Lapsevaatluse Analüüs

Fatman, Ann

Lapsevaatluse Analüüs (10)

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Analüüs
Kehaline aktiivsus – Kuna liikumisvõime on peaaegu täielikult välja arenenud, kõnnib laps vabalt ringi ning jookseb ja ronib.
Käku kehaline aktiivsus vastab minu arvates eelnevale kirjeldusele, ehk siis 20 kuu vanuse lapse omale. Ta kõndis vabalt toas ringi ega pidanud selleks kusagilt kinni võtma. Vahel ta küll kukkus, kui keerutades või hüpates tasakaalu kaotas, kuid joostes ning kõndides seda ei juhtunud. Samuti oskas ta ise omal jõul tooli peale ning teistele sülle ronida.

Miimika ja žestid – Sellises vanuses lapsed väljendavad oma tundeid miimika, hingamiskiiruse, kehahoiaku ja käte ning jalgade liigutuste abil. Näiteks kui laps on lõõgastunud ja enesega rahul, on ta käed avatult keha kõrval, sõrmed väljasirutatud. Kuid kui ta on käed rusikasse pigistanud, räägib see, et ta on pinges või millegi peale vihane .

Meie, oma vaatlusalust jälgides, panime seda hästi tähele, sest laps ei rääkinud eriti (enamjaolt pudikeeles, millest meie aru ei saanud) ning sepärast väljendas end peamiselt žestide, näoilme ning hääle intonatsiooniga. Kui laps toas ringi kõndis, siis olid tal käed vabalt kõrval, kui ta aga natuke jonnis või kui talle miski ei meeldinud, hoidis laps kramplikult millestki kinni (Nt. kui Maarja lapse õhkuviskamise lõpetas, ei tahtnud ta kuidagi Maarja pöialdest lahti lasta). Samuti laiutas Käku mitu korda käsi ja näitas asju näpuga.

Käte-silmade koordinatsioon – Laps näeb seost oma käe liikumise ja selle tagajärgede vahel. (Näiteks tõmbab soovitud mänguasja enda poole, tõmmates selle külge seotud nöörist.)

Hoiab mõlemas käes kahte väikest eset korraga. Tahab end ise riidesse panna. Meeldib veeretada, visata ja isegi ka püüda nii väikseid kui suuri palle.
Mingeid nööriga mänguasju meil seal kahjuks ei olnud, aga pall seevastu oli küll. Käku oskas seda kätte võtta, visata ning ka veeretada. Loomulikult ta nautis seda tegevust. Riidesse paneku koha pealt võiks täheldada seda, et ta tahtis endale salli kaela panna, mis küll eriti ei õnnestunud, aga huvi selle vastu oli. Kahte väikest eset (kui salvrätte väikesteks esemeteks lugeda) suutis laps käes hoida.

Oskused – Laps veab suuri lelusid ja sõidukeid enda järel või lükkab neid ning õpib nii paremini hindama esemete suurust ja asendit. Suurenenud liikuvus aitab tal maailma tundma õppida, ta suudab nüüd toeta põlvili laskuda või madalale toolile istuda.

Laps lükkas enda ees oma tugitooli ning tõstis seda ka õhku. Samuti tõstis suuremaid mänguasju. Põlvitada oskas meie vaatlusalune samuti (Siis kui Kristel raamatut luges , põlvitas Käkun tema ette maha). Kükitas ta samuti, kui maast mänguasju üles korjas

Kõne – Laps suudab aru saada ja täita lihtsaid käske. Talle meeldib pildiraamatutes tuttavatele objektidele osutada ning perekonnafotodelt tuttavaid inimesi otsida. Sõnavara ulatub umbes 50 sõnalt kuni 200 sõnani. Kõnesse ilmuvad kahesõnalised laused. Sellist kõnet nimetatakse telegraafkõneks, milles puuduvad sõnalõpud. Enamik lapsi häälitseb selles vanuses suurema osa ajast ning nende lalin sisaldab rikkalikult erineva kõrguse ja intonatsiooniga kuuldavale toodud häälikuid.

Kõne seisukohalt Käku oskused eriti silma ei paistnud. Ainukesed sõnad, mida me selle tunni aja jooksul kuulsime, olid „Aitähh“ ja „Allo“. Tema vanused lapsed peaksid tegelikult juba rohkem sõnu ütlema, aga samas, kõne areng on individuaalne asi, nii et ei maksa veel karta , et lapsel mingi kõnehäire on. Tegelikult rääkis laps päris palju, aga ükski neist ei meenutanud mingeid sõnu (pudikeel). Hääle intonatsiooniga oskas Käku küll mängida, tehes erineva kõrguse ja rõhuasetusega hääli (rõõm, üllatus, jonn jne.)

Õppimine – Lahendab lihtsamaid probleeme, nt eemaldab karbikaane, et näha, mis seal sees on. Mõistab ja kuulab loetavat juttu ning reageerib tuttavatele tegelastele. Peab meeles, kuhu ta mingi teda huvitava eseme pani. Areneva uudishimu tõttu tahab näha, mis on asjade sees ning hakkab uurima suletud kappe ja sahtleid.

