Pühavaimu kirik (0)

Pühavaimu kirik
Kirikut on esmalt kaudselt mainitud 1316.a. ja 1319.a. otseselt, tõenäoliselt kabeli kujul oli olemas juba 13. saj. alguses. Ainus põhikujult 14. sajandist muutumatuna püsinud sakraalehitis , pärast reformatsiooni ainus eesti koguduse kirik Tallinnas.
Kirik on kahelööviline ja oli samanimelise seegi kirik ja rae kabel . Pealööv kogudusele, sh. raehärrad ja Suurgildi kaupmehed, külglööv seegielanikele. ornikiiver ehitatud 1630.a., 1688.a. pärast tulekahju taastatud hilisrenessanss. Hävis tulekahjus 29.mail 2002. Uus tornikiiver ja -kell aastast 2003. Peaaltar valmis 1483.a. Bernt Notke poolt ja see kujutab püha Olavit, Annat, Elisabethi ja Viktorit, episoode Kristuse passioonist (kannatustest) ja Elisabethi legendist.
Veel väärtuslikke interjööridetaile:

• Krutsifiks ( rist koos ristilöödud Kristusega) võidukaare all ilmselt a-st 1500, tundmatu Tallinna meistri töö.
  
• Wrangelite vapiga pingi otsatugi aastast 1513, millel Püha Andreas ristiga, oletatav autor Michel Sittow.
  
• Teine pingi otsatugi Virgiliuse-legendi teemal, u. 1530 .a, autor tundmatu.
  
• Kantsel 1597.a., renessanss.
  
• Rõdurinnatise kaunistused 1660-ndatest,oletatavalt Elert Thiele poolt valmistatud.
  
• 3 epitaafi (Soertsi, Roterti ja Frosa) 17.saj. keskelt 
  
• 10 kroon- ja 7 seinalühtrit 16 – 17. saj.
  
• Kiriku Maarjakell oli Eesti vanim kirikukell, valatud 1433.a. Merten Seiferti poolt, hävis tulekahjus 2002.a. Kellal oli tekst – Ma löön õigesti nii teenijale kui sulasele, nii emandale kui isandale ja seda ei või mulle keegi ette heita. Uus kell on valatud Hollandi firma poolt 2003.a.
  

Eesti kuultuuri seisukohalt olulised isikud, kes kirikus töötasid:

• Johann Koell, 1535.a. Simon Wandradti katekismuse tõlkija eesti keelde;
  
• Balthazar Russow , 1578.a. ilmunud Liivimaa kroonika autor;
  
• Georg Müller, 1600.-1606.a. kirjutatud 39 eestikeelse jutluse autor.
  
• Fassaadil oleva kella autor on Christian Ackermann ja pärineb see 1684 .a.
  

Iga detaili isikupära
Ainulaadsed on piibliaineliste maalide ja nikerdustega kaunistatud rõdud, mis ümbritsevad Püha Vaimu kiriku lõuna-, lääne- ja põhjaseina ja mängivad kiriku interjööris silmapaistvat osa. Väärid (rõdurinnatised) pärinevad 17.sajandi teisest poolest ning on Tallinna rae ülesandel töötanud kohaliku meistri Elert Thiele poolt kaunistatud skulptuursete puitdetailidega. Tähelepanelik vaataja võib leida lõunarõdu läänepoolse otsa karniisi alt aastaarvu 1660, mis on vääride dateerimise aluseks. Maalid kujutavad stseene Vanast ja Uuest Testamendist ja kokku on neid 57. Pildipiibel on jagatud nii, et põhjaseina jäävad Uue Testamendi, lõunasse Vana Testamendi ja oreli ehk lääneseina Kristuse kannatuseloo ainelised maalid. Töödes on märgata erinevate kunstnike kätt, kuid kahjuks on nad kõik anonüümsed. Ornamentika on barokselt lopsakas. Tasub vaadata iga detaili eraldi – nikerdatud peakesed ja inimfiguuridega kaunistatud pilastrid maalingute vahel  ning grotesksed maskid , isegi rõdude alla paigutatud rippornamendid - igaüks neist on unikaalne ja kordumatu . Jääb üle vaid imetleda vanade meistrite fantaasiat. Ka esmapilgul  sarnane detail erineb teisest. Võib-olla selles ongi sajanditetaguste meistrite suur erinevus tänapäeva inimestest – kunsti ei valmistatud seeriaviisiliselt, mehhaaniliselt ja täpselt kopeerides. Iga osake kunstis kandis oma isikupära