Abhaasia (0)

Abhaasia
1.slaid vapp ja riigilipp
2.slaid Sissejuhatus
Enamik maailma riike peab Abhaasiat de iure(juriidiliselt) autonoomseks vabariigiks Gruusia koosseisus ja Venemaa okupeeritud alaks. De facto (faktiliselt, tegelikult) 2008 toimunud sõja järel tunnustas Venemaa Abhaaisat iseseisva riigina, Gruusiast sõltumatuna, võim püsib Venemaa varjatud toel. 2009 aastast viibib seal Venemaa rahuvalvejõud. ’’Riigi’’-s kehtib Vene rubla , kehtib Moskva aeg ja piiri kontrollib Vene piirivalve . Abhaasia asub Musta mere ja Suur-Kaukasuse vahel. (nurgas oleval kaardil joonitud ala)
Elanike arv on u 241 00, 2011.aasta seisuga. Abhaasia ja Gruusia sõja ajal vähenes elanikkond poole võrra, lahkusid peaaegu kõik grusiinid.
Enamjaolt peetakse autonoomseks vabariigiks Gruusia koosseisus.
3.slaid
Abhaasia kuulutas välja iseseisvuse 1992 aastal, mille tulemusel puhkes sõda Gruusia keskvalitsusega. Hiljem tuli Abhaasiale “appi” venemaa. Abhaasias lootsid apsuad säilitada autonoomia Gruusia koosseisus ning saavutada isegi senisest märksa enamat , kuid välja ei kuulutatud siiski iseseisvust või eraldumist Gruusiast. 1994. aastal sõlmitud vaherahu järele paigutati Abhaasiasse rahuvalvejõud, milles domineerisid Venemaa üksused. Abhaasiale jäi faktiline kontroll suurema osa üle oma territoorimusit. Apsuad olid saavutanud selle, et Ida-Gruusiast lähtuv migratsioon kui kõige vahetum oht nende rahvuslikule olemasolule neid enam ei ähvardanud. Järgnevatel aastatel pöördus umbes 60 000 grusiinist Abhaasia põgenikku tagasi, põhiliselt Gali rajooni .
4.slaid
Sõjalises konfliktis panid mõlemad vaenupooled üksteise suhtes toime hulgaliselt elajalikke metsiskusi ja massitapmisi. Ebaseaduslikust tegevusest kasvas kõik edasine üle sõjaks ja selle üle diskuteerivad eri riikide eksperdid kuni käesoleva ajani. Toime pandud kuritegudest on antud välja mitmesuguseid materjale. Ekraanil näeb ühte tunnistust, milles kirjeldatakse grusiinide poolt pandud kuritegu.
5.slaid
Sõjaline konflikt Abhaasia valitsuse vägede ja Gali piirkonna etniliste grusiinide (põhiliselt megrelid) vahel. Peale sõjalise tegevuse lõppemist 1992 – 1993. a Abhaasia sõjas kontrollisid Abhaasia võimud märkimisväärset osa Gali rajoonist, eranditeks mõned grusiinide enklaavid. Grusiinidest elanikkond, kes olid lahkunud oma elukohtadest, pöördusid tagasi Gali rajooni.
1998. aasta kevadel muutus situatsioon Abhaasias äkki teravaks. Valge Leegion , Metsavennad ja teised grusiinide võitlejate grupid suurendasid Abhaasia armeele kallaletungide arvu, kes lõpuks kaotas kontrolli Gali rajooni üle. 26. mail võtsid abhaaside jõud oma kontrolli alla peaaegu terve Gali rajooni. Grusiinide ja abhaaside delegatsioonid sõlmisid rahukokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele pidid mõlemad osapooled viima oma relvajõud Gali rajoonist välja 26. maiks kella 06.00 ks. Konflikti tuntakse kui Kuupäevast Abhaasia sõda.

6.slaid
2008 augustis oli Gruusia Vabariigi vägede võitlus Lõuna- Osseetia tunnustamata vabariigi, Venemaa Föderatsiooni ja Abhaasia tunnustamata vabariigi vägedega. Kestis 7-15. augustis. Konflikti põhjendas Venemaa oma agressiooni Gruusia vastu oma Lõuna-Osseetias elavate müütiliste kodanike kaitsmisega olematu genotsiidi eest. Venemaa süüdistas Gruusiat ka konflikti provotseerimises, mis seisnes Lõuna-Osseetia ründamises. Sõja võitis Venemaa pool.
7.slaid
25. augustil 2008 hääletas vene Riigiduuma üksmeelselt Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamise poolt. 26. augustil tunnustas Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat Venemaa president Dmitri Medvedev . Jätkuvalt ei soovi abhaasid mitte mingitel tingimustel liituda uuesti Gruusiaga ja Gruusia laiendatud autonoomia pakkumised Abhaasiale Gruusia koosseisus on lükatud abhaaside poolt tagasi. Venemaa ja Abhaasia valitsuste vahel on sõlmitud 2009 aasta märtsis Venemaa vägede (3800 sõdurit ) paiknemise kohta Abhaasias leping 49 aastaks.   Sochi  Olümpiamängude heaks intensiivistas Venemaa oma tegevust Abhaasias ja Abhaasia majanduslikku abistamist.
Remonditud on hulgaliselt teid, taastatud on raudteeliiklus ja Abhaasia ning Venemaa sadamate vahel liiguvad laevad. Lähiajal on Abhaasia ja Venemaa juhtkonnal plaanis taastada Suhhumi lennujaam ja lennuliiklus Abhaasias tervikuna.
Abhaasia üritab käesoleval hetkel luua sidemeid Venemaaväliselt sõlmimaks võimalikult palju majanduslikke, kaubanduslikke ning ärilisi mõlemapoolselt kasulikke lepinguid eesmärgiga elavdada majandust. Poliitilise rahvusvahelise tunnustuse taotlemine on lükkunud esialgu teisele plaanile. Taodeldakse n-ö "majanduslike suhete sõlmimist ilma tunnustuseta". Teatavad ärilised suhted on juba mõnda aega Abhaasial ja abhaasidel olnud Türgiga ning Türgi kodanikega.