Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985, Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lahutust ning abielu kui institutsiooni väljavaateid. Kogu "Vana Fabiani nutulaul"
innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige. Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USAsse. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega 'poriseid' värve. Ekspressionismi teine laine 1933 aastal oli erinev selle poolest, et oldi veelgi ühiskonnakriitilisemad. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati I maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Otto Dix Max Beckmann Ernst Ludwig Kirchner Käthe Kollwitzi Franz Marc Emil Nolde Max Pechstein Karl SchmidtRottluff Egon Schiele Natüürmort maskidega III 1911 74/78 Õli lõuendil Tantsijad küünalde vahel 1912 100,5/86,5 Õli lõuendil Tänav, Dresden 1908 150/200 Õli lõuendil Autoportree sõdurina 1915
· ''Päev I'' · ''Öö'' · hollandlane J. Toorop · juugendlik vorm · ''Kolm pruuti'' · A. Böcklin · töötas Saksamaal, kasutas tihti realismilähedast vormi · ''Surnute saar'' · kuulsaim vene sümbolist M. Vrubel · kujutab inimhinge traagikat, isikupärane · mosaiigitaoline värvikäsitlus · ''Istuv deemon'' · belglane J. Ensor · maaliliselt kõige huvitavam ja uuenduslikum · eretate kaunite värvidega kummituslikud, grotesksed nägemused skelettidest, monstrumites · maskeeritud inimesed, lihtsalt maskid · ''Autoportree maskidega'' · skulptor A. Rodin · pinnatöötlus varjundirohke ja krobeline liikumine · ''Suudlus'' · ''Põrguvärav'' · Michelangelo eeskuju, Sixtuse kabel · ''Balzac, alasti etüüd'' · ''Tantsustuudio'' · ''Calais' kodanikud'' · saladuslik 6es isik · ''Danaiid'' · temaatika sümbolistlik tähendusrikkad pealkirjad
14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss Antiigi mõju oli suurim arhitektuuris. Arhidektuurimurrang- Filippo Brunellschi. Edaspidi oli eeskujuks tema kavandatud Firenze toomkuppel.15.saj tähtsaimaks keskuseks Firenze. Madalmaades- Lisaks seinamaalile ka tahvelmaal, eriti portree, altarimaalid. Graafika kogus populaarsust. ,,Genti altar" Jan van Eyck(Putini näoga mehe maal). Hieronymus Bosch-sürrealist, palju religioosseid, allegoorilisi pilte erootiliste detailidega (grotesksed, satiirilised) 16.saj.kõrgrenessanss Uueks keskuseks sai Rooma. Peetri kirik( Bramantle- Michelangelo). Püha õhtusöömaaeg.-"Üks teist reedab mind". Da Vincil õnnestus erinevaid karaktereid liita maaliliseks tervikuks. Algul viljeles ta freskomaali, aga need ei säilinud hästi. Looming oli väikehulgaline. Raffael oli loov talent, maalis harmoonilisi madonnapilte. Viis ellu renessansi ideaali, ilusad inimesed ilusas keskkonnas. Tuntuks sai monumentalistina.
Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Ekspressionismi "teine laine" (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Die Brücke kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige. Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Kunstnikke: Otto Dix, Max Beckmann, Ernst Ludwig Kirchner, Käthe Kollwitz, Franz Marc,
aastaselt Prantsusmaal · Iseloomult oli ta sõbralik ja armastav, vaimukas ja hooliv. Tal oli palju sõpru ja vähe vaenlasi. · Beardsley kohta käis palju kuulujutte: - arvati, et ta oli homoseksuaalne, hiljem arvati, et ta on pigem hoopis aseksuaalne - kuuldused, et tal oli suhe oma õega, õde jäi rasedaks, aga rasedus katkes, toimus nurisünnitus · 1897 pöördus ta katolikuks ja tahtis, et kõik ta rõvedad ja grotesksed tööd hävitataks · Pani rõhku oma riietele - kandis ainult halli ülikonda, halli kaabut, halli lipsu ja kollaseid kindaid Looming · Beardsley oli kõige vastuolulisem juugendi esindaja · Sai maailmakuulsaks just tänu oma mustvalgetele, väga ornamentaalsetele ja rütmilistele illustratsioonidele raamatutes · Tema joonistused on tihti erootilised ja perverssed · Ta tähtsamad illustratsioonid on Alexander Pope'i ja Ben Johnsoni raamatutele
Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Teine laine Sõja üle elanud kunstnikud Click to edit Master text styles nägid varasemas loomingus Second level lausa prohvetlikku Third level Fourth level ettekuulutust ja nii ongi Fifth level ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, olulisem on aga see, et moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal Hitleri poolt
kõverjooni · voolavad ja väljavenitatud figuurid · piirjoonte rõhutamine · kõik mõjub tasapinnalisena EKSPRESSIONISM: · Kõike kujutati dramaatilises valguses · Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel · Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega · Maalid olid sünged, grotesksed. ---FUNKTSIONALISM: · Arhitektuuris tulid kasutusele uued materjalid(teras, klaaspinnad, terasbetoon jne) · Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). · Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi
Voolu algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus ,,Die Brücke" ning Müncheni grupi ,,Der Blaue Reiter" ümber koondunud kunstnikud. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja ,,Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionismi "teine laine" (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse, kus panid aluse uuele kunstivoolule abstraktsele ekspressionismile. Tunnused- Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et
välimusega *Rühmitusse kuulusid:algataja Ludwig tasism-äärmuslik vorm(mõtlematu ja automaatne pritsimine) Kirchner; siis veel Karl Scmidt-Rotluff,Emil Nolde * Jackson Pollock 2.konstruktiivne abstr (kazimir,malevits)- ekspressionismi esimese laine lõpetas 1914 puhkenud I MS; panid rõhku geom teine laine väga ühiskonnakriitiline: vormide(joonte,ringide,ruutudekompositsioonilistele sünged,grotesksed,kohati karikatuursed pildid,mis välj rütmidele ja tasakaalule) *vassili kandinsky,piet maailmavalu,ängistust ja leina,põlgust ühisk vastu *hitler oli mondrian,kazmir malevits*eestis sirje runge *esiktöö avalikult vaenulik avangardlike kunstnike vastu,neid kiusati V.KandinskySÜRREALISM aeg:1924 pariis julmalt taga *Eestis K.Mägi,E.Viiralt KUBISM Aeg:1907 nimetus:surrealism-üleloomulik realism põhjus:sõjas ja pr
põhinevas jutustuses "Kevade" I-II (1912-13); sellest kasvas hiljem seiklus- vesteline Tootsilugude-sari. Menukad olid ka varased realistlikud lühikomöödiad ("Paunvere", "Kapsapää", "Ärimehed"). Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa ("Soo" jt.). Tähtsal kohal Lutsu loomingus asub sentimentaal-naturalistlik linnaaineline proosa, melodramaatilise põhikoega moraali- ja karskustemaatilised jutustused ning tragikoomilised ja grotesksed jutustused agulielust. ta on avaldanud ka "Mälestuste" sarja, lastenäidendeid ja -jutte, följetone ja tõlkeid vene keelest. Oskar Luts suri Tartus 23. märtsil 1953. a. Oskar Lutsu majamuuseum (avatud 1964. a.), hauamonument (1954, M. Saks ja E. taniloo) ja mälestussammas (1987, A. Rimm) asuvad Tartus; kihelkonnakoolimuuseum Palamusel avati 1987. a. EE Pärast seda, kui Oskar Luts oli Tartust apteegiteenistusest lahkunud ja
ndatel 1920.ndatel 20. sajan aeg algul aastatel aastatel aastatel algul Tekkimise Saksamaa Prantsusmaa Euroopa USA Saksama koht Austrias Kujutav Maalid olid Impressio- Kujutavasse Tekkis selleks, Hilisrom kunst sünged, nistlikule kunsti tungisid et ühendada olid huvi grotesksed. maalikunstile on joon, kontuur euroopalik looduses Kunstnikud iseloomulikud ning täpsed muusika ja pühendu väljendasid muuhulgas geomeetrilised Ameerika oma kire ängistust, leina ja nähtavad põhivormid jazzmuusika sisemiste
Maalid kujutavad stseene Vanast ja Uuest Testamendist ja kokku on neid 57. Pildipiibel on jagatud nii, et põhjaseina jäävad Uue Testamendi, lõunasse Vana Testamendi ja oreli ehk lääneseina Kristuse kannatuseloo ainelised maalid. Töödes on märgata erinevate kunstnike kätt, kuid kahjuks on nad kõik anonüümsed. Ornamentika on barokselt lopsakas. Tasub vaadata iga detaili eraldi – nikerdatud peakesed ja inimfiguuridega kaunistatud pilastrid maalingute vahel ning grotesksed maskid, isegi rõdude alla paigutatud rippornamendid - igaüks neist on unikaalne ja kordumatu. Jääb üle vaid imetleda vanade meistrite fantaasiat. Ka esmapilgul sarnane detail erineb teisest. Võib-olla selles ongi sajanditetaguste meistrite suur erinevus tänapäeva inimestest – kunsti ei valmistatud seeriaviisiliselt, mehhaaniliselt ja täpselt kopeerides. Iga osake kunstis kandis oma isikupära
Bunraku ● Nukuteater ● Sai alguse 17.sajandil ● Sarnaneb Kabukile ● Nukku võis liigutada üks või rohkem inimesi, olenedes nuku keerukusest. Vähemkogenum tegeleb jalgadega, kõige kogenum peaga ja parema käega, iga etapi õppimine võtab 10 aastat. ● Tegelased tihti loo lõpus surevad ● Lava madalamal tasandil on näitleja ● Erootilised, grotesksed, müstilised seikluslood ● Pea liigub üles-alla, silmad, kulmud liiguvad, saab omavahel kombineerida, suu kinni-lahti, näovahetus näiteks deemoniks ● Peanäitlejal ei olnud nägu katvat maski, teistel oli ● Kõik pidid olema samas meeleseisundis ● Naisnukkudel ei olnud jalgu, sest naised ei näidanud jalgu ● Etendused kestsid peaaegu terve päev või jaotati päeva peale ära ● Näitlejad ei rääkinud, oli jutuvestja Pekingi ooper ● Sai alguse 18
moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USAsse. Oma jälje suutsid siiski jätta Otto Dix [otto diks] (1891-1969), Georg Grosz [dzoodz gros] (1893-1959), Max Beckmann [maks bekmann] (1870-1938), Käthe Kollwitz (1967-1945), kes esindavad ekspressionismi nii-öelda veristlikku varianti. Kujutluslaad muutus reaalsuselähedasemaks, kuid hoiak küüniliseks, veelgi ühiskonnakriitilisemaks. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Ekspressionism jõudis Ernst Barlach'i [ernst barlah] (1870-1938) loomingu näol ka skulptuuri.
konstruktivistlik arhitektuur kuulutati kodanlikuks igandiks. Venemaa Gavril Frolovi ikoonimaal `'Neli jumalaema'' Saksamaa 1920-ndatel hakati sõjaeelses ekspressionismis nägema järgnenud ajaloo prohvetlikku ettekuulutust. Uus põlvkond kunstnikke võttis seepärast eeskujuks ekspressioniste, aga ka dadaiste ning muutus tihti väga ühiskonnakriitiliseks. Saksa kunstile olid sel ajal tüüpilised sünged, grotesksed, karikatuursed pildid ja skulptuurid. Saksamaa Portreedes rõhutati vormi plastilisust ja kujutatava karakterit. Eesmärgiks oli tegelikkuse objektiivne kujutamine, maalide põhiteemaks oli kaasaegne ühiskond ja selle pahed. Maalid kujutasid süngeid tahke tööstuslinna elus, sõjardeid, sõjaheidikuid, sante, prostituute, kerjuseid jt. Näod olid enamasti kujutatud pealiskaudselt ja karikatuurselt. Saksamaa OTTO DIX (1891-1969), kes
aastal uuesti avastuna pälvis film tohutu menu. Esiletoomist väärib kindlasti asjaolu, et filmi produtsent Albin Grau oli ise ka filmi kunstnikuks. Grau sai vampiirifilmiks inspiratsiooni 1916. aasta talvel Serbias sõdides, kui kuulis üht sõdurit väitmas, et tema isa oli vampiir. Produtsent ise disainis kõik kostüümidest ja grimmist kuni võtteplatsini. Nosferatut kehastav näitleja Max Schreck oli omaette hoidev ja iselaadi huumorimeelega tegelane, kellele sobisid grotesksed rollid. Schrecki nimi tähendab saksa keeles terrorit või õudu ning popkultuur hakkas mängima ideega, et näitleja oligi päris vampiir. See omakorda lõi aluse 2000. aasta filmile "Shadow of the Vampire" (peaosades J. Malkovich ja Willem Dafoe). Veidike ka helindusest. Enne helifilmi tulekut juhtus tihti, et originaalhelisalvestised esmaesitlusest ei ole tänaseni säilinud või pole neid leitud. Originaalmuusikat ei ole suudetud
Segane aeg: 1)teeb rahva õnnelikuks, romantiline 2)kohutav, eirab probleeme, kurb. Kirj teose, mida peetakse suure kirjaniku languseks aastal 1847- ,,Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega". Haigestub vaimuhaigusesse ja sureb 52.aaastal. ,,Õhtud külas Dikanka lähedal" ,,Arabeskid" Peterburi jutustused ,,Mirgorod" ,,Surnud hinged" ,,Tarass Bulba" *elujaatav hoiak *kirjeldused on satiirilised, *poeetilised kirjeldused grotesksed *inimesed vabad *inimene on ahistatud *silmapiir avar *tegevuskohaks linn v siseruumid- *tegevuskohad- külad, kui värskes kabinet, korter õhus siis jõekallastel *kõik on võlts *elu loomulik, vaba *inimene ametnik, bürokraatiast *inimene on kangelasmeelne sõltuv *väärtused on jõud, ilu, julgus, *väärtused on näilised raha, vaprus, kodumaaarmastus karjäär, ordenid
Third level `'Neli jumalaema'' Fourth level Fifth level Saksamaa 1920-ndatel hakati sõjaeelses EKSPRESSIONISMIS nägema järgnenud ajaloo prohvetlikku ettekuulutust. Uus põlvkond kunstnikke võttis seepärast eeskujuks ekspressioniste, aga ka dadaiste ning muutus tihti väga ühiskonnakriitiliseks. Saksa kunstile olid sel ajal tüüpilised sünged, grotesksed, karikatuursed pildid ja skulptuurid. Saksamaa Portreedes rõhutati vormi plastilisust ja kujutatava karakterit. Eesmärgiks oli tegelikkuse objektiivne kujutamine, maalide põhiteemaks oli kaasaegne ühiskond ja selle pahed. Maalid kujutasid süngeid tahke tööstuslinna elus, sõjardeid, sõjaheidikuid, sante, prostituute, kerjuseid jt. Näod olid enamasti kujutatud pealiskaudselt ja karikatuurselt. Saksamaa Click to edit Master text styles
19241925). Lo o ming Eduard Wiiralti loomingupärand on väga suur, ainuüksi Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost. Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Wiiralti tuntuimate teoste hulka kuuluvad mitmed virtuooslikud ja väljendusrikkad loomagravüürid. Wiiralti lemmikzanriks oli kahtlemata "fantastilised portreed" - sageli grotesksed üldistused mõnest inimtüübist või inimlikust joonest. 19231925 illustreeris Wiiralt J uhan J aigi "Võrumaa jutud", 1925 J akob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid", Marie Underi "Rõõm ühest ilusast päevast". Wiiralti esimese Pariisi-perioodi ja kogu noorusaegse loomingu tippteosed on "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree"