Oma uudishimu näitas Käku sellega, et üritas sahtleid lahti kangutada, kui Maarja tema telefoni otsis. Ta jättis ka meelde, kuhu ta oma mänguasju pani, sest leidis need ilma otsimiseta üles.

Tähelepanu – Laps suudab millelegi keskenduda kaunis lühikeseks ajaks, misjärel tähelepanukese liigub kiiresti uuele objekstile. Kui miski lapse huvi paelub, keskendub ta sellele, kuni uudishimu on rahuldunud. Lapsel on veel raske oma tähelepanu juhtida, sest ta ei oska seda jagada. Talle mõnikord omased ka lühiajalised pingsa tähelepanu perioodid. Muul ajal ilmutab ta varasemast suuremat huvi kellegi teise tähelepanukeskme jälgimise vastu, ent pingsa keskendumise hetkedel ei suuda ta teiste juttu.

Näha oli, et tähelepanu jagamisega ei tulnud Käku päris hästi toime, sest neid nn pingsa tähelepanu perioode oli tas tunni aja jooksul palju ning nende ajal ei kuulnud ta tõesti kui keegi teda kutsus.

Kuulamine – Laps on nüüd võimeline lokaliseerima peaaegu igast suunast kostva heli ning se aitab teda oluliselt seoste leidmisel helide ja nende allikate vahel. Kui kõik on läinud hästi, suudab ta nüüd ümbruse helidest põhjaliku ülevaate saada, nede hulgast soovitud heli välja valida ning keskenduda sellele veidi pikemalt, end samal ajal tausthelidest välja lülitades. See võime pole siiski veel lõplikult välja kujunenud.

Laps leidis ilma suurema vaevata üles tekkinud helide allikad. Näiteks kui televiisorist kostus mingi uus ja huvitav heli, pööras laps oma pilgu sinna poole ningu kui arvutist kostus häält, vaatas laps selle poole. Samuti teageeris ta ka kommipaberi, kilekoti ning salvrätipaki tekitatud helidele ning leidis nende asukoha. Helidele suutis ta keskenduda ka, jäädes neid veidikeseks ajaks kuulama.

Sotsiaalne ja emotsionaalne tasand – Laps võib jonnida, kui ei saa oma tahtmist, sest sõltumatuse vajadus hakkab end maksma panema . Hakkab omandama põhilisi seltskondlikke omadusi, näiteks mänguasja teisele lapsele ulatama. Mängib teiste lastega kõrvuti ja jälgib neid tähelepanelikult, õppides nende suhtlemisest ja mänguasjadega tegelemisest. Võib muutuda armukadedaks, kui teistele lastele rohkem tähelepanu pööratakse.

Laps põhimõtteliselt ei jonninud, sest ma ei nimetaks paarisekundilist virisevat häält jonnimiseks, aga ta siiski näitas sellega oma pahameelt, kui ta oma tahtmist ei saanud (nt. kui Maarja teda enam üles-alla ei hüpitanud). Oma mänguasju ulatas ta teistele väga lahkelt, armukadeduse märke ei pannud tähele, aga see oli ilmselt sellepärast, et toas ei olnud peale tema väiksemaid lapsi.

Mõtlemise algus ehk sisemine kujunemine – Kui varem tegi laps avastusi keha tegevuse abil, siis nüüd mõtleb ta olukorra enne tegutsemist läbi. Lapsel tekkib võime imiteerida puuduvat objekti või mingit minevikusündmust. Nii tahab ta proovida, mis tunne on teha seda, mida teevad teised, ning aru saada, mille poolest ta teistest inimestest erineb või nendega sarnaneb. Oma mänguasju teistele pakkudes kutsub ta neid mängima.

Järelimmiteerimise oskus avaldis lapsel näiteks siis, kui ta kapilt kõristi võttis ja sellega rääkima hakkas. Seda oli tõesti vahva vaadata, sest laps immiteeris helistamist nivõrdi tõetruut:, mängis häälega ning tegi erinevaid žeste. Selle tunni jooksul ei rääkinud toasviibijaist keegi telefoniga ning seega oli Käku telefonirääkimise mõnest varasemast korrast meelde jätnud. Mänguasju pakkus ta teistele alalõpmata, ilmselt sooviga nendega mängida.

Kui laps ronib kellelegi sülle ja seab ennast seal sisse, tähendab see seda, et lapsel on inimesega hea olla ja talle meeldib tema seltskond . Kui laps laps aga vahel rabeleb ja viskleb, räägib see vastupidist.

Sülle ronis laps enamjaolt enese soovil, nii et ta ise valis inimesi, kelle seltskond talle meeldis. Paaril korral ta küll ronis kohe sülest maha kuid näoilmest ei lugenud sel puhul siiski välja mingisugust vastumeelsust.

Lapse teadlikkus soolistest erinevustest on 15. elukuuks kindlalt välja kujunenud.

Soolise teadlikkusega lapsel probleeme ei olnud. See järeldub näiteks asjaolust, et ta mängis nukuga ning hoidus vastasoo seltskonnastning otsis omasooliste seltsi (kuigi toas oli ka üks meessoost isik, ei läinud laps kordagi temale asju pakkuma ega temaga mängima).

Laps kaldub ikka veel nägema asju ainult enda seisukohast . Näiteks võib ta vaadata sulle mõistmatult otsa, kui sa teda keelatud tegevuse pärast noomid .

Seda märkasime me lapse juures siis, kui Maarja keelas tal nina nokkida ja ütles et nii pole ilus. Laps vaatas talle mõistmatult otsa ning nokkis nina edasi.

Jalgade kiigutamine toolil istudes tähendab, et talle kas meeldib parasjagu käsil olev tegevus või on ta tüdinenud.

Kui laps lutipudelit imes, siis ta kiigutas samal ajal jalgu . Ilmselt tähandas see seda, et laps nautis tegevust, sest ta ise viis Maarjale pudeli ning ronis talle sülle.
Siis aga, kui Maarja last süles hoidis ning uksel naabriga juttu rääkis ega lapsele suurt tähelepanu ei pööranud, tähendas jalgade kõlgutamine arvatavasti seda, et lapsel hakkas süles istudes igav.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 268 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

268 laadimist Kokku alla laetud

10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ann Fatman Õppematerjali autor

arengupsühholoogia lapse arengu analüüs

Sarnased õppematerjalid

doc

Lapse arengu pretanaalne periood

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSE ARENGU PRETANAALNE PERIOOD Referaat Tallin 2011 1 SISUKORD Lapse arengu pretanaalne periood...............................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 sissejuhatus..................................................................................................................................4 1. raseduskuu...............................................................................................................................5 2. raseduskuu...............................................................................................................................5 3. raseduskuu..................................................................

Alushariduse pedagoog

doc

Lapse areng

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj

Lapse areng

docx

Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul · Püsib kiikudes hästi t

Pedagoogika

102

doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog

doc

LAPSE VAATLUS

Lapse vaatlus Lapse vanus: 1 aasta 9 kuud Lapse sugu: tüdruk – Liisa (nimi muudetud) Toimumise koht: lapse enda kodus Vaatluse aeg: 20.november, algus 18:05 – 18:52 Alustamise kellaaeg: 18:05 Situatsioon: Laps tuleb vanaisaga jalutuskäigult (käisid poes) 18.05 tuli laps vanaisaga jalutuskäigult. Nad käisid koos poes. Laps astub koridori ja märkab, et peale vanaema ja vanaisa seisan ka mina koridoris. Alguses oli ta veidi ehmunud, et temale tundmatu (mina) oli tema kodus. Ta vaatas ja uuris mind, ei julgenud eriti midagi öelda ega naeratada, laps lihtsalt uuris mind silmadega. Ma üritasin võimalikult palju naeratada, et ta harjuks minuga ära. Vanaisa hakkas last lahti riietama, sellel ajal lapsega koguaeg suheldes: „Liisa, mida me nüüd peame seljast ära võtma?“, laps vastab: „Ope (jope)“, kui jope on seljast võetud, küsib vanaisa: „Mida me nüüd võtame seljast ära?“, laps vastab: „aapa (saapad)“. Van

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

docx

Imiku motoorne areng

Imiku motoorne areng Lapse motoorne areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga lapse areng on erinev ja see sõltub lapse kaasasündinud omadustest, perekonnast ja keskkonnatingimustest. Lapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda. Motoorika jaguneb jäme ja peenmotoorikaks Jämemotoorika oskuste all mõeldakse pea hoidmine, pööramine, roomamine, istumine, püsti tõusmine, kõndimine, jooksmine, hüp

Bioloogia

doc

LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS

Tartu Ülikool Eripedagoogika LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS Arengupsühholoogia kodutöö Tartu 2011 Vaatluskoht: lapse kodu - korter Tartu linnas Last vaatlesid: Antud protokolli koostaja ja analüüsija Millal toimus: 30.09.2011 Lapse vanus: 10 kuud ja 20 päeva Lapse sugu: naine Situatsiooni kirjeldus: Toas viibisid laps, lapse ema, naissoost isik (,,tudeng 1" - last varem kohanud), naissoost isik (,,tudeng 2" - pole last varem kohanud), meessoost isik (,,tudeng 3" - pole last varem kohanud), puuris olev koduloom küülik. Tähtsaimad objektid: diivan, laud, tool, mänguasjade kast, koduloom jänese puur. Situatsioon: Ema on just tulnud lapsega jalutamast, kus laps oli jalutamise ajal vankris ning magas osa jalutamise ajast. Ema tõi lapse ise korterisse, eemaldas lapse õues olemi

Arengupsühholoogia

Rohkem sarnaseid