Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lapse areng 0 kuud -1 aasta (3)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Lapse areng 0-1 aasta
1. Kuu
Üsasisene ehk fleksoorne areng(painutusasend)
Kõhuliasendis last tõstes ­ horisontaalripe
Käed rusikas ja pöial peopesas
Jälgib liikuvat eset, kuulab heli ja kõnet
Ilmub esimene naeratus
Kõhuli asendis üritab pöörata pead
2. kuu
Fleksoorne asend esineb kõhuliasendis,
kuid on vähenenud.
Seliliasendis suudab lühikest aega pead
hoida keskjoonel.
Last jalgadele toetades püsib pea
keskjoonel.
Pöörab hääle suunas pead
Häälitseb - koogab
3.kuu
Suudab pikemat aega olla
kõhuliasendis
Raskuskese liigub peast jalgade
suunas.
Pea kontroll on kindel
Käed avanenud ­ suudab lühiajaliselt
hoida talle kätte pandud mänguasja.
Silmitseb keskendunult inimesi ja
esemeid
Avaldab häälitsemisega rõõmu
Kõhuli asendis tõstab ülakeha
4. kuu
Pea kontrolli täiustumine
Kõhuli asendis kindel küünarvarstoetus
Vaatab enda ümber 180 kraadi ulatuses
Aktiivne tahtlik toetus ei ole veel välja kujunenud
Hakkab kujunema tahtlik primitiivne haare
Otsib silmadega nähtamatut heliallikat
Koogab ja hakkab moodustama silpe
Vaatab ja haarab mänguasju
Kõnetamisele vastab valju naeruga
5. kuu
Toetus sirgetele kätele ja ühele käele
Viib varbad suhu
Keerab seljalt kõhuli
Püstiasendis keharaskus jalgadel
Istumistasakaal veel puudub
Haaramine muutub aktiivseks
Eristab kõnetooni
Kahe käe koostöö
Algab käe-silma koordinatsioon
6.kuu
Toetub täielikult sirgetele kätele
Suudab lühidalt ilma toeta istuda
Kujuneb tallatoetus
Paneb esemeid ühest käest teise
Reageerib erinevalt oma ja võõrale nimele
Hakkab roomama
Laliseb, kordab üksikuid silpe
Sööb lusikast
Sümmeetriline istumine
7. kuu
Istub veidi ilma toeta
Püüab häälitsedes endale
tähelepanu
Hakkab kasutama pöialt ja
nimetissõrme väikeste asjade
võtmiseks
Võib veidi aega üksi mängida
Eelistab teatud inimesi ja mänguasju
teistele
Oskab ise kätega toitu suhu panna
Protesteerib, kui võtad talt lelu ära
Püüab eemalolevat lelu kätte saada
8. kuu
Mööblile toetudes võib seista (sealjuures võib laps
varbaid rullida)
Laps võib end toe najal põlvili või püsti tõmmata,
oskamata tagasi tulla
Oskab roomata
Eristab hääletoone
Hoiab mänguasju mõlemas käes, lööb neid omavahel
kokku
Tekib pintsetthaare
Vaatab teisi lapsi mängimas, aga tahab neid pigem
jälgida, kui nendega suhelda
Võib võõrastada
Võib aru saada keelust ,,ei"
9. kuu
Kaenla alt hoituna teeb samme
Istub iseseisvalt sirge seljaga ja ilma
toeta
Vaatab huviga raamatuid ja pilte,
hakkab seostama mõningaid esemeid
piltidega
Hakkab end toe najal püsti upitama ning
võib sedasi seistes teha külgsamme
Väikeseid esemeid haarab laps pöidla
ja nimetissõrme vahele ning õpib ära
ka viimasega osutamise
Kombineerib erinevaid silpe, püüdes
öelda midagi sõnade sarnast
10. kuu
Vannis mängib leludega rõõmsalt
Annab soovidest teada, viidates
soovitud esemele käega
Lehvitab
Laps joob tassist
Saab aru sõna ,,ei" tähendusest
Mängib meelsasti palliga ja teiste
liikuvate mänguasjadega
Tunneb huvi karpide/sahtlite sisu vastu
Oskab öelda valimatult ,,emme" või
,,issi"
11. kuu
Laps kõnnib mööblist kinni hoides
Matkib tegevusi ja häälitsusi: plaksutamine,
lehvitamine, köhimine, matsutamine jne
Suudab lusikat käes hoida ja suu juurde viia
Väljendab soove ka nututa
Võib öelda esimese sõna
Riietudes sirutab välja käe, et tegevust oleks
lihtsam teostada
Paneb asju üksteise sisse
Täidab osasid korraldusi (,,tule", ,,vaata" jne)
12. kuu
Tõuseb iseseisvalt püsti (võib seda teha kätele toetudes),
ilmselt ka seisab
Üritab teha esimesi samme (mõni laps käib sel ajal juba
hästi)
Kõnnib, lükates enda ees liikuvat mänguasja (autot)
Laps ei pista enam asju suhu
Räägib esimesi sõnu ja mõistab umbes 50 sõna
Naudib õpitud laulumänge, liigutab end nende taktis kaasa
Osutab raamatut vaadates käega piltidele
Teab pereliikmete nimesid, eelistab perekonda võõrastele
Mängib klotsidega, proovib ehitada torni, lõhub ehitatut torne
rõõmuga
Aitäh !
Vasakule Paremale
Lapse areng 0 kuud -1 aasta #1 Lapse areng 0 kuud -1 aasta #2 Lapse areng 0 kuud -1 aasta #3 Lapse areng 0 kuud -1 aasta #4 Lapse areng 0 kuud -1 aasta #5 Lapse areng 0 kuud -1 aasta #6 Lapse areng 0 kuud -1 aasta #7 Lapse areng 0 kuud -1 aasta #8 Lapse areng 0 kuud -1 aasta #9 Lapse areng 0 kuud -1 aasta #10 Lapse areng 0 kuud -1 aasta #11 Lapse areng 0 kuud -1 aasta #12 Lapse areng 0 kuud -1 aasta #13 Lapse areng 0 kuud -1 aasta #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MaiLiiis Õppematerjali autor
Lapse vaimsest ja füüsilisest arengust esimesel eluaastal Powerpoint esitlus

