vähemalt 25000 eurot
Hea hinna ja kvaliteedi suhe Puudub kohapealne toitlustus Lahtiolekuaeg 24h Turg on väikese populatsiooniga Koolitatud personal Toote/teenuse eksklusiivsus linnas Tähtaegadest ja lepingu Finantsprobleemid Puudused seadusandluses tingimustest kinnipidamine hankijatele Lisateenuste pakkumine (kampaaniad, elav muusika) VÕIMALUSED OHUD Kasvav klientuur Turg ei laienegi Töötajate hankimine osalise Tööjõu vähenemine/kallinemine Konkurentide lisandumine tööajaga kooli kõrvalt Hooajalisus Sõltuvus hankijatest
KULUD kokku 254 661 712 ÄRIKASUM 97 250 046 Finantstulud ja kulud kokku -2 150 298 22 ARUANDEAASTA KASUM 95 099 748 Konsolideeritud rahavoogude aruanne tuhandetes kroonides 2008 2007 Lisa PÕHITEGEVUSE RAHAVOOD 8 Laekumised klientidelt 622 734 400 442 Hankijatele ja töötajatele tasutud summad -450 722 -247 525 Fondidest saadud tulu ja saadud intressid 2 749 1 927 Makstud intressid -11 329 -7 384 Riigi eelarveline sihtfinantseering 13 000 12 000 176 431 159 460 Rahavood põhitegevusest kokku INVESTEERIMISTE RAHAVOOD
Mitmesugused nõuded esit. 4 kirjel: · nõuded tütar- ja emaettevõtetele, · nõuded sidusettevõtetele, · arveldused aktsionäridega, · muud lühiajal. nõuded. 3 3. Kaubavarude hindamise meetodid. Ettevõtte bilansis kajastatakse varusid alljärgnevatel kirjetel: 1) tooraine ja materjal, 2) lõpetamata toodang, 3) valmistoodang, 4) ostetud kaubad müügiks, 5) ettemaksed hankijatele. Kaubavarud - kõik kaubad, mis on firma omanduses ja ettenähtud müügiks, sh teelolevad kaubad. Kaubavarude hindamine - varude ja realis. kauba maksumuse mõõtm., kui toote ühiku omahind per. jooksul muutub. Probleem: kuidas jagada realiseerimisel oleva kauba maksumust: · realiseeritud kauba maksumuseks; · perioodi lõpu varuks. Kaubavarude hindamise 4 enamlevinud meetodit: 1) Individuaalhinna meetod katkematu identifitseerimise meetod. Ei sobi kaupade arvest., mis
kohustised. T V c) Finantsaruanne, mis kajastab firma finantsseisundit, on kasumiaruanne. T V d) Kontol Akumuleeritud kulum on raha vara asendamiseks. T V e) Kui leidis aset väljaminek, siis omakapital väheneb. T V 43. Ettevõtte käibevara hulka kuulub: a) põhikapital; b) kasum; c) ostjate ettemakse; d) ettemakse tarnijatele (hankijatele). 44. FIRMA kaubavaru algjääk on 4000 kr, soetatud kaubad 8500 kr ja kaubavaru lõppjääk 6000 kr. Perioodi jooksul kajastati kasumiaruandes kuluna: a) 3000 kr; b) 5500 kr; c) 6500 kr; d) 8500 kr. 45. Konto Tulevaste perioodide rendikulu saldo (enne korrigeerimiskannet) oli aasta lõpul 2700 kr (novembri, detsembri ja jaanuari rent, mis maksti ära 1. novembril). Korrigeerimiskanne, mis tuleb teha 31
Immateriaalne põhivara 3 6 -3 -50% Kinnisvara investeeringud 49 116 -67 -57,8% Muud nõuded ja ettemaksed 57 58 -1 -1,7% AKTIVA KOKKU 35163 35115 48 0,20% PASSIVA Lühiajalised kohustused Saadud, maksude, lõivude ja trahvide 6 4 2 50% ettemaksed Võlad hankijatele 1320 769 551 71,6% Võlad töövõtjatele 1661 1509 152 10,1% Muud kohustused ja saadud ettemaksed 2002 1039 963 92,7% Laenukohustused 870 928 -58 -6,3% Lühiajalised kohustused KOKKU 5889 4249 1640 38,6% Pikaajalised kohustused 15867 11412 4455 39%
1. Finantsinformatsiooni ülevaade audiitor sooritab kontrollis protseduure, mis ei ole nii põhjalikud kui auditeerimine. Eesmärk on jõuda negatiivse järelduseni, audiitor peab jõudma kinnituseni, et finantsinfo ei sisalda olulisi vigu, mis seaks kahtluse alla raamatupidamisaruannete õiguse. 2. Kokkuleppelised toimingud kliendi ja audiitori vahel kokku lepitud auditi iseloomuga toimingud mingis kitsamas valdkonnas (nõuded ostjate vastu, võlad hankijatele, varud jne). Audiitor ei anna tavaliselt hinnangut objektile, vaid esitab tähelepanekud kliendile, kes peab ise järeldused koostama. 3. Aruannete koostamine audiitori tegevuses teisejärguline, sest audiitor ei saa auditeerida ettevõtet, mille finantsaruanded ta ise koostas. Audiitorkogu Järgib audiitortegevuse seadust, peab kinni üldkoosolekul kinnitatud otsustest, täidab põhikirja nõudeid ning järgib rahvusvaheliselt tunnustatud audiitortegevuse üldprintsiipe
ÜHINEMISTE peamine eesmärk peaks teoreetiliselt olema aktsionäridele täiendava väärtuse loomine. Seda püütakse saavutada kahe või enama ettevõtte ressursside kombineerimise läbi. Konkreetsemalt taotletakse järgmisi tulemusi: - Suurem turuosa - Mastaabiefekti ärakasutamine ehk tegevuskulude sääst ((juhtkonna vähendamine, müügipersonali parem ärakasutamine jne) - Konkurentsivõime tõstmine ettevõtete tugevate külgede ühendamise abil (juurdepääs uuele tehnoloogiale, hankijatele, vahendajatele) - Suurenenud finantsiline tugevus ja vastupidavus HORISONTAALSEL ÜHINEMISEL- ühinevad kaks sama tegevusala ettevõtet, nt kaks panka, kauplusteketti või õppeasutust. Taotletakse eelkõige mastaabiefekti ja turuosa suurendamist. Kui ühinevad ettevõtted tegutsevad erinevatel turgudel, laieneb ühinemise läbi ka tegevus geograafiliselt ja ühisnemisprotsess võib olla lihtsam. VERTIKAALSEL ÜHINEMISEL- on ühinevate ettevõtete väärtusketid omavahel
4 Kohustused Lühiajalised kohustused Võlakohustused 94 929 92 329 2 600 3% 7 1 Võlad hankijatele ja muud võlad 43 420 32 609 10 811 33% 3 0 Ettemaksed 2 757 3 207 -450 -14% 0 0 Eraldised 0 1 796 -1 796 -100% 0 0 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused kokku 141 106 129 941 11 165 9% 10 1 Pikaajalised kohustused
22 iga ettevõte vajab enda esindusele silti, reklaami kas raadios, televiisoris, internetis või abi kampaania korraldamisel. Kuid ümberlülitumine ühelt pakkujalt teisele on ostjate jaoks lihtne ja ostjakulud on kõrged, mis suurendab survet pakkujatele. Oluliseks teguriks ostuotsusel võib saada reklaamteenuse hind. Hankijate surve on madal, sest iga ostja on oluline klient ja hankijaid on palju, mis tähendab mitmeid asendusvõimalusi hankijatele. Ostjatel on väga lihtne vahetada hankijat. Asendustoodete surve on kõrge. Asendustooteks võib pidada sedagi, et ettevõtete jaoks ei ole primaarne kasutada pidevalt reklaamteenust. Asendustooteks võib pidada võimalust teenusest loobumiseks. Kliendid tarbivad seda pigem hooajaliselt, näiteks jõulude ajal või erinevate kampaaniate korras, kui uus ettevõte tuleb turule. Asenduskulud on klientidele väga madalad ja mõned ettevõtted püüavad hakkama saada
aruandvatele isikutele (avansistidele). Viiendas bilansirühmas “viitlaekumised” näidatakse aruandeperioodi kasumiaruandes tuludeks arvestatud, kuid bilansipäevaks laekumata: - intressid (pangakontodelt, võlakirjadelt); - dividendid (aktsiatelt); - muud viitlaekumised (üür). Seitsmendat rühma “varud” näidatakse järgmises liigenduses: - tooraine ja materjal; - lõpetamata toodang; - valmistoodang; - ostetud kaubad müügiks; ettemaksed hankijatele Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei
Näiteks suurendati aruandeaasta kasumi arvelt aktsiakapitali. III muutus suureneb bilansi aktiva ja suureneb bilansi passiva ühe ja sama summa võrra e. toimub vara ja vara katteallikate suurenemine. Bilansimaht suureneb. Näiteks saadi arvelduskontole pangalaenu. IV muutus väheneb bilansi aktiva ja väheneb bilansi passiva ühe ja sama summa võrra e. toimub vara ja vara katteallikate vähenemine. Bilansimaht väheneb. Näiteks maksti arveldusarvelt hankijatele. 7 5. Konto mõiste ja liigid Bilansis kajastatakse vara ja vara katteallikad teatud kindla kuupäeva seisuga. Ettevõttes toimub aga majandustehinguid palju ja pidevalt. Kõiki muutusi jooksvalt bilansis kajastada pole otstarbekas. Jooksvat arvestust peetakse kontodel. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu kontot.
39. Mis asi on ravikindlustus a) raha, mida makstakse igakuiselt 65 aastastele ja vanematele b) raha, mida makstakse inimestele, kes otsivad tööd c) raha, makstakse, kui inimene on trauma tõttu töövõimetu d) raha, mida makstakse igakuiselt peredele, kus kasvavad väikesed lapsed 40. AS Kadakas raamatupidaja andis juhatusele ettevõtte rahalise seisu kohta aru (kroonides): Aktsiakapital 480000 Raha ja pangakonto 550000 Võlad hankijatele 85000 Võlad töövõtjatele 215000 Kaubad müügiks 130000 Lühiajaline laen krediidiasutuselt 300000 Masinad ja seadmed 705000 Ettevõtte bilansis olev sõiduauto 195000 Aruandeaasta kasum 500000 Ettevõtte bilansi passiva pool on: a) 1 100 000 krooni b) 1 365 000 krooni c) 1 580 000 krooni d) 1 710 000 krooni 41. Millest sõltub tavaliselt kõige enam see, kui palju keegi teenib? a) inimese poliitilisest kuuluvusest b) inimese vanusest c) nõudlusest selle inimese oskuste järele
annaabi.ee 