) 18. saj kunstis avaldunud rokokoo3 ilminguid leidus ka kirjanduses. Rokokoo on väljenduslaad, kus teadlikult rõhutati kergemeelsust ja mängulisust, teosed olid enamasti humoristlik-iroonilised4 või satiirilise kallakuga. Sageli loobuti kerguse saavutamiseks klassikalistest luulevormidest. Rokokoo hilise suuna esindajaks võib pidada rootsi luuletajat CARL MICHAEL BELLMANi (1740–1795). Tema joomalaulud saavutasid suure populaarsuse. Tema luuletused olid koomilis-grotesksed ja neis oli palju kontraste, neis kõlas üleskutse: „Carpe diem!” See tähendab: naudi maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Huumorit ja rämedaid kõrtsistseene varjundas lüüriline melanhoolia. Kuulsamad luuletsüklid on „Fredmani epistlid” (1790) ja „Fredmani laulud” (1791), eesti keeles ilmunud valikkogu Bellmani luulet kannab pealkirja „Fredmani epistlid ja laulud” (Kunst 1993). TUNDELUULE
viljakuse kui ka teostuse meisterlikkuse, teemarohkuse ja tundelaadi ulatuse poolest. Ta oli silmapaistev joonistaja, suure osa loomingust moodustavadki iseseisvate teostena valminud joonistused, mille stiil loomejärguti erineb. E. Wiiralt alustas juugendstiilis. Lõi 1916 esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917 esimesed ofordid. Õpingute ajal ja 1930. aastail viljeles ta ka õlimaali. 1920. aastate rohkeis joonistustes avaldub eriti saksa renessansimeistrite, 1920 valminud grotesksed, musta ja valge vastandused rajanevates linoollõigetes ```Pallases`` levinud saksa ekspressionismi mõju. Ekspressionistlik looming jõudis kõrgjärku Dresdenis. Samal ajal hakkas W. Viljelema litograafiat, lõi hulga lehti eksootilistest loomadest. Pariisis põimusid ekspressionistlik meelelisus ja väljakutsuvus uusajalikkuse mõjudega. E. Wiiralt kujutas palju öö- ja boheemlaselu, mida käsitles nii inimesekriitiliselt kui ka
maalitud Traperiide- riputatud tekstiili imiteerivad maalingud, mida kasutati kas seinapaneelidel või laes. Lagi jagati geomeetriliseks erinevate nurkade arvuga kujunditeks, mille põhja võis katta embleem-maaling ning mida teineteisest eraldasid jõuliselt profileeritud raamistused. 17.saj .maneristlikuks interjööriks võib pidada Peter Paul Rubensi Antwerpeni maja . Maneristlikku ornamenti iseloomustab konstrueeritus ja fantaasiarikkus- lemmikteemadeks olid grotesksed-fantastilised ,normaalsetest erinevad olevused, reaalsest erinev kujutluslik, müstiline maailm. Kaasa aitas ka värv: ruumidekoor, olgu siis käsitsi modelleeritud stukist(L-Euroopas ja Prantsusmaal) või puust nikerdatud (P-Euroopas) värviti ebaloomulikult kirgaste toonidega, mis groteski veelgi võimendas. Nii nagu arhitektuuris nii ka mööblis omandab kõrgreljeef ja skulptuur tähtsa rolli ,asendades nii mõnegi klassikalise elemendi: skulptuur- samba asemele, akantus-
väljendusrikkad loomagravüürid. Koduloomade kujutamist alustas kunstik juba kodukohas Varangul ja Lammaskülas, joonistades nii kassi kui hobuseid. Stipendiaadina Dresdenis õppides avastas ta kohalikus loomaaias enda jaoks eksootilised loomad, nagu lõvid, tiigrid ning jõehobud. Õpilaspõlvest peale armastas ta joonistada inimesi, portreteerida oma lähedasi, koolikaaslasi, tüüpe turgudel ja tänavatel. Wiiralti lemmikžanriks oli kahtlemata "fantastilised portreed" – sageli grotesksed üldistused mõnest inimtüübist või inimlikust joonest. Dresdeni-perioodil muutus Wiiralti graafika suurejoonelisemaks, stiililt jõulisemaks ja kindlapiirilisemaks. Ta sattus verismi mõjuorbiiti, mille kiindumus groteski ja detailinaturalismi nakatas teda seda enam, et need jooned olid juba ilmnenud tema loomingus. Kokkuvõteks saaks ööelda, et Eesti kunsti ajalugu on Põhja-Euroopa demokraatlike
Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukultuuri vastu.Luules olid olulised üksiksõnad,kasut.palju tegusõnu,hüüumärke.Venemaal tegutses- id Hugo Futurismid,nende loomingu kaudu levis see suund ka Eestisse. Armastusluule kogumikes-"Jumalaga,Ene"-1918."Käoorvik"- 1920.Ajaluulet kogu- mikes-"Talihari";"Hõbedased kuljused"-sokeerivad,grotesksed luuletused.-"Ärge tapke inimest".Küpsem periood-Sel perioodil on Visnap. luule kahtlevam,sün- gem,murelikum."Ränikivi";"Puuslikud".Visnap.luulestiil-Kasutas L- Eesti murd- ele omaseid vorme,nt. ei jõvva.Luule musikaalne,kordub mõni rida v sõna. H.Talvik-boheemlaslik,põgenes kodust kooliajal,Kohtla põlevkivi kaevanduses töötas.1937 abiellus B.Alveriga.1945 H.arreteeriti-süüdistati spionaazis.Tema mõtteviis ei sobinud Nõuk.aega.Saadeti Siberisse 5a-ks.Tema lemmikluulet.
Eelistatkse motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid (sageli kohtab lausa lagunenud laipade ja skelettide kujutisi). N: ilmalik Naumburgi „Ekhard ja Uta“ Kui piiblitegelased ja pühakud kujutati küllaltki tinglikult ja kanooniliselt, siis kurjade jõudude ja kõrvaltegelaste kujutamisel sai plastikameistrite fantaasia vaba voli – need on väga vaimukad, fantaasiarohked ja grotesksed kogu gooti perioodi vältel. GOOTI MAALIKUNST Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile
Nende lemmiktehnikaks oli lito ja puulõige, millele nad andsid ilmeka, üldistatud joone. Aastail 1911-1913 tegutses Münchenis veel üks Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endit "Blaue Raiter". Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid aga varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933- 1945) ajal, kui keelustati kogu moodne kunst. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, olulisem on aga see, et moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal Hitleri poolt
nurgelist joonistust, teravaid, isegi toorseid värvikontraste või jällegi meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodusatas rühmitus ,,Die Brücke" (,,Sild"), sinna kuulusid Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt- Rottluff ja hiljem liitus lühiajaliselt ka Emil Nolde. Selle aga lõpetas jõhkralt Esimene maailmasõda. Peale sõda oli teine ekspressionistide laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed , puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Ekspressionism oli koos kubismiga omamoodi vaheaste moodsa kunsti liini teel abstraktsionismi suunas. 1907. aastal kerkis esile kubism. Selle suuna algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat kunstnikku- Pablo Picassot. Esimese paari aasta jooksul maalis ta elu süngetel teemadel sinakas ja hallis koloriidis (nn. Sinine periood)
Mingi provotseerivus on mu loomuses ilmselt olemas, aga see ei ole kurjasti mõeldud. Raamatu üks teema ongi: kuidas kujutleda ennast hea inimesena, tehes samal ajal selliseid tegusid. Ja põdemine selle pärast, kui sinu teod ja vaated kokku ei lähe. ,,Ahvid ja solidaarsus" Kümme novelli, mis räägivad solidaarsusest ja selle piiridest, õigluse ja maitse-eelistuste, eetilise ja esteetilise suhetest konkreetsete elusündmuste kaudu, mis vahel on üsna grotesksed. Raamatus on maailmavaatelisi väitlusi, intensiivset tegevust ja ka üks horrori-sugemetega lugu. Kümnest novellist koosnev ,,Ahvid ja solidaarsus" on varem vaid luuleraamatuid välja andnud Maarja Kangro julge eneseavamine (tõsi küll, mõnigi novell on varem perioodikas ilmunud). Sarkastilised lood elust tuttavate tegelastega põhinevad suures osas vist tema enda läbi-elatul ja põnevamatel
Voltaire. Rokokoo oli enamasti humoristlik-iroonilise või satiirilise kallakuga. 9. Rootsi luuletajat C. M. Bellmani kutsuti Põhjamaade Anakreoniks, sest Bellmani maailmakuulsus rajaneb kahel teosel: ,,Fredmani epistlid" ja ,,Fredmani laulud". Neid iseloomustab elurõõm ja sügav inimsus. 26. juulil, nn Bellmani päeval, hoitakse tema mälestust au sees rahvapeoga Stockholmi Haga pargis asuva Bellmani mälestussamba juures. Bellmani luuletused olid koomilis-grotesksed ja kontrastidest rikkad, kutsus üles järgima põhimõtet carpe diem - nautima maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Tema huumorit ja kohati rämedaidki kõrtsistseene varjunas lüüriline melamhoolia, mis teeb tema luule pea niisama mitmepalgeliseks, nagu oli prantsuse hiliskeskaja luuletaja F. Villoni looming. 10. Robert Burnsi loomingus on tunda klassitsismi, sentimentalismi ja valgustuse mõjusid. Püüab tegelikkust kujutada sellisena, nagu see on
Õudusfilm kui zanr sai alguse 19 sajandi lõpul kui Georges Méliès tegi 1896. aastal esimese õudusfilmi ,,Le Manoir du diable". Õudusfilmid on välja arenenud folkloorist, müütidest, kirjandusest, pärimusest, melodraamadest. Põhilisteks tegelasteks olid ,,tundmatud" või ennenägematud inimesed, üleloomulikud või grotesksed olendid, vampiiridest nõdrameelseteni, saatanad, ebasõbralikud kummitused, hullud teadlased, zombid, deemonid, libahundid, seestunud, kurjuse kehastus. Lisaks duaalsete omadustega tegelased, kelles on esindatud hea ja halb (nt ,,Frankenstein", ,,Dr Jekyll & Mr Hyde"). Õudusfilmide arengu ning leviku soodustajaks võib pidada ekspressionistlikke saksa tummfilme. Varaste õudusfilmide zanris oli kajastatud palju gootilist. See tähendas, et
vahenditega. Hispaania kuningakoda võttis joogi vaimustusega vastu, kuigi üsna varsti muudeti selle retseptuuri suupärasemaks magusaine, vanilli, kaneeli ja munade lisamisega. Ka ei läinud kaua aega taipamaks, et kuumalt maitseb jook veelgi paremini. Siinkohal on sobiv ka märkida, et sokolaad oli esimene stimuleeriv jook, mis Euroopasse jõudis. Tee ja kohvi tundmaõppimiseni jäi veel terve sajand. Sokolaadijoomine saavutas peagi grotesksed mõõtmed nii Hispaanias kui ka Mehhikos, kus oli kiiresti tekkinud kohalik hispaania kogukond. Pärast pikki ja ägedaid vaidlusi kirikuga jäi lõpuks võit neile, kes väitsid sokolaadi olevat mitte söögi, vaid joogi, mis andis vabaduse juua sokolaadi ka paastu ajal. Hispaanias kaitsti sokolaadijoogi valmistamise oskusi võrdselt riigisaladustega ning nii pääseski jook teistesse Euroopa kuningakodadesse alles aastakümnete pärast, peamiselt kuninglike abielude kaudu
Teda peetakse ka feministlikuks kunstnikuks, mida ta ilmselt teadlikult ei olnud. Siiski elas ta meeste maailmas, kandis mehelikke riideid, suitsetas ning avaldas avalikult oma arvamust. Isemeelne on olnud ta terve elu lähtudes A.Vabbe põhimõttest, et inimene ei saa tegelikult teistelt midagi õppida ja et kõik tuleb sisemisest loomisjõust, mille arendamine on igaühe individuaalne asi ja iseseisva töö tulemus. Tema esimestel töödel kujutatud primitiivsed grotesksed kujud pälvisid kunstiarvustajate tähelepanu ning Karin Lutsus nähti tugevat vaimu ja fantaasiarikkust. Tema esimeste koolilõpujärgsete maalide hulka kuulub 1928. valminud "Aednik", mida on kõrvutatud ka "Kunstnikuga" kui kunstniku kahte tähelepanuväärsemat autoportreed. Need kaks olid ka Karin Lutsule endale väga olulised. 1928. aastal veedetud aeg Prantsusmaal avas kunstniku muutustele ning hiljem asendus tema kooliaegne tasapinnaline ja dekoratiivne maalilaad perspektiivi
Vähemalt mulle tundub nii. Mänglema on pandud omavahel vastand toonid: rohelise laigu sees on punane täpp ja vastupidi. Mulle tundub see maastik muinasjutulisena, nagu võiksidki pildiservalt sisse astuda Norra mütoloogiast tuntud trollid. Riho Kuld Mulle meeldib, et need kujud on tehtud nii dünaamilised, liikuvad. Mulle meeldib kui ei ole üritatud üks ühele reaalsust järele teha. Need veidi grotesksed näod ja jäsemed annavad teosele müstilise varjundi. EneLiis Semper Tema isikunäitus tundus võõrastav ja piinlikust tekitav. Seda kooslust osaks ma iseloomustada vaid järgmiselt: Pimedad kitsad koridorid ja kaheldava väärtusega lühikesed filmilõigud. Eelkõige tekitas see küsimuse: Mis on kunst? Ometi vaatasin ma kümme minutilist jutustlust sellest, kuidas EneLiis Semper oma uut kodu sisustaks
aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner algatajana, Karl Schmidt-Rotluff ja teisi kunstnikke. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Rindesõdurina sõja üle elanud Otto Dixi töödes kajastuvad võimsalt kaevikute õudused ja sõjajärgsel Saksamaal valitsenud kaos. Suurlinna paineid kajastas oma töödes Max Beckmann. Jõuliselt ühiskonnakriitilised on Käthe Kollwitzi graafilised lehed. Ekspressionism jõudis Ernst Barlachi loomingu näol ka skulptuuri
aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner algatajana, Karl Schmidt-Rotluff ja teisi kunstnikke. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Rindesõdurina sõja üle elanud Otto Dixi töödes kajastuvad võimsalt kaevikute õudused ja sõjajärgsel Saksamaal valitsenud kaos. Suurlinna paineid kajastas oma töödes Max Beckmann. Jõuliselt ühiskonnakriitilised on Käthe Kollwitzi graafilised lehed. Ekspressionism jõudis Ernst Barlachi loomingu näol ka skulptuuri
väljendusrikkad loomagravüürid. Koduloomade kujutamist alustas kunstnik juba kodukohas Varangul ja Lammaskülas, joonistades nii kassi kui hobuseid. Stipendiaadina Dresdenis õppides avastas ta kohalikus loomaaias enda jaoks eksootilised loomad, nagu lõvid, tiigrid ning jõehobud. Õpilaspõlvest peale armastas ta joonistada inimesi, portreteerida oma lähedasi, koolikaaslasi, tüüpe turgudel ja tänavatel. Wiiralti lemmikzanriks oli kahtlemata "fantastilised portreed" sageli grotesksed üldistused mõnest inimtüübist või inimlikust joonest. Dresdeni-perioodil muutus Wiiralti graafika suurejoonelisemaks, stiililt jõulisemaks ja kindlapiirilisemaks. Ta sattus verismi mõjuorbiiti, mille kiindumus groteski ja detailinaturalismi nakatas teda seda enam, et need jooned olid juba ilmnenud tema loomingus. Kohati sarnanevad Wiiralti Dresdeni-lehed väga Otto Dixi omadega, kelle teoseid imetlesid tollal teisedki noored pallaslased. 1931. aastast 1933
..", 1914, hilisemais trükkides "Soo"; "Kirjad Maariale", 1919; "Karavaan", 1920). Tähtsal kohal Lutsu loomingus asub sentimentaal-naturalistlik linnaaineline proosa: süzeelt ja tüübistikult lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustused noorukeist ("Andrese elukäik", 1923; "Õpilane Valter", 1927; "Väino Lehtmetsa noorpõlv", 1935), melodramaatilised moraali- ja karskuseteemalised jutustused ("Iiling", 1924; "Olga Nukrus", 1926; "Udu", 1928; "Pankrott", 1929) ning tragikoomilised ja grotesksed jutustused agulielust ("Tagahoovis", 1933; "Vaikne nurgake", 1934). Ta on avaldanud ka "Mälestuste" sarja (13 köidet, 19301941, sealhulgas "Vanad teerajad" 1930, "Talvised leed" ning "Läbi tuule ja vee" 1931, "Vaadeldes rändavaid pilvi", 1932), rohkesti följetone ja vesteid (kogud "Kirjamapp", 1924; "Vana kübar", 1927; ja "Kuidas elate?", 1930), lastenäidendeid ("Ülemiste vanake", 1919) ja -jutte
Kannatuste ja piinade kujutamisel jõutakse naturalismini. Eelistatkse motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid (sageli kohtab lausa lagunenud laipade ja skelettide kujutisi). (ilmalik Naumburgi ,,Ekhard ja Uta") Kui piiblitegelased ja pühakud kujutati küllaltki tinglikult ja kanooniliselt, siis kurjade jõudude ja kõrvaltegelaste kujutamisel sai plastikameistrite fantaasia vaba voli need on väga vaimukad, fantaasiarohked ja grotesksed kogu gooti perioodi vältel. GOOTI MAALIKUNST KLAASIMAAL ehk VITRAAz Kuna vaba seinapinda on väga vähe ja seda asendavad hiiglaslikud aknad, jääb romaani perioodil kasutatud seinamaal tahaplaanile, selle asemel kasutatakse just vitraazi. Temaatikaks on Piiblistseenid, pühakud, annetajad jne. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langevad kokku kujutise piirjoonte ehk kontuuriga. Väikesed detailid kanti värvidega klaasile.
Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Ekspressionismi "teine laine" (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Sürrealism - Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis
siir--segmentkaartest koosnev gooti ornament või dekoratiivse pinnajaotuse motiiv, kaarte arvu järgi eristatakse kolmik-, nelik-, jne- siire (üle nelja on hulksiir). ehisraamistus--gooti akna ülemisse ossa kujunenud rõngastest ja rosettidest ja siirudest koosnev kujundus. ramaaz--oksornament hilisgooti kunstis. Loodusmotiiv murtud nurklikest okstest ja lehtedest. tornikiiver--gooti kirikutel jäi tihti ehitamata, üldiselt olid (kui jõuti valmis) uhked kivipitskiivrid. kimäärid--grotesksed skulptuurid gooti kirikute katustel, kehastavad inimesest välja aetud patte, mis kirikumüüridel tarunud. Võivad toimida veesülitina. gooti stiil--romaano ajastule järgnev stiiliperiood, 12- 16.saj, mille arhitektuuri üldilme on kerge ja graatsiline, meeletult ülespoole pürgiv. Seda võimaldab eriline süsteem teravkaarte, ristvõlvide, tugipiilarite ja tugikaartega.Skulptuur pemiselt seotud arhitektuuriga, ajajärgu lõpul aga omandab religioosne maalikunst
Pillimäng muutub teatrielemendiks (vt hiljem Kageli instrumentaalteater). 4. 1970. aastad 1970. aastad tähistavad modernismi hääbumist. Muusikateatrile kirjutamist jätkab Ligeti, 1977 valmib anti-anti-ooper Le grand macabre (Vägev vikatimees; libreto Michel Ghelderode samanimelise 1934. aastal loodud näidendi järgi). Tegevus toimub väljamõeldud maal nimega Breughelland (16. sajandi maalikunstniku Pieter Brueghel vanem järgi – grotesksed ja absurdsed maalid nagu Hieronymus Boschilgi). „Kangelane“ on Surm ehk Nekrotzar, kes teatab, et kavatseb veel antud päeva öösel komeedi abil maailma hävitada. Ent siis satub ta purjutama koos Vaadi-Peetriga (Piet zum Fass) ja maailmalõpp ning lubatud Viimne Kohtupäev jäävad seetõttu ära. Ligeti kasutab siin kollaažitehnikat, vanade ooperivormidenagu opera seria ja opera buffa paroodiat.
institutsioonide poolt ette määratud. Oma saatust ei saanud trotsida, nagu näitas Orpheuse ja Eurydike traagiline lugu. Müütide kesksed kangelased pidid tihti fantastiliste olenditega rinda pistma. Selle juures abistasid jumalad neid nii nõu kui jõuga. Vastasel korral oleks Odysseus sireenide laulu tõttu nälga surnud või uppunud ning Medusa kohutav välimus muutnuks Perseuse kiviks. Ehkki moirad, hoorid, erinnüsed ja graiad olid küll kirjelduste järgi välimuselt grotesksed olevused, ei kajastu see siiski vana-kreeka kunstis. Reljeefidel ning vaasimaalidel on neid kujutatud kaunite naisterahvastena. See kõik võib olla tingitud asjaolust, et muusad ärgitasid kunstnikke armastama ning kujutama vaid kõike seda, mis on ilus ning põlgama inetut ja hirmsat. Kujutatu oli esteetiliselt nauditav, ent võis endas kätkeda ka teatud väge, mida antud sümbolitele omistati. Renessanss rehabiliteeris väärtused, mida hinnati antiikajal ning ka
Oskar Luts avaldas mitu sama miljööd kujutavat sentimentaal-naturalistlikku linnaainelist romaani, mis on süzeelt ja tüübistikult lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustused noorukeist "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Väino Lehtmetsa noorpõlv" (1935). Melodramaatilise põhikoega moraali- ja karskusteemalised jutustused "Iiling" (1924), "Olga Nukrus" (1926), "Udu" (1928) "Pankrott" (1929) ning tragikoomilised ja grotesksed jutustused agulielust "Tagahoovis" (1933) "Vaikne nurgake" (1934). Neis kõigis olid kesksel kohal saatusega leppimise meeleolud kangelase nurjunud taotluste taustal. Omaaegne kriitika heitis autorile ette romaanide lõtva kompositsooni ning orienteerumist vähenõudlikule, laiale lugejaskonnale. Ta on avaldanud ka "Mälestuste" sarja, milles on kokku 13 köidet., (1930 1941), näiteks: "Vanad teerajad" (1930), "Talvised leed" ja "Läbi tuule ja vee" (1931)
kosmiliste mõõtmeteni avardumisest rõõmu tundnud põlvkonda aga resignatsiooni. P.-E. Rummo luulekujundiga väljendudes "suubub, ah sumbub see hoog umbsesse preservatiivi." Et nõukogude kirjanduses oli soositud üksnes realistlik loomelaad, siis püüti proosauuenduslikke võtteid põhjendada prantsuse marksistilt Roger Garaudylt laenatud piirideta realismi mõiste abil. Poleemikaid ja ametlikku vastuseisu tekitasid Arvo Valtoni grotesksed ja võõrandumist käsitlevad novellid, samuti nooruslikust protestivaimust kantud Mati Undi ja karjerismi paljastavad Enn Vetemaa lühiromaanid. Uuenduslik proosa keskendus suurte ajastupanoraamide loomise asemel kaasaja inimese sisemaailmale, mis eriti ilmekaks sai Vaino Vahingu psühhoanalüütilises proosas ja näidendites. Ka kodumaal juurdus eksistentsialismisugemeline eluvaatlus, mida võis märgata juba Juhan Smuuli reisi- ja
