Intranet,extranet, internet, WAN, LAN (2)

Haapsalu Kutsehariduskeskus
Arvutiteenindus 1
Andres Nurk
Intranet ,extranet, internet , WAN, LAN
Referaat
Juhendaja : Marko Kõrv
Uuemõisa 2008

Sisukord

Sisukord 2
1. Intranet 3
1.1Intraneti ehitus 3
1.2Intraneti eelised 3
1.3Intraneti paigaldamine 4
2. Ekstranet 5
2.1 Ekstraneti eelised 5
3.Internet 6
3.1 Interneti ajalugu 6
3.2 Interneti teenused 7
4. WAN 8
4.1 WAN ühendused 8
5.LAN 9
Kasutatud kirjandus 10

1. Intranet

Intranet ehk sisevõrk on asutuse sisevõrk, mis põhineb Interneti protokollistikul. Intraneti võib võtta kui privaat versiooni internetist, mis on piiratud organisatsioonis. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel.
Selline intranet võib olla tegelikult internetis ja asutus paikneda laiali erinevates kontorites, võib-olla suuresti isegi töötajate kodudes (kuivõrd korralik intranet võimaldab infoga tegelevatel töötajatel, nagu programmeerijad , teadlased, copywriterid jms. töötada kodus juba väga mugavalt).

Intraneti ehitus

Intranet on ehitatud samal põhimõtel ja tehnoloogial kui internet, klientidel ja serveritel mis töötavad interneti protokollpõhikomplektil. Firma intranetil ei pea ilmtingimata olema ligipääs interneti. Kui selline ligipääs on olemas siis on see läbi arvutivõrgu lüüsi mis on kaitstud tulemüüriga hoides eemale väliseid ühendusi. Alates umbes 1995.a. on intranetid tänu odavate või tasuta veebilehitsejate ja veebiserveri -tarkvara kättesaadavusele ettevõtetele mõeldud arvutustehnika kõige kiirema kasvuga valdkond . See võimaldab kasutada lihtsat ja ühetaolist hüperteksti liidest paljude erinevate infoliikide ja rakendusprogrammide jaoks. Mõned firmad annavad valitud klientidele üle Interneti ligipääsu oma intranetile, sel juhul nimetatakse võrku ekstranetiks .

Intraneti eelised

Tööjõu produktiivsus: Intranet aitab kasutajatel määrata ja kasutada informatsiooni kiiremini. Web browseri liidesega saab kasutaja ligipääseda andmebaasidele mille firma on avalikuks teinud.

Kommunikatsioon: Intranet võib töödata ka suhtlusvahendina organisatsiooni siseselt.

Webi avaldamine lubab firma andmeid säilitada ning kergesti ligipääseda kasutades hypermedia ja webi tehnoloogiat.

Intraneti paigaldamine

Kasutajate vajaduste kindlaks tegemine.

Üles panna webi server koos vajaliku raudvara ja tarkvaraga.

Üles panna webi server kasutades TCP/IP võrku.

Installida vajalikud programmid arvutidesse.

Luua struktuur kus faile hostitakse.

Kasutajatega intraneti testimine .

2.Ekstranet

Firma intraneti laiendus väljapoole firmat läbi Interneti, et võimaldada valitud klientidele, hankijatele ja oma firma ringiliikuvatele töötajatele juurdepääsu firma konfidentsiaalsetele andmetele ja rakendusprogrammidele. Ekstranet erineb tavalisest firma veebisaidist, millele juurdepääs on kõigile vaba. Vahel võib see erinevus olla mõneti ähmane, kuid üldiselt tähendab ekstranet reaalaja -juurdepääsu läbi mingit tüüpi tulemüüri ( firewall ). Kuigi selliste süsteemide puhul tuleb pöörata erilist tähelepanu turvameetmetele, muutuvad nad järjest populaarsemateks.

2.1 Ekstraneti eelised

Saab vahetada suuri andme koguseid kasutades elektronandmevahetust ( EDI ).

Saab teha koostööd teiste firmadega .

Arendada ja kasutada treening programme teiste firmadega.

Vahetad ühdseidhuvisi

3.Internet

Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub.
Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks.

