Vaadeldes rändavaid pilvi (3)

Q: Millest võis raamat rääkida?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaadeldes rändavaid pilvi

Q: Millest raamat tegelikult rääkis?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaadeldes rändavaid pilvi

Q: Mis Andresest edasi sai?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaadeldes rändavaid pilvi

Q: Kaua kulus Arnol aega et ta suri?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaadeldes rändavaid pilvi

Q: Miks pidi koolis vene keelt oskama?

Vastus leiad õppematerjalist: Vaadeldes rändavaid pilvi

Põhikool - Kirjandus - Kirjandus

4 HEA

Esitatud küsimused

Millest võis raamat rääkida?
Millest raamat tegelikult rääkis?
Mis Andresest edasi sai?
Kaua kulus Arnol aega et ta suri?
Miks pidi koolis vene keelt oskama?

Vaadeldes Rändavaid Pilvi
Autor: Oskar Luts
Lehekülgede arv: 202
Tegelased:Andres, Arno , Karu, Amman, Lombach, Roose, Frieda, Peeter, Anna, Frantzen, Juhan Simmi, Heino Eino jne

Ennustamine
Millest võis raamat rääkida?
Millest raamat tegelikult rääkis?
Autor hakkab rääkima oma lapsepõlvest.
Oskar jutustab oma esimesest koolitalvest Palamuse kihelkonnakoolis.

Tsitaadid
Lause raamatust
lk
Põhjus, miks see meelde jäi.
1.Nüüd ma õieti ei tea isegi, mida ma pean tegema oma mälestuste neljanda jaoga. Kas pean plagieerima iseend ?
5
1.Esimese lõigu kohta kõlas see väga imelikult.
2.Ты по-эстонски говорил. Я тебя пишу.
33
2.See kõlas väga imalikuna, et eesti keeles ei tohtinud rääkida oma kodumaal.
3.See on väga raske haigus. Tihti sellest enam ei parenetagi.
3.Tundus päris süngena mõeldes, mida huljem veel juhtuma kahhab.
3.Mõtted peale raamatu läbisaamist
Tekitas mõtteid, et Oskaril oli ikka vedanud, et tal klassikaaslastega vedas, aga samas tal oli ikka ohtralt ebaõnne.
4.Kolm küsimust
Mis Andresest edasi sai?
Kaua kulus Arnol aega, et ta suri?
Miks pidi koolis vene keelt oskama?
5.Neli olulist sõna teose kohta
Üksluine; mõnes-mõttes igavam, kui ulmeteosed, vahel naljakas, minevikus toimub tegevus.
6. Lisainfo autori kohta:
Luts, Oskar
1887 - 1953
Oskar Luts (1887-1953), eesti kirjanik, rahvakirjanik; Theodor Lutsu vend.
Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. a. Kaarepere vallas. Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903 apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, aastast 1908 Tallinnas ja Peterburis; õppis 1911-14, ühtlasi töötades, Tartu ülikoolis rohuteadust. Võttis farmatseudina osa I maailmasõjast, oli 1919-20 tööl ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidaja ja aastast 1922 kutseline kirjanik Tartus.
Lutsu rahvalikult rikas koomikuanne ja seda varjundav nukker alatoon ilmnesid heas kooskõlas ta esimeses ning populaarseimas teoses, koolipõlvemälestustel põhinevas jutustuses "Kevade" I-II (1912-13); sellest kasvas hiljem seiklus -vesteline Tootsilugude-sari. Menukad olid ka varased realistlikud lühikomöödiad ("Paunvere", "Kapsapää", "Ärimehed"). Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa ("Soo" jt.). Tähtsal kohal Lutsu loomingus asub sentimentaal-naturalistlik linnaaineline proosa, melodramaatilise põhikoega moraali- ja karskustemaatilised jutustused ning tragikoomilised ja grotesksed jutustused agulielust. ta on avaldanud ka "Mälestuste" sarja, lastenäidendeid ja - jutte , följetone ja tõlkeid vene keelest.
Oskar Luts suri Tartus 23. märtsil 1953. a.
Oskar Lutsu majamuuseum (avatud 1964. a.), hauamonument (1954, M. Saks ja E. taniloo) ja mälestussammas (1987, A. Rimm ) asuvad Tartus; kihelkonnakoolimuuseum Palamusel avati 1987. a.
EE
Pärast seda, kui Oskar Luts oli Tartust apteegiteenistusest lahkunud ja vanematekodus Rakkes oma "Kevade" I kirjutamist alustanud, siirdus ta 1908. a. algul Tallinna. Siin leidis ta teenistust Oppermanni pärijate apteegis (Vana-Viru 15), kus töötas kuni sõjaveteenistusse minemiseni 1908. a. novembris. Tõenäoliselt lõpetas ta siin "Kevade" I lugude kirjutamise. Selle kõrval tegi ta kaastööd ajalehtedele. Tallinnaga seotud mütoloogia motiividel kirjutas O. Luts noorsoonäidendi "Ülemiste vanake".
Karl Laane. Tallinna kultuuriloo radadel . Tln., 1974
7.Loovülesanne (pane tähed õigesse ritta , et saaks tegelaste nimed)
Eetrep, Noie, Nujah, Rauk , Namma, Colmbah, Soroe, Naan , Neztnarf
Vastused:Eino, Juhan,

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 74 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

74 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

5245jah Õppematerjali autor

lektüürileht raamatust "Vaadeldes rändavaid pilvi"(Oskar Luts)

oskar luts vaadeldes rändavaid pilvi

Sarnased õppematerjalid

doc

Oskar Luts

("Andrese elukäik", 1923; "Õpilane Valter", 1927; "Väino Lehtmetsa noorpõlv", 1935), melodramaatilised moraali- ja karskuseteemalised jutustused ("Iiling", 1924; "Olga Nukrus", 1926; "Udu", 1928; "Pankrott", 1929) ning tragikoomilised ja grotesksed jutustused agulielust ("Tagahoovis", 1933; "Vaikne nurgake", 1934). Ta on avaldanud ka "Mälestuste" sarja (13 köidet, 19301941, sealhulgas "Vanad teerajad" 1930, "Talvised leed" ning "Läbi tuule ja vee" 1931, "Vaadeldes rändavaid pilvi", 1932), rohkesti följetone ja vesteid (kogud "Kirjamapp", 1924; "Vana kübar", 1927; ja "Kuidas elate?", 1930), lastenäidendeid ("Ülemiste vanake", 1919) ja -jutte ("Nukitsamees" ja "Inderlin", mõlemad 1920), pärast Teist Maailmasõda jutustuse "Jüri Pügal" (1945), följetone ja tõlkeid vene keelest. 7 Mitmesugust Lisaks Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumile on Oskar Lutsu järgi nime

Kirjandus

doc

Oskar Luts referaat

Paide Ühisgümnaaium Oskar Luts Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903 apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, aastast 1908 Tallinnas ja Peterburis; õppis 1911-14, ühtlasi töötades, Tartu ülikoolis rohuteadust. Võttis farmatseudina osa I maailmasõjast, oli 1919-20 tööl ülikooli raamatukogus, se

Eesti keel

doc

Oskar Luts

"Tagahoovis" (1933) "Vaikne nurgake" (1934). Neis kõigis olid kesksel kohal saatusega leppimise meeleolud kangelase nurjunud taotluste taustal. Omaaegne kriitika heitis autorile ette romaanide lõtva kompositsooni ning orienteerumist vähenõudlikule, laiale lugejaskonnale. Ta on avaldanud ka "Mälestuste" sarja, milles on kokku 13 köidet., (1930 1941), näiteks: "Vanad teerajad" (1930), "Talvised leed" ja "Läbi tuule ja vee" (1931) ning "Vaadeldes rändavaid pilvi" (1932). Oskar Luts on kirjutanud ka rohkesti följetone ja vesteid ajakirjanduses: kogud "Kirjamapp", (1924), "Vana kübar" (1927), ja "Kuidas elate?" (1930), lastenäidendeid "Ülemiste vanake" (1919) ja -jutte "Nukitsamees" ja "Inderlin" (mõlemad 1920), pärast II maailmasõda jutustuse "Jüri Pügal" ? (1945), följetone ja tõlkeid vene keelest. Luts oli spontaanselt loovaid kirjanikke, tema tundetüüblit jämekoomikast melanhooliani küündivat loomingut

Kirjandus