noore rahva vaimu ärandamine, algselt ei tahetud avaldada, sest oli halvustav suhtumine rahvaloomingusse, 1866 *Juhan Kunder ''Eesti muinasjutud'', 1885 *E.Peterson-Särgava ''Ennemuistsed jutud lastele'', ''Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest'', 1909 ja 1911 *M.J.Eisen – ''Esivanemate varandus'' 1882 *August Kitzberg ''Piibeleheneitsi'' 1903 *Oskar Luts ''Nukitsamees'' 1920 *Juhan Jaik ''Võrumaa jutud'' 1924– folkloorse taustaga õuduslood, milles fantastilised ja grotesksed maailmad on lahutamatult põimunud. Mütoloogilised olendid: tondid, vanapaganad, kodukäijad, puraskid, puugid, veevaimud, sänid, naksikesed, pärglid ja teised. Niisuguste tegelastega jutte võiv kitsamalt nimetada tondijuttudeks. ''Pombi ja Üdsimärdi nõiad'' 1932, Realism lastekirjanduses *kasutatakse teksti kohta, mis ei sisalda imelist või üleloomulikku elementi *sagedamini on realistliku lastekirjanduse puhul määravam loo paigutamine igapäevaelu
seintes suuremaks ja julgemaks. Lehvikvõlvid olid gooti võlvi viimane edasiarendus, kus kivivõlvid kaarduvad välja nagu palmipuude ladvad. [17] Joonis 21. Roidvõlv Amiens´i katedraalis. [23] Joonis 22. Lehvikvõlv Cambridge Kings College kabelis. [21] 16 Gooti katedraalide ja kirikute imede hulka kuuluvad veel grotesksed katusefiguurid ehk gorgod (joonis 23). Mõned neist on veesülitid, mõnedel aga on heraldiline tähendus, samuti võib kohata tiibade ja kihvadega metsloomi, kelle ülesandeks on peletada eemale kurjad vaimud. [17] Joonis 23. Pariisis asuva Notre Dame katedraali gorgod. [24] 6. RENESSANSS Renessanssarhitektuur on Euroopa arhitektuur, mis pärineb Itaaliast 15. sajandi algusest kuni 17.
Komöödias esineb koomose element koori näol, mille liikmed kandsid vahel õige fantastilist riietust. "Kitsed", "Herilased", "Linnud", "Pilved", "Konnad" kõik need vanade komöödiate pealkirjad on antud neile koori kostüümi järgi. Erinevalt koori vahelduvast riietusest, oli komöödia näitleja välimus kuni IV sajandini enam-vähem ühesugune, ent väga omapärane: selles torkasid silma paks kõht, paks istmik, nahast tehisfallos ning karikatuurne mask. Sellised grotesksed paksukõhulised kujud esinevad Dionysose kaaslastena enne V sajandit Korintose vaasimaalidel, sümboliseerides looduse loovaid jõude. Karikatuursed stseenid näitlejatega, kes on riietatud Dionysose paksukõhuliste kaaslaste kostüümi, on koomose kõrval vana-atika komöödia teiseks koostisosaks. Seega pärinevad nii komöödia koor kui ka näitlejad viljakuspidustuste lauludest ja mängudest. Nende pidustuste rituaal peegeldub ka komöödia süzhees
aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938) algatajana, Karl Schmidt-Rotluff (1884-1976) ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde (1867-1956). Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Rindesõdurina sõja üle elanud Otto Dixi (1891-1969) töödes kajastuvad võimsalt kaevikute õudused ja sõjajärgsel Saksamaal valitsenud kaos. Suurlinna paineid kajastas oma töödes Max Beckmann (1870-1938). Jõuliselt ühiskonnakriitilised on Käthe Kollwitzi (1967-1945) graafilised lehed. Ekspressionism jõudis Ernst Barlachi (1870-1938) loomingu näol ka skulptuuri.
figuurikompositsioone pingestati tihti tumedate kontuuridega. Punane, kollane, sinine, ookritoonid. Ornament. Romaani stiilile iseloomulik ornament oli äärmuseni stiliseeritud taimornament, mis levis üle kogu Euroopa. Tüüpiliseks võib pidada ka köiekeerdusid meenutavaid mõikaid, mida kasutati aktsendina ukse-ja aknaavade kujundamises. Romaani ornamentika mitmekesisusest annavad aimu ornamentaalsesse süsteemi lülitatud grotesksed maskid, fantastilised koletised ja figuurid. Kaarfriisid kuulusid samuti romaani stiili iseloomulike näidete hulka. Mööbel: Romaani ajastu mööbel oli primitiivse konstruktsiooni ja massiivsete vormidega. Vararomaanikast on tuntud lihtsa ornamendiga klotsiste. Mööbli ilmestamiseks kasutati arhitektuurset dekoori – sambaid, kaaristuid, karniise. Robustse kirvetöö varjamiseks mööbel värviti, mõnikord kaeti ka lõuendiga, mis siis omakorda värviti ära