Sarnased õppematerjalid

Imiku motoorne areng
8
docx

Imiku motoorne areng

Imiku motoorne areng Lapse motoorne areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga lapse areng on erinev ja see sõltub lapse kaasasündinud omadustest, perekonnast ja keskkonnatingimustest. Lapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja,

Bioloogia
Lapse arengu pretanaalne periood
19
doc

Lapse arengu pretanaalne periood

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSE ARENGU PRETANAALNE PERIOOD Referaat Tallin 2011 1 SISUKORD Lapse arengu pretanaalne periood...............................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 sissejuhatus..................................................................................................................................4 1. raseduskuu..........................................................................

Alushariduse pedagoog
Lapse areng ja arenguperioodid
3
docx

Lapse areng ja arenguperioodid

Lapse areng ja arenguperioodid Areng Vastsündinud Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne. Kontakt beebiga

Inimeseõpetus
LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS
7
doc

LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS

Tartu Ülikool Eripedagoogika LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS Arengupsühholoogia kodutöö Tartu 2011 Vaatluskoht: lapse kodu - korter Tartu linnas Last vaatlesid: Antud protokolli koostaja ja analüüsija Millal toimus: 30.09.2011 Lapse vanus: 10 kuud ja 20 päeva Lapse sugu: naine Situatsiooni kirjeldus: Toas viibisid laps, lapse ema, naissoost isik (,,tudeng 1" - last varem kohanud), naissoost isik (,,tudeng 2" - pole last varem kohanud), meessoost isik (,,tudeng 3" - pole last varem kohanud), puuris olev koduloom küülik. Tähtsaimad objektid: diivan, laud, tool, mänguasjade kast, koduloom jänese puur. Situatsioon: Ema on just tulnud lapsega jalutamast, kus laps oli jalutamise ajal vankris ning magas osa jalutamise ajast

Arengupsühholoogia
IMIKUIGA
16
docx

IMIKUIGA

TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse

Anatoomia
1-2 aastase lapse füüsiline areng
4
docx

1-2 aastase lapse füüsiline areng

Lapse füüsiline areng 1-2 aastased lapsed Sissejuhatus: 1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng

Lapse areng, jälgimine ja analüüs
Arenguspsühholoogia konspekt
22
doc

Arenguspsühholoogia konspekt

Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia ­ mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise

Arengupsühholoogia
Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule
17
docx

Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju

Pedagoogika




Meedia

Kommentaarid (3)

 profiilipilt
: Aitäh Teile selle materjali eest. Põnev ja huvitav lugemine.
20:08 10-03-2014
 profiilipilt
: Kokkuvõtlikult ja hästi tehtud PwerPoint- hea materjal
20:07 10-03-2014
 profiilipilt
: Kokkuvõtlikult ja hästi tehtud PwerPoint- hea materjal
10:54 05-06-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun