Wrestler ● Born: Juli 12, 1977. ● Occupation: Professional wrestler, mixed martial artist, American football player. ● Spouse: Rena Lesnar. ● Children: Mya Lynn Lesnar, Duke Lesnar, Turk Lesnar. ● Height: 1.91m. ● Weight: 130 kg. ● Ring name(s): Brock Lesnar. ● Net worth: 22 million dollars. ● Parents: Stephanie Lesnar, Richard Lesnar. ● Nationality: American. ● Debut: October 11, 2000 ● Companys hi joind: WWE, UFC, NJPW, NFL. ● Biggest rivals:The Undertaker, Goldberg, Big Show, Braun Strowman. The Undertaker Goldberg Big Show Braun Strowman Used sites: https://en.wikipedia.org/wiki/Brock_Lesnar https://search.yahoo.com/search?ei=utf-8&fr=tightropetb&p=brock+edvard+lesn ar&type=20437_100517
See oli ta esimene operatsioon Pariisis Doktor Andre Durant- peaarst. 70 aastane, arvestatav diagnoosija, tegelikult kehv kirurg Binot- kirurg Marteil- üks parimaid kirurge maailmas selle ajal Lucienne- abort ämmaemanda juures- Madame Boucher, tegi aborti valesti, ei saanud enam kunagi lapsi. Jeannot- poiss, 13 aastane. Autoavariis jalg ampulteeriti. Oli mõnes mõttes selle üle ka õnneik, kuna sai selle eest ka kahjutasu. Doktor Ernst Seidenbaum, Josef Stern, Wiesenhoff, Ruth Goldberg- pettis oma abikaasat Wiesenhoffiga, Aaron Goldberg Tsitaadid Raamatust ,,Arc de Triomphe" Erich Maria Remarque ,,Elu koosneb enamast kui sentimentaalsetest võrdlustest." ,,Kui oled surnud, oled kole tähtis- kui elad, ei hooli sust keegi." ,,Alles siis, kui sul enam midagi ei ole, mille nimel elada, oled vaba."
Siiani olen käsitlenud hüpnoosi, mille puhul üks inimene kutsub teisel transi esile. Seda nimetatakse heterohüpnoosiks, aga on ka olemas enese- ehk autohüpnoos, mille käigus viib inimene ise ennast transsi. Enda transsi viimiseks kasutatakse plaate, mis on ise tehtud või on need terapeut lindistanud (Streeter, Micael, 2004). Kaks uuringut on näidanud, et autohüpnoos võib olla sama efektiivne kui heterohüpnoos. Lisaks sellele on enesehüpnoositehnikad üsna lihtsad ja tõhusad. (Goldberg, Bruce, 2001) Enesehüpnoosi kasutusvõimalused: · Suitsetamisest vabanemine · Kaalus allavõtmine · Parem uni · Enesekindluse suurendamine · Mälu parandamine (Goldberg, Bruce, 2001) Kokkuvõte Ma arