a 2012/2013 Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis,kirjanduses, muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Prantsuse keeles tähendab expression 'väljendus, ilme' . Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine.
Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses ja muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Terminit ekspressionism hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme selleks, et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel.
20. sajandi alguses hakkas foovide mõjul Lääne-Euroopas tärkama ekspressionism (prantsuse keeles expression väljendus; ladina k expressio väljapigistamine) stiil, mis annab edasi kõrgendatud tundlikkust läbi värvide, joonistuse, ruumi, mastaabi, vormi, tundeküllase ainese moonutamise või nende kombinatsioonide. Enim seostatakse ekspressionismi just Saksamaaga. Ekspressionismi väljakujunemisel olid tähtsad Paul Cézanne [hääldus pol sezann] (1839-1906), Paul Gauguin [pol go'gä(n)] (1848-1903),
Ekspressionism Ekspressionism 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga Prantsuse keeles expression "väljendus, ilme Ladina keeles expressio "väljapigistamine" Termin tuli laialdasemalt kasutusele 1910. aastal Ekspressionism kirjanduses Kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundlik väljendus Esiplaanile seati inimese sisemaailm Traagiline elutunnetus Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid Hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid Ekspressionism muusikas Algas 1910ndatel Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine Puudus kindel vorm Mitmekesine rütmika, vahelduvad taktimõõdud Ilusa harmoonia puudumine Arnold Schönberg Ekspressionism kunstis
Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Abstraktne ekspressionism on 1940. aastatel Ameerika Ühendriikides abstraktsionismist väljakasvanud kunstivool. Uue kunstivoolu alusepanijateks ja viljelejateks olid 19301940. aastatel Euroopast Ameerika Ühendriikidesse siirdunud kunstnikud. Sarnast voolu Euroopas nimetatakse informalismiks. Ekspressionism USA's USA'sse jõudis Eksperssionism läbi euroopa kunstnike,kes põgenesid sõja ja tagakiusamise eest
looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismi teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud ´d ja Guillaume Apollinaire´i. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM (1940ndad 1950ndate lõpp) Abstraktne ekspressionism on 1940. aastatel Ameerika Ühendriikides abstraktsionismist väljakasvanud kunstivool. Uue kunstivoolu alusepanijateks ja viljelejateks olid 19301940. aastatel Euroopast Ameerika Ühendriikidesse siirdunud kunstnikud. Sarnast voolu Euroopas nimetatakse informalismiks. Kunstnikud · Mark Rothko · Jackson Pollock · Franz Kline · Willem de Kooning · Arshile Gorky · Helen Frankenthaler POPKUNST
Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati
See on mõjutanud kogu tema hilisemat loomingut. Rouault'i töödes on näha raskeid ja jõulisi kontuure nagu kirikuakendelgi. Ta püüdis oma teostega teenida katoliiklust ja armastas maalida piibli ainetel või luua kriitilisi moraliseerivaid teoseid. Temagi loobus valguse ja varjudega modelleerimisest ning ruumilisest sügavusest mis tegigi võimalikuks ajutise koostöö foovidega. Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund - ekspressionism. Ekspressionismi eelkäiateks võib pidada Edvard Munchi ja vaimuhaiget Vincent van Goghi, aga järjekindlalt hakkasid "väljendust" rõhutama just foovid. Samal ajal tekkis ka Saksamaal väljenduslik kunst, aga seal oli eneseväljenduse põhisisuks hoopis rahutus, tihti ka ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Terminit "ekspressionism" kasutatakse põhiliselt just saksa väljenduskunsti kohta. 19. ja 18. sajandi vahetusel olid noorte, opositsiooniliselt meelestatud
Kõik kommentaarid