Skolioos Ettekanne Skolioosi korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Lülisamba haigusliku kõverdumise esinemissagedus on naistel 2% ja meestel vaid 0,5%. Haigus võib olla kaasasündinud, kuid sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused head. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired
DIAGNOSTILISED PREPARAADID Silmaravimid Diagnostilisi ravimeid kasutatakse kasutatakse erinevate uuringute käigus ja need on ajutise toimega. Need on patsjendi enda poolt kasutamiseks, nende eesmärgiks on organismist või kehaväliselt informatsiooni saamine organismi füsioloogilise või haigusliku seisundi kohta. RAVIMID: · Flurestsiinnaatrium MINIMS FLUORESCEIN SODIUM Silmatilgad 20 mg/ml Näidustatud: Side- ja sarvkesta vigastuste diagnoosimiseks Fluorestsiin on oranzi värvi lahus, mis ei värvi normaalset sarvkesta pinda, kuid side- ja sarvkesta marrastused ja haavandid värvuvad ereroheliseks, võõrkehade ümber tekib roheline rõngas. Kui inimene valu tõttu ei saa silma avada, tilgutatakse talle silma valuvaigistit, mis hakkab mõjuma peaaegu kohe.
merevetikaid toiduks. · Neist kõige tuntum on lehtadru. Lehtadru. 6 · Mereäärsetes maades kasutatakse pruun- ja punavetikaid põlluväetiseks. · Põhjamaades söövad lambad nii värskeid kui ka kuivatatud merevetikaid või neist valmistatud silo. 7 · Lehtadru kasutatakse sageli ka ravimtaimena. · Ta sisaldab rohkesti joodi, mistõttu teda kasutatud teda ravimina kilpnäärme haigusliku suurenemise korral. Lehtadru sisaldab joodi, mis on vajalik kilpnäärme tööks. Joodi puudus põhjustab struumat. 8 · Tööstuslikult saadakse vetikatest mitmesuguseid aineid. · Tuntuim neist on punavetikatest toodetav agar. · Agarit kasutatakse toiduainetööstuses mitmesuguste maiustuste (marmelaad) valmistamisel. · Agarit vajatakse ka paberi- ja tekstiilitööstuses ning uurimislaborites. 9
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne),
haigused või väärareng.Pärilike haiguste hulka kuulub ainevahetushaigusi(suhkrutõbi,hüper- kolesteroleemia),närvi -ja vaimuhaigusi(langetõbi,skisofreenia,nõrgamõistlikkus),arengu- puudeid ja väärarendeid(kääbuslus,huulelõhe,liigsõrmusus)ning kasvavaid(rentinoblastoom). Enamik pärilikke haigusi kandub suguvõsas järgpõlvkondadesse. Pärilik haigus on ilmne kohe pärast sündi või avaldub lapse-või täiseas.Osa pärilikke haigusi avaldub mitme elundi haigusliku muutusena. Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest, mis manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest. Umbes 4000 teadaoleva haiguse põhjuseks on muutused ühes geenis. Kuigi enamik on
· Rasvade lagunemisel e. lipolüüsil muudetakse neutraalrasvad rasvkoes või maksas esimes etapina glütserooliks ja rasvhapeteks, seejärel aga vajatakse Krebsi tsüklisse lülitumiseks ja rasvade täielikuks oksüdeerumiseks süsivesikute ainevahetuse 4 süsinikuga vaheprodukti oksaalatsetaadi olemasolu. · Viimase defitsiidi puhul suureneb ketokehade kontsentratsioon veres üle normi, põhjustades haigusliku seisundi ketoosi (ketokehad on happelised ühendid).
3. Selektiivsöötmel jäävad 8. Järgneva ristamise ellu mutantsed rakud, tulemusena sünnib ka need on nokautrakud. homosügootseid 4. Nokautrakud siirdatakse nokauthiiri. uude embrüoblasti Geeniteraapia Geeniteraapia on uute geenide viimine inimesse eesmärgiga ravida eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. Teada on umbes 10 000 geeni, milles esinevad defektid võivad põhjustada organismis haigusliku protsessi. Kaardistades iga üksikisiku geenid, saab teada tema geneetilise eelsoodumuse haigestuda ühte või teise haigusesse Transgeensed organismid ·Looma genoomi siirdatakse teise organismi geene ·Avalduvad uued tunnused, mis päranduvad ka järglastele ·Avalduv tunnus on omane liigile, kelle geen siirdati Nt: sebrakalad, forellid, lambad jms. GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid
traumasid ja kriminaalset käitumist · Halvendab tervist : Kahjustab aju, siseorganeid Rikub psüühikat Vähendab töövõimet Suitsetamine · Suurendab närvisüsteemi ärrituvust. · Tekitab sõltuvust. · Toob kaasa köha. · Kahjustab näonahka. · Suurendab kopsuvähi ja südame veresoonkonnahaiguste tõenäosust. Narkootikumide tarvitamine · Igasugune uimasti tekitab kergesti harjumuse ning haigusliku tungi seda ainet ikka uuesti ja uuesti tarvitada. · Tugevatoimelised narkootikumid kahjustavad inimest tervikuna, muutes ta lõpuks psüühiliselt ja füüsiliselt invaliidiks. Liigsöömine · Rasvunud inimeste kehaline aktiivsus väheneb. · Liigsöömine on lohutav mõnuallikas mille nautimine lubab ajutiselt vabaneda närvipingest, unustada oma hädad ja alaväärsustunde
põhjustatud haigused või väärareng. Pärilike haiguste hulka kuulub ainevahetushaigusi (suhkrutõbi, hüperkolesteroleemia), närvi-ja vaimuhaigusi (langetõbi, skisofreenia, nõrgamõistuslikkus), arengupuudeid ja väärarendeid (kääbuslus, huulelõhe, liigsõrmsus) ning kasvajaid (retinoblastoom). Enamik pärilikke haigusi kandub suguvõsas järgpõlvkondadesse. Pärilik haigus on ilmne kohe pärast sündi või avaldub lapse- või täiseas. Osa pärilikke haigusi avaldub mitme elundi haigusliku muutusena. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: *geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid. *Kromosoommutatsioonid muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris. *genoommutatsioonid muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses. Pärilikud haigused jagunevad:
taimede sordiaretuses (taimed peavad paremini vastu ilmastikule, haigustele ja taimemürkidele ning annavad suuremat saaki). 11. GMO mõiste, liigid, loomise põhjused + näited. 12. GMO poolt ja vastu. Isikliku seisukoha võtmine ja põhjendamine. Geeniteraapia mõiste, näiteid. Uu(t)e geeni(de) viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. Praeguseks on teada umbes 10 000 geeni, milles esinevad defektid võivad põhjustada organismis haigusliku protsessi. Kaardistades iga üksiku inimese geenid, saab teada tema geneetilise eelsoodumuse haigestuda ühte või teise haigusesse. 13. Näiteid geenitehnoloogia rakendustest.
Testamendi sisuga notar tutvuda ei saa. 2. kodused omakäelised 1) tunnistajate juuresolekul kirjutatud testaator kirjutab testamendi ja kinnitamiseks tunnistajad kirjutavad alla. Tunnistajad ei tohi olla selle sisust huvitatud. Testamendil peab olema kuupäev ja aasta, muidu tühine. 2) omakäeliselt kirjutatud testament ilma tunnistajateta. Mahatõmbamisi testamendis olla ei tohi. Kodused testamendid kehtivad 6 kuud. Kui inimene ei ole suuteline oma haigusliku seisundi tõttu alla kirjutama, kirjutab aseallakirjutaja. Peab olema täiesti sõltumatu isik (ei tohi olla notari abikaasa, notaribüroo töötaja, sugulane). Notariaalselt kinnitatult 2 allkirja alla (kui ei suuda kirjutada) samuti nende andmed. Kodus tehtud testamendid ei pruugi minna kasutusele. Kõik notariaalsed testamendid on kirjas pärimisregistris, mida peetakse Harju maakohtu juures. Ka koduseid testamente võib sinna saata. Siis vähemalt teave, et seda otsima hakatakse.
seda vähem on organismis vett. Vesi täidab organismis mitmeid olulisi funktsioone: *on universaalne lahusti, mis aitab toitainete transportimist ja omastamist ning ainevahetust; *loob tingimused eluprotsesside normaalseks kulgemiseks, aitab säilitada hapete-aluste tasakaalu, keskkonna pH jms; *osaleb ensümaatilistes reaktsioonides ja aitab moodustada uusi kehaomaseid aineid Vee defitsiit organismis tekib puuduliku juurdetuleku või suurenenud eritumisel (nt. tugev higistamine), samuti haigusliku seisundi puhul. Tervise seisukohalt on vajalik organismi veebilansi tasakaal, selle rikkumine kutsub esile häired organismi toimimises. Teadlaste seisukoha järgi peab joogivesi kindlasti sisaldama kaltsiumi ja magneesiumi. Magneesium on oluline südametegevuse, kaltsium vajalik luustikule ning lihastele.
1. Kirjuta punkthaaval südamehaiguste riskitegurid koos piirväärtustega (kus võimalik, näiteks normaalse ja haigusliku vererõhu piir) · Suitsetamine · Lipiidide tasakaalu muutumine LDL kolesterooli (,,halb" kolesterool) sisalduse kõrgenemine (üldiselt üle 5,0 mmol/l, ent varieerub vastavalt vanusele ja soole). Triglütseriidide taseme kõrgenemine veres (seda ei peeta seni eraldiseisvaks riskifaktoriks). HDL kolesterooli (,,hea" kolesterool) langus veres. · Vererõhu kõrgenemine (üle 130/85 mmHg; normaalne süstoolne 90.119 ja
Kollatähn ja pimetähn: kollatähn asub võrkkestal pupilli vastas ja selles on ainult kolvikesed. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Pimetähniks nim. kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole. Alkaloidid on vees mittelahustuvad, lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid, mida saadakse tavaliselt taimedest. Narkootikum on teadvust mõjutav aine, mis tekitab kergesti harjumuse ning haigusliku tungi seda ainet järjekindlalt tarvitada. Narkootikumi kasutamisel kujuneb välja narkomaania, mis avaldus selles, et kui narkootikumi toime kaob, siis püüab haige iga hinna eest saada uut annust. Ravimtaimed on looduslikud või kultuurtaimed, mille osi kasutatakse inimese ravimiseks ja haiguste vältimiseks. Taime maapealset osa nim. ürdiks. Kuivatatud ravimtaimed on droog. Mürkloomad on loomad, kelle elundeis leidub inimesele mürgiseid aineid.
Vererõhk Vererõhk kõrgeneb inimese vananemisel. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab Vererõhk kõrgeneb vaid mõneks ajaks kas erutuse veresoonte seintele. või kehalise pingutuse korral. Vererõhu tekitab südame vatsakeste Püsiv vererõhu muutus on tavaliselt seotud mõne kokkutõmme, mis vere arteritesse surub. haigusliku seisundiga, millest levinum on Veresoonkonna erinevates osades arterites, kõrgvererõhktõbi (hüpertoonia) kapillaarides ja veenides on vererõhk erinev. Püsivalt kõrget vererõhku põhjustavad tavaliselt Südame lähedal on rõhk kõige suurem, muutused veresoontes, eeskätt arterites. südamest kaugemal see väheneb. Kui veresoonte seinad on jäigastunud või nende Vererõhk on veenides madalam, kui arterites
näiteks muusikas (on isikuid, kes ühekordse kuulamisega omandavad terve heliteose), arvutades (arvutusfenomenid), sõnalises tekstis jne. Ülimälu ei pruugi segada inimese üldist psüühilist funktsioneerimist ega häirida tema psüühika struktuurset tasakaalu, ta ei kuulu seega haiguslike nähtuste valdkonda. (3, lk 129) 4 3.2 Liigmälu ehk hüpermneesia. Selle puhul on tegemist mälu haigusliku ülefunktsiooniga. Toimub mälumaterjali üliintensiivne reprodutseerimine: teadvusse ilmub hulgaliselt ning kiiretsi vaheldudes mälestuspilte varem kogetud sündmustest, situatsioonidest, paikadest jne. Mälestuspildid on väga detailsed ja konkreetsed, sisaldades selliseid üksikasju, mida inimene tahtlikult ei suutnud ammu enam meenutada. Mälestuskujundite vool on kiire, üleminekud toimuvad juhuslike assotsiatsioonide toimel. Subjektiivselt tunneb haige sellist mälestuspiltide tormilist
Samuti oskame endiselt rõõmustada, kui juhtub midagi head. Seepärast ei ole loomulik kurvastamine haigus. Kurbus ja halb tuju lähevad mööda. Isegi sügav lein avaldab meile aja jooksul järjest vähem mõju, kuigi täielikult ei parane me leinavalust arvatavasti mitte kunagi. Igal juhul saame me teha midagi iseenda aitamiseks, samuti toetavad meid meie perekonnaliikmed ja sõbrad. Enesetunde parandamiseks tuleb meil olla teistega koos ja rääkida neile oma probleemidest. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust. Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. 3
Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Usuti, et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast phobus , mis tähendab paanilist kartust. 4 Tunnused
Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda taset. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Newtoni looming Aastal 1668 ehitas ta esimese teleskoobi. 1672. aastal hakkas ta põhjalikumalt uurima nähtusi värvusilminguid koondava läätse fookuse lähedal
hingamisteed 4. Mesi!? 5. Vajadusel asendi säilitamiseks selja taha padi, kandekott või muu sobiv asi 6. Krambihoo ajal kaitsta võimalused löögitraumade eest ja võimalusel küliliasend 7. Mürgistuse pärast teadvuse kaotanul mitte teha kodust maoloputust. 8. Teadvusehäire tüüpjuhtumi reeglid ja põhikaebused. REEGLID! 1) Saanud kutsetöötluse käigus D-kutse, selgitage välja, kas teadvushäire korral oli tegemist trauma, mürgituse või haigusliku põhjusega. 2) Kuni 10 päeva tagasi tekkinud haigusnähud või trauma on hiljuti, üle selle enam mitte 3) Mitu teadvusekaotust 6 tunni jooksul on D kutse; täpsustage alati mitu korda on teadvusekadu esinenud 4) Saades 4-ndale küsimusele vastuseks 2 või enam positiivset vastust, saada kiirabi D prioriteediga väljakutsele. Ühe positiivse vastuse korral liigu edasi järgmise küsimuse juurde. PÕHIKAEBUSED! 1) Kukkus kokku 2) Minestas
geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises ning haiguste diagnoosimises ja ravis. Mis on geeniteraapia? · Geeniteraapia on uute geenide viimine inimesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. · Praeguseks on teada umbes 10 000 geeni, milles esinevad defektid võivad põhjustada organismis haigusliku protsessi. Kaardistades iga üksiku inimese geenid, saab teada tema geneetilise eelsoodumuse haigestuda ühte või teise haigusesse. Mis on transgeenne organism? · Organisme, kellesse on viidud võõraid geene, nim. transgeenseteks. · Esimene transgeenne bakter tehti 1973.a. Transgeensete organismide loomine: · Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene.
a. see, et (joove) tekib pärast ebapiisava alkoholiannuse kasutamist. · Esineb verbaalselt või füüsiliselt agressiivne käitumine, mis ei ole antud isikule kainena tüüpiline. · Intoksikatsioon tekib väga kiiresti (minutid) peale alkoholi kasutamist. · Ei esine orgaanilise ajukahjustuse või muu psüühikahäire tunnuseid. · Patoloogilisele joobele on tüüpiline nn. kriitiline uni, mille järgselt seisung on kadunud ning esineb mälulünk kogu haigusliku episoodi kohta. Nõrgamõistuslikkus · Vaimne alaarend, püsib teatud tasemel kogu elu; iseloomulik on tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. Nõrdameelsus · Mälu- ja mõtlemishäired sellisel tasemel, et nad häirivad inimese igapäevast elu ja toimetulekut. · Intellekti ja mälu tuntav langus · Häire aluseks autonoomselt degenereerinud peaaju või süsteemne haigus või kahjustus Muu raske psüühikahäire
Claudius ja Laertes otsustavad, et Hamlet tuleb tappa. Nad otsustavad korraldada duelli Laerte ja Hamleti vahel, kus Laertesi mõõka salaja mürgitatakse, et tagada Hamleti kohene surm. Tagavarakoostes otsustab Claudius mürgitada tassi veini ja pakkuda konkursile Hamletti. Sarnaselt neljandale seadusele jõuab lõpuks veel traagilisemad uudised. Gertrude ütleb, et Ophelia on jõe ääres mänginud purjepuu. Sakal algab surnuaed. Kaks hauadargerid naljavad nende haigusliku okupatsiooni pärast. Hamlet ja Horatio jõuavad ja räägivad nendega. Varsti algab Ophelia matused. Kuna on kahtlusi, kas Ophelia suri juhuslikult või on enesetapu langenud, pole tema matustel palju tavapäraseid religioosseid rituatsioone. Laertes tõmbab jõhkralt oma leina, nõudes Hamletil ennast esile tuua ja avaldada oma võrdset leinat tema endise armastatud kaotuse pärast. Pärast lühikest käävi, Hamlet ja Laertes osa.
haiguste diagnoosimises ja ravis. ...on uu(t)e geeni(de) viimine geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse, eesmärgiga ravida eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. Erinevus transgeneesist: siirdatakse sama liigi geene neid geene siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse siiratud geenid ei pärandu järglastele Praeguseks on teada umbes 10 000 geeni, milles esinevad defektid võivad põhjustada organismis haigusliku protsessi. Esimene edukaks peetud geenravi operatsioon tehti 1990. a. USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. Transgeensed organismid Geneetiliselt muundatud organismid (lühendatult GMO) - nim organisme, kelle genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeensed organismide tähtsus
tulemuste hindamine ja ajakava (Roper jt 1999:63). Õenduspedagoogika on õenduse valdkond, mis tegeleb patsiendi, tema perekonna, õendusüliõpilaste ja õendustöötajate kasvatamise ja õpetamisega (www.med.ut.ee). 1. PLEURIIT EHK KOPSUKELME PÕLETIK Pleuriit on kopsukelmete põletik, mis on tavaliselt mõne teise haiguse põdemistulemus. Iseseisva haigusena esineb pleuriite väga harva. Tavaliselt on tegemist mõne teise haigusliku protsessi tüsistusega, kõige sagedamini on selle põhjuseks kopsutuberkuloos. 1.1. Kuiv pleuriit (pleuritis sicca) Kuiv (fibrioosne) pleuriit on pleuralestmete põletik ilma vedeliku kogunemisteta pleuralestmete vahele. Iseseisva haigusena esineb väga harva, kuid võib eelneda eksudatiivsele pleuriidile. Sageli põevad haiged seda püstijalu olles haigusest teadmatuses ning avastavad selle, kui pöörduvad arsti poole aina süveneva nõrkuse ja halvenema enesetunde tõttu
võivad kaasuda tigeduse episoodid - pahur maania. Meeleolu on kõrgenenud sõltumata olukorrast, ning võib varieeruda lihtsalt heast tujust eufoorilisuseni. Sageli kaasneb meeleolutõusuga kõnetulv, suurenenud tegutsemistung, vähenenud unevajadus. Väheneb kriitikameel iseenda tegemiste suhtes -- enesehinnang on tõusnud, vahel suurusmõtete tasemele. Kuigi kirjelduse järgi on ehk tegemist positiivse omadusega, on tegemist raske haigusliku seisundiga. Maania puhul ei ole haige võimeline adekvaatselt olukorda hindama ja seetõttu võtab vastu vääraid otsuseid, mis tulenevad tema kõrgenenud enesehinnangust. Maania puhul võtab inimene liigseid riske: näiteks kihutab autoga ohtlikke manöövreid tehes, kulutades mõtlematult raha, ning võib muutuda teistele ohtlikuks. Mõnel juhul kaasneb maaniaga psühhootiliste sümptomite teke. Sellistel patsientidel võib
välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis
haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks. Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse
Enamikul haigetest esineb ülakõhuvalu, iiveldus, oksendamine, hüpertensioon, proteinuuria. Varajane diagnoos on eriti oluline, kuna HELLP-sündroomi puhul on ema- ja lootepoolsete raskete tüsistuste risk suurenenud [3]. HELLP sündroom esineb koos pre-eklampsiaga, aga kuna selle 5 mõned sümptomid võivad esineda enne pre-eklampsia sümptomeid, siis võib neid eksikombel pidada muu haigusliku seisundi näitajateks. Seetõttu võidakse anda vale ravi, jättes nii ema kui ka laps ohtlikku olukorda.HELLPi puhul on ainus efektiivne ravi sünnitus [9, lk 254-255]. EMAKA PROBLEEMID Müoomid Müoom on healoomuline kasvaja emakaseinal ja esineb enamasti vanematel naistel ega mõjuta tavaliselt rasedust.Rasedushormoonid võivad müoomid kasvama panna ning mõnikord tekitab müoom ka probleemi, näiteks takistab lapse kasvamist. Samuti võivad müoomid
Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laialt – olles ühest otsast igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teisest juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse hirmutunne vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugigi foobia olemasolu inimese igapäevaelu oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus aga nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu ja mõnel korral võib viia ka letaalse lõpuni, nagu näiteks enesetapp või enesevigastamine. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna „foobia“ ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast phobos, mis tähendab paanilist kartust
kõhnumisrühmad ja individuaalne juhendamine (Mustajoki 2009). Eriti madala energiasisaldusega dieet (EMED) EMED käigus piiratakse toidust saadavate kalorite hulka 800 kcal ööpäevas. Sealjuures on oluline küllaldane valgu, hädavajalike rasvhapete, vitamiinide ja rasvhapete saamine. Kasutatatakse juhul kui KMI on üle 30 ja kiire kõhnumine on oluline haiguste ravi, haigusnähtude leevendamise või operatsiooniks valmistumise tõttu, haigusliku ja raske rasvumise ravis. Kui KMI on 25 – 30 kasutatakse EMED-i vaid erandjuhtudel, näiteks raskesti ravile alluva metaboolse sündroomi puhul. Dieediks kasutatakse apteekides saadavaid toitainete segusid. EMED täielikud vastunäidustused on normaalne kaal (KMI 20-25), rasedus, organismi koormav haigus (ureemia, rasked infektsioonid, krooniline maksahaigus ja vähk), noorpõlve diabeet, kliiniline toitumishäire, psüühiline tasakaalutus. Suhtelisteks vastunäidustusteks on
Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laialt olles ühest otsast igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teisest juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse hirmutunne vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugigi foobia olemasolu inimese igapäevaelu oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus aga nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu ja mõnel korral võib viia ka letaalse lõpuni, nagu näiteks enesetapp või enesevigastamine. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast phobos, mis tähendab paanilist kartust
veevaegus) püsivad ka mõni aeg peale intensiivse higistamise lõppu. Kõige parem janukustutaja on ikkagi kas puhas joogivesi, vähese soolade sisaldusega mineraalvesi või mahl. Kohv ja lahjad alkohoolsed joogid janukustutajatena arvesse ei tule, sest nad on diureetilise ehk vettväljutava mõjuga ning lõppkokkuvõttes nad isegi suurendavad organismi vedelikukaotust. Lisaks eeltoodule on alkohol ka vett siduva toimega. Negatiivne veebilanss võib kujuneda ka organismi haigusliku seisundi tagajärjel. Klassikaline näide on suhkurtõbi, mille tagajärjel eritatava uriini hulk märgatavalt suureneb. Diabeetikutel, kellel veres glükoosisisaldus on tugevalt üle normi, pole neerud enam suutelised glükoosi organismis säilitama ja haiged hakkavad glükoosi eritama uriiniga. Neerude kaudu väljutuv glükoos viib kaasa palju vett ja erituva uriini hulk suureneb tunduvalt. Diabeetikul võib ööpäevas erituda kümme või enamgi liitrit uriini.
