Marcus Aurelius (0)

PÄRAND JA KUULSUS
Marcus Aureliusele omistati "Filosoofist kuninga" tiitel juba tema eluajal ning seda ka pärast surma. (Platon'i ideaalses riigikorras valitseksid filosoofid)
Ajaloolane Herodius kirjutas: "Ainuke keisritest, kes tõestas oma tarkust mitte kõigest tühipaljaste sõnade ja filosoofiliste kirjutiste tundmisega, vaid laitmatu isiksuse ja mõõduka eluviisiga .
Teda peeti kohusetundliku valitseja etaloniks. Oma elus pidi ta palju eneseohverdusi tegema, et tagada rahva heaolu, veetes palju aega sõjalaagrites Rooma Keisririigi rahu ja kindluse tagamiseks.
Eluajal ta palju monumente ei püstitanud, et jätta raha sõjakampaaniate tarbeks.
Tsitaadid:
“Eluteadus sarnaneb rohkem sõja- kui tantsukunstiga.”
“Minul, kes ma pole kunagi kedagi tahtlikult kurvastanud, ei kõlba kurvastada iseennast . “
“Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. “
ABIELU JA JÄRGLASED
Abiellus Rooma keisri Antoninus Piuse tütre Faustina Minoriga 145. Faustina sünnitas nende 30-aastase abielu jooksul 13 last, nendest 1 poeg ja 4 tütart elasid kauem kui nende isa.
Faustinast räägiti pidevalt taga. Teda süüdistati inimeste tapmises mürgiga, samuti tema liiga vabas valikuvõimaluses. Marcus kaitses teda tarmukalt, sest naine saatis teda korduvalt lahinguväljale ning andis talle mater castrorum'i tiitli. 175 suri ta
õnnetuses koos Marcusega Halalas, Lõuna- Cappadocias matkates. Mees pühendas talle templi ja nimetas linna Faustinoopoliks.
Laste nimekiri:
1) Annia Aurelia Galeria Faustina
2) Gemellus Lucillae
3) Annia Aurelia Galeria Lucilla (riigimees Lucius Veruse naine)
4) Titus Aelius Antoninus
5) Titus Aelius Aurelius
6) Hadrianus
7)Domitia Faustina
8)Fadilla
9) Annia Cornificia Faustina Minor
10) Titus Aurelius Fulvus Antoninus
11) Lucius Aurelius Commodus Antoninus (Commodus) (hilisem keiser .)
12) Marcus Annius Verus Caesar
13) Vibia Aurelia Sabina
KIRJUTISED
Olles kampaaniate ajal tänapäeva Serbia ja Ungari aladel, 170 ja 180 aasta vahel, kirjutas Aurelius kreeka keeles oma "Meditations" ehk eestipäraselt " Iseendale ". Stoitsismi ühe väljapaistvama esindaja päevikutaoline teos on filosoofiliste mõtiskluste raamat, kirja pandud kõnelused iseendaga . Tema filoosofia põhijooned on alistumine saatusele, üleskutse kõlbelisele täiustumisele ja endassesüvenemisele, mis avaldas suurt mõju järelmaailmale.
Raamat oli nii Preisimaa kuninga Friedrich II, John Stuart Milli, Goethe lemmik.
Ei ole teada, kui kaugele tema teoseid pärast surma levitati, kuid varases kirjanduses on märke tema ettekirjutuste populaarsusest.
Käsikirja ainuke allesjäänud koopia on Vatikani raamatukogus.
Ise esineb ta kõrvaltegelasena (kuid pidevalt mainituna) Walter Pateri romaanis " Marius the Epicurean "
Filmid
"Rooma impeeriumi langus" (1964) - näitleja Alec Guiness
"Gladiaator" (2000) - Richard Harris