Mihkel Muti looming (2)

Esimene trükiproov, tõlke inglise keelest tegi Tartu 8. keskkooli almanahhis “ Tipa -Tapa” 8/9 (1966).
Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik “ Kõik on üks ja seesama” (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. “Kerge meel” (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu “Fabiani õpilane” (1980; F. Tuglase novelliauhind “Õpilase Fabiani” eest), mille põhiosa, Fabiani- novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia . Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut “Mehed” (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i “Hiired tuules”(1982).
Pööret suurema “eluläheduse” suunas tähistab romaani diloogia “Keerukuju” (1985, Lng 1984) ja “Kallid generatsioonid ” (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lahutust ning abielu kui institutsiooni väljavaateid. Kogu “Vana Fabiani nutulaul” (1988) sisaldab diloogia teise osa taastrüki kõrval valiku novelle.
Romaan “Pingviin ja raisakass” (1992) vaatleb nukra irooniaga “väikese inimese” kohanemisraskusi Eesti Vabariigi taasteajal, selle järgi tehtud telefilm “1991” (rez. I. Normet ). M on kirjutanud ka lasteraamatud “Französisch!” (1981, vene k. Tln., 1986) ja “Näärivana” (1986; J. Smuuli nim. Auhind 1987). Koostanud noorte loomingu kogud “Sõna” 1-2, 4-7 (LR 1980, 1981, 1982, 1983, 1984). Tõlkinud teatritele inglise keelest näitekirjandust (A. Wesker, N. Simon, E. O` Neill , P. Stoppard, D. Pownall). Käinud välisreisidel Koreas, Vietnamis, Mongoolias, Uus- Meremaal jm. Ning jäädvustanud muljed reisikirjades (“Reisid”, 1990). M. Lühiproosat on tõlgitud vene, inglise, saksa, soome ja gruusia keelde.
Mihkel Mutt ilmus eesti kirjanduse "eesliinile" 1980-ndate aastate algul iroonilise proosa viljelejana. Kirjanduskriitilisi artikleid avaldas ta juba seitsmekümnendatel, kuuludes niisiis Tiit Hennoste periodiseeringu kohaselt keskmisse eesti kriitikute põlvkonda.
Muti ajakirjanduslik looming asjatundlik ja tasakaalukas köitvalt sõnastatud ja moodsalt rahvakeelne, asjatundlikult refereeriv ja innukalt kaasamõtlev, õpetav ja vahel koguni õpetlik, võrdse innuga loomeprobleemidesse ja olmeküsimustesse süvenev.
Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik “ Kõik on üks ja seesama” (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kogumik “Kerge meel” (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu “Fabiani õpilane” (1980; F. Tuglase novelliauhind “Õpilase Fabiani” eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut “Mehed” (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i “Hiired tuules”(1982).
Pööret suurema “eluläheduse” suunas tähistab romaani diloogia “Keerukuju” (1985, Lng 1984) ja “Kallid generatsioonid” (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lahutust ning abielu kui institutsiooni väljavaateid. Kogu “Vana Fabiani nutulaul” (1988) sisaldab diloogia teise osa taastrüki kõrval valiku novelle.
Romaan “Pingviin ja raisakass” (1992) vaatleb nukra irooniaga “väikese inimese” kohanemisraskusi Eesti Vabariigi taasteajal, selle järgi tehtud telefilm “1991” (rez. I. Normet). Mutt on kirjutanud ka lasteraamatud “Französisch!” (1981, vene k. Tln., 1986) ja “Näärivana” (1986; J. Smuuli nim. auhind 1987). Koostanud noorte loomingu kogud “Sõna” 1-2, 4-7 (LR 1980, 1981, 1982, 1983, 1984). Tõlkinud teatritele inglise keelest näitekirjandust (A. Wesker, N. Simon, E. O`Neill, P. Stoppard, D. Pownall). Käinud välisreisidel Koreas, Vietnamis, Mongoolias, Uus-Meremaal jm. Ning jäädvustanud muljed reisikirjades (“Reisid”, 1990). M. Lühiproosat on tõlgitud vene, inglise, saksa, soome ja gruusia keelde.