hindamine); 5) terapeutilise koostöö loomist ja selle säilitamine ning tõhustamist raviprotsessi käigus; 6) patsiendi psüühilise seisundi ja turvalisuse (riskide) perioodilist hindamist; 7) patsiendi ja perekonna nõustamine/informeerimine ning varaste relapsi ilmingute selgitamist patsiendile; Psühhopatoloogia Psüühikahäirete avaldumise tasemed · Sümptom (symptom) - väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) · Sündroom (syndrome) - enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine,
Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. Usuti, et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus
Hävitatavus Kolmas olemuslik element sõltuvuse juures on selle hävitav loomus. Seetähendab, et sõltuvus tekitab kahju või vigastusi kellelegi või millelegi. Hävitada saab väga mitmet moodi. Kas siis ajutise allakäiguna või kohese hukatusliku kahjustusega. Ühendades kõik need elemendid, saame sõltuvust defineerida kui seisundit, mille puhul indiviid tugeva ning mõnikord ületamatu soovi ajel tarvitab regulaarselt teatud aineid või toimib mingil viisil, tekitades haigusliku tunnet. Reeglina on sõltuvusse sattumine järkjärguline protsess, mida mõõdetakse sunduse tugevuse, sõltuvuse tõsiduse ja hävingu määraga. Sõltuvuse määra seostatakse sageli aine või tegevuse iseloomu ja ajaga, kui kaua inimene on sellega seotud olnud. Sõltuvusel eristatakse kahte põhiliiki: · Psüühiline sõltuvus- tugev soov sõltuvusainet tarvitada, inimene ei suuda tunda heatunnet ilma aine või tegevuseta.
Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse lausa emotsioonide orjadeks, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb niivõrd, et
· Liigsöömine. Seda peetakse üheltpoolt stressi tagajärjeks, teiseltpoolt selle põhjustajaks. Rasvunud inimeste kehaline aktiivsus väheneb. Liigsöömine on lohutav mõnuallikas, mille nautimine lubab ajutiselt vabaneda närvipingest, unustada oma hädad ja alaväärsustunde. Tegemist on mugava aendustegevusega, mis lubab tegelikult probleemid kõrvale jätta. · Narkootikumid. Igasugune uimasti tekitab kergesti harjumuse ning haigusliku tungi seda ainet ikka uuesti ja uuesti tarvitada. Tugevatoimelised narkootikumid (heroiin, kokaiin) kahjustavad inimest tervikuna, muutes ta lõpuks psüühiliselt ja füüsiliselt invaliidiks. Stressi mõjutab kogu keha. Psühholoogiline ja kehaline käitumine on väga tihedalt seotud. · FÜSIOLOOGILISELT: Sümpaatilise närvisüsteemi ja ajuosa, hormoonide, südametöö mõjutab teisi
Arsti poole pöörduge juhul, kui: · seljavalule eelnes trauma · seljavalule lisaks esineb ka lihaste halvatus (ei saa kätt või jalga liigutada, jäsemete tundlikkuse häire) · seljavalu hakkas väga äkki · vaatamata kodusele ravile esineb seljavalu kauem kui kuus nädalat 5 Skolioos e. lülisamba kõverdumine. Normaalselt on lülisammas horisontaaltasapinnas sirge, skolioosi korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse
Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises ning haiguste diagnoosimises ja ravis. Geeniteraapia Uu(t)e geeni(de) viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. Praeguseks on teada umbes 10 000 geeni, milles esinevad defektid võivad põhjustada organismis haigusliku protsessi. Kaardistades iga üksiku inimese geenid, saab teada tema geneetilise eelsoodumuse haigestuda ühte või teise haigusesse. Transgeensete organismide loomine Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid., taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks
Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust millegi suhtes. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Foobia on kõige sagedamini esinev psüühiline haigus igas vanuses naistel ja sageduselt teine üle 25- aastaste meeste seas. Osade uuringute kohaselt kannatab kümme kuni kolmteist protsenti elanikkonnast mingil ajal haiglase hirmutunde all