3.1 Interneti ajalugu

Internet sai alguse ArpaNET’ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris . 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET’i esimene võrgusõlm.
USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks.
1992.a. asutati Internetiühing (ISOC - Internet Society) ning 1993.a. avati firmadele ja eraisikutele juurdepääs Internetile.
Internetil pole omanikku ja kõik sellesse ühendatud arvutid on sõltumatud. Selline sisseehitatud anarhia on osutunud väga viljakaks, Internet kasvab väga kiiresti ja toimib suurepäraselt.
1981.a. augustis oli Internetis 213 arvutit, esimene tuhat sai täis 1984.a., miljon 1992.a. ja 100 miljonit 2000.a. Internetikasutajate arv ületas 1 miljardi piiri 2005.a. Eestis kasutas 2006.a. Internetti 51,5% elanikkonnast, Euroopa Liidus keskmiselt oli see näitaja 51,9%.

3.2 Interneti teenused

Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP , ICMP, POP3 , IMAP, SMTP , HTTP, HTTPS, SSH, telnet , FTP, LDAP, SSL ja TLS.
Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod.

4. WAN

Laivõrk ehk WAN ( Wide Area Network ) on arvutivõrk, mis annab sideteenuseid kohtvõrgu või regionaalvõrguga võrreldes suuremale geograafilisele alale (arvutite vaheline kaugus ületab tavaliselt 1000 m). WAN arvutivõrk kasutab järjestikliine. WAN ühendusi kasutatakse et ühendada LAN ühendusi. Paljud laivõrk ühendused on privaatsed ja ainult mõeldud ühle organisatsioonile.Tihti ehitatakse laivõrke kasutades rendiliine. Igas liini otsas on ruuter ja HUB ehk jaotur .

4.1 WAN ühendused

Rendiliiniga ( leased line ): Ühendus kahe arvuti vahel või LAN’is.

Kanalikommutatsioon (circuit switching ): Sidetehnoloogia, kus kasutatakse otspunktide vahel ühenduse ajaks füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures.

Pakettkommunikatsioon ( packet switchin ): Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum.

Rakuretranslaator ( Cell Relay ): Telekommunikatsioonis nimetatakse rakuretranslaatoriks statistilise multipleksimisega liideseprotokolli pakettkommutatsiooniga võrkudele, kus andmete ülekandeks kasutatakse fikseeritud suurusega pakette e. rakke (ingl. k. cell). Muutuva suurusega kasutajapaketid paigutatakse nende rakkude sisse ja lisatakse adresseerimis- ja verifitseerimisinfo. Rakuretranslaatorites on andmete ülekandekiirused 56 kbit/s kuni 1,544 Mbit/s, s.t. tegemist on DS1 signaali andmekiirustega. Rakutretranslaatori protokollides puuduvad vooreguleerimise ja veakorrektsiooni funktsioonid, need protokollid on informatsiooni sisust sõltumatud ning vastavad OSI mudelis ainult 1. ja 2. kihile .

LAN

Kohtvõrk. Kohalik arvutivõrk kus arvutite vaheline kaugus ei ületa 1000 meetrit. Kohtvõtku kasutatakse suurte ressursside (suured kettad , võrguprinter jne) ühiskasutuseks ning andmesideks. Võrku lülitumisel küsitakse kasutajalt harilikult kasutajatunnust ja parooli. Ühendus välisvõrkudesse (Internetti) on tavaliselt korraldatud läbi ühe keskse seadme (serverarvuti või võrguseadme nagu jaotur, kommutaator vms). Kohtvõrgus olevad arvutid on ühendatud HUBi või Switchi(kontsntraatori või kommutaatori) abil teise arvuti või muu perifeerse seadmega. Omavahelise ühenduse jaoks kasutatakse kaableid (algselt koaksiaalkaabel , mille tänapäeval on kõrvale tõrjunud CAT3, CAT4, CAT5, CAT5e, CAT6 ja CAT7 UTP kaabeldused. Tänapäeval on spetsiaalsete seadmete abil võimalik luua ka traadita kohtvõrk.Arvutivõrgus võivad arvutid ja seadmed olla omavahel ühenduses ka läbi kiudoptilise kaabli, kus ribalaius ja häirekindlus on võrreldes vaskkaabeldusega mitmeid kordi suurem.

Kasutatud kirjandus

www.vallaste.ee
http://wiki.wifi.ee/index.php?title=Kohtv%C3%B5rk
http://en.wikipedia.org/wiki/Local_area_network
http://en.wikipedia.org/wiki/Wide_area_network
http://en.wikipedia.org/wiki/Intranet
http://en.wikipedia.org/wiki/Extranet