Muusikaajaloo põhilised muusikasuunad. (1)

-ism
Ekspressio-nism
Impressio -nism
Neoklassit-sism
Sümfooni-line jazz
Hilisromantism
Tekkimise
aeg
20. sajandi
algul
1860.ndatel aastatel
1920.ndatel aastatel
1920.ndatel aastatel
20. sajandi algul
Tekkimise
koht
Saksamaa
Prantsusmaa
Euroopa
USA
Saksamaal ja Austrias
Kujutav
kunst
(Miks
tekkis?)
Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast.
Impressio-nistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon , rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.
Kujutavasse kunsti tungisid joon, kontuur ning täpsed geomeetrilised põhivormid
Tekkis uus stiil – kubism .
Maali-kunstis toimus sama-sugune stili-seerimine nagu muusikas.
Tekkis selleks, et ühendada euroopalik muusika ja Ameerika jazzmuusika
Sümfooniline jazz näitas Ameerika musta-nahaliste ja valgete ühinemist ning võrdsus-tamist.
Hilisromantikud olid huvitatud loodusest, nad pühendusid oma kirele, sisemistele jõududele ja tujudele. Sarnanes paljuski varasemale romantismile. Nagu romantism üldiselt, räägib ka hilisromantism inimeste tundeelust. Suur oli sõjajärgne mõju kunstis.
Muusika kõige olulisemad
tunnus-
jooned
Kujutab helilooja emotsioone, muusika on sageli lahkkõlaline, killustunud ja tihedalt kirjutatud. Samuti väljendas alateadvust, sisemist vajadust ja kannatusi.
Impressio-nistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõla-värvidele, peentele nüanssidele, detaili-rohkusele ja sillerdavale koloriidile.
Tekib vastu-kaaluks roman -tismile, on stiliseerides raskendatud barokk - ja klassikalise muusika vorme ning stiilivõtteid, kusjuures helikeel on kaasaegne.
Sümfooniline džäss on kontsert -muusika, mille muusika line keel on võetud Euroopa romantismist , Aafrika ja Ameerika jazzist ning Ameerika popmuusikast
Helikeeles põimuvad hilisromantismi, juugendi, sümbolismi ja ekspressionismi jooned.
Enese-väljenduse õitseng muusikas ning värvirikas harmoonia .
Tähtsaimad muusikud , teosed
Alban Berg -
Viiulikontsert ,
Ooper „Wozzeck“
Vokaalteos
„ Seitse varast laulu“
Arnold Schönberg-
Sümfooniline poeem
„Pelleas ja Melisande“
Claude Debussy
Ooper
„Pelleas ja Melisande“
Maurice Ravel Sümfooniline süit: „ Hispaania rapsoodia “
Kontsert -rapsoodia viiulile ja orkestrile „Mustlanna“
Eduard Tubin
Ballett „Kratt“
Sergei Prokofjev
Ballett
„Romeo ja Julia “
Igor Stravinsky
Ooper
„Kuningas Oidipus“
Ballett
„ Tulilind “
George Gershwin
„ Rhapsody in blue“
ooper „Porgy ja Bess “
Darius Milhaud
Sümfoonilise džassi ballett
„La création du monde “
Gustav Mahler
Kantaat sümfoonia
„Laul Maast“
Johannes Brahms
"Saksa reekviem " "Aldirapsoodia"
Giacomo Puccini
Ooper
„Vilid“
„Edgar“
Minu arvamus, mõtted
Muusika peaks väljendama kannatusi, aga minu jaoks on see kuidagi rahustav ja ülistav. Mõnus kuulamine enne uinumist.
See on hea, rahulik ja ka enne eksameid on kaheteist -kümnendikul seda hea kuulata.
Vaikne, tekitab kevade-meeleolu. Kevadeootuses on hea kuulata ja ette kujutada, et õues lumi sulab. Mõnus on kuulata ning mõelda, et õues pole talv, vaid päikese-paisteline kevadilm.
Neo- klassitsism ei kuulu minu lemmik muusika-stiilide hulka. On natuke häiriv. Kui ma seda oma perele kuulata andsin, siis nad ütlesid, et pika peale tüütab ära natuke.
Minu lemmik neist viiest. Huvitav. Meenutab vanade filmide ja multifilmide muusikat.
Palju kasutatakse Jazzile omaseid huivtavaid pille.
Hilisromantism on minu arvates kõige igavam. Nagu romantism ikka – tundeline .
Minule ei lähe peale selline muusika, liiga vaikne ja tundeküllane, ei mõista seda eriti.