selged. On arvatud, et põhjuseks võivad olla üsasiseselt põetud punetised või tuberoosne skleroos (pärilik vaimse arengu mahajäämusega kulgev haigus). Magnettomograafiliste uuringute põhjal on oletatud ka väikeaju arengu häiret. (Jüri Liivamägi, Autism Eesti). Lapse autism Lapse autism (Childhood autism ingl. k.) on pervasiivsete arenguhäirete selline liik, millele on iseloomulik psüühika hälbinud ja/või kahjustatud areng, haigusliku seisundi manifesteerumine enne 3. eluaastat ning häirete avaldumine kolmes valdkonnas: vastastikuses sotsiaalses mõjutamises, suhtlemises ja piiratud stereotüüpses käitumises. Poistel avaldub see häire 3-4 korda sagedamini kui tüdrukutel. Lapse autismi korral puudub tavaliselt täielikult normaalse arengu eelperiood, või kui see esineb, ei ületa see 3. eluaasta piiri. Haiguse manifesteerumisel avaldub alati vastastikuste sotsiaalsete mõjustuste kvalitatiivne muutus (Kliinikum).
välimine tahtele alluv vöötlihas. Kui põis on saavutanud teatud täitumisastme (300-400 ml), tekib seinte venitus. See ärritab põie seinas olevaid retseptoreid ja impulss liigub kesknärvisüsteemi. Selle tagajärjel tekib täis põie tunne ja urineerimisvajadus. Kui kesknärvisüsteemist tuleb vastav korraldus, kontraheeruvad seinalihased, sulgurlihased lõõgastuvad ja tekib urineerimine. Kontroll põie tegevuse üle kujuneb välja 1-2 eluaasta jooksul. Kui mingi haigusliku seisundi tõttu peaaju kontroll kaob, tekib põie automatism s.o. põie tühjenemine vastavalt tema täitumisastmele. Faktid uriini kohta: Ööpäevane uriini hulk - ~1,5 l Tunnidiurees 50-100 ml Erikaal e. tihedus 1015-1025 mida suurem erikaal, seda kontsentreeritum uriin Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole Sademes mikroskoopilisel uuringul vähesel määral leukotsüüte, epiteelirakke, erütrotsüüte, mikroobe (kateeteruriin on steriilne!) Mõisted:
immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Inimeste ja loomade viirusnakkused Inimeste ja loomad viirusnakkused jaotatakse kolmeks: 1. Ägedad viirusnakkused 2. Peidetud viirusnakkused 3. Pidevad viirusnakkused Ägedate nakkuste korral toimub organismis viiruse kiire paljunemine, millega kaasneb nakatunud rakkude surm. Surnud rakkude laguainete kogunemisega kaasnevad põletikulised protsessid põhjustavad organismis haigusliku seisundi. Tööle hakkab immuunvastus tekivad antikehad ja tsütotoksilised T-lümfotsüüdid. Peidetud e. latentsete nakkuste puhul on viirus pärast kiiret paljunemist võimeline sisenema organismi teatud rakkudesse ja säilima nendes kaua aega. Viirusnakkust nimetatakse pidevaks e. krooniliseks, kui hoolimata organismis tekkivast immuunvastusest jätkub viiruse paljunemine organismis. Reeglina kulgevad sellised nakkused
lastel toimuda järkjärgult või äkilise välgatusena, näiteks juhul, kui teised sõimavad teda homoks. Aeg-ajalt küsib vastassoo vastu seksuaalselt ükskõikne laps endalt, ega ta ometi homoseksuaal ole. Igaüks, kes tahab homoseksuaalsuse kohta rohkem teada, põrkab kokku probleemiga, kust saada informatsiooni. Eesti keelset selleteemalist kirjandust on vähe. Kerge on sattuda vanade käsiraamatute peale, kus homoseksuaalsust käsitletakse haigusliku seisundina. Ka meedias ja ilukirjanduses on geisid ja lesbisid vahel kujutatud tahtejõuetute, eluga rahulolematute õnnetute inimestena või kergemeelsete ja tuisupäiste elupõletajatena. Pole siis ime, kui noorukit võib haarata õud ja ta kujutab end olevat oma kalduvuste pärast isoleerituna. Ta leiab, et tal on veider seksuaalsus, sellal kui teda ümbritsevad inimesed on "normaalsed". Lisaks sellele tunneb nooruk survet igast küljest: eakaaslased, vanemad ja õpetajad nõuavad temalt
Somatoformne häire – ärevuse peale läheb kõht lahti või tekib valu rindkeres; Mida rikkam riik seda enam surrakse depressiooni, alkoholi, dementsuse või liiklusõnnetuste tõttu Psüühikahäirete ravi - Hinnang, millest haigus tuleneb. Bioloogiliste mõjutajatega bioloogiline ravi; - Elekterravi – kahest elektroodist lastakse vool ja rakud hakkavad koos tööle, raske depressiooniga Psüühikahäirete avaldumise tasemed - Sümptom – väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (meeleolu alanemine, luul) - Sündroom – teatud koosesinevad sümptomid - Psüühikahäire - RHK-10, DSM; häirel on omaette kulg, (skiso, paanikahäire, bipolaarne häire) - Haigus – Alzheimer, dementsus(sündroom) Sümptomeid võib liigitada: Psüühiliste funktsioonide alusel - teadvus, tajumine, mõtlemine, emotsioonid, mälu, intellekt jne
2. unehäire esineb iga päev vähemalt 1 kuu või lühema kestusega perioodidena ja põhjustab kas märgatavat distressi või sotsiaalse või professionaalse tegevuse häireid; 3. narkolepsia (katapleksia, uneparalüüs, hüpnagoogsed hallutsinatsioonid) või uneapnoe (öised hingamispeetused, tüüpiline intermiteeruv norskamine) sümptomite puudumine; 4. igasuguse muu neuroloogilise või haigusliku seisundi puudumine, mille sümptomiks somnolentsus võiks olla. Une-ärkveloleku rütmi häire Une-ärkveloleku rütmihäiret defineeritakse kui sünkroonsuse puudumist individuaalse une-ärkvelolekutsükli ja keskkonnatingimustest sõltuvalt soovitud une-ärkvelolekutsükli vahel, mille tagajärjeks on hüpersomnia või insomnia. Une-ärkveloleku rütmihäire võib olla 1) psühhogeenne, 2) orgaaniline
titers for determining revaccination strategies in healthy dogs. J Am Vet Med Assoc 2000; 217:1021–1024. 6. Lokaalsed anafülaktilised reaktsioonid – atoopia Koera atoopiline dermatiit (inglise keeles canine atopic dermatitis, AD) on multifaktoriaalne haigus, mille avaldumist mõjutab nii geneetilise eelsoodumuse olemasolu kui ka looma immuunseisund, muutused naha mikrobioomis, naha konditsioon ning ümbritsev keskkond. Kuna haigusliku seisundi geneetiline taust on kompleksne (mitmete geenide ekspressioonitase on AD korral muutunud), ollakse kaheldaval seisukohal, et tulevikus oleks võimalik haigust tõrjuda geenitestide abil. Lähedane haigusseisund on atoopia-sarnane dermatiit, mille korral esinevad samuti iseloomulikud kliinilised nähud, kuid erinevalt atoopilisest dermatiidist ei ole võimalik tuvastada IgE antikehalist vastust allergeenile (Marsella jt., 2012). (Nutall jt., 2013)
Ribot), mis arvas, et emotsioonid ja nende väljendusliigutused kui eelmisel evolutsioonietapil väljakujunenud kohastumuslikud reaktsioonid on rudimentaarsed, kaotanud inimese edaspidises evolutsioonis oma tähenduse. Sellest seisukohast on ainult üks samm emotsioonide väljasuremise ettekuulutamiseni. (http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf) Tundeeluhäired ehk emotsionaalse funktsiooni häired Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Muutused emotsionaalses reaktiivsuses võivad ilmneda seisunditena: 1
kodade virvendus tekib harva. Südame rütmihäiretel on otsene seos südamepuudulikkuse astmega, kuid südame rütmihäireid esineb ka tervetel, näiteks vagotoonikuil ehk treenitud sportlastel on PQ- intervall mõnikord pikenenud sedavõrd, et simuleerib I-astme A-V blokaadi. Niisugune blokaad kaob kehalisel koormusel koos südamesageduse suurenemisega, südamehaiguse korral aga blokaad ei muutu või hoopis süveneb. Üksikute ekstrasüstolite esinemine ei ole tavaliselt haigusliku tähendusega. Ekstrasüstolite sagenemist täheldatakse emotsioonide ja stressi puhul, eriti suitsetajatel ja sellega liialdajatel ning suurema hulga kohvi joomise järel. Nende tegurite kombineerumisel, eriti siis, kui lisaks tarbida alkoholi, on täheldatud isegi virvendusarütmia hoogusid, ilma, et saaks diagnoosida südamehaigust. On selge, et mainitud tegurid süvendavad rütmihäireid haigestumise korral.
annaabi.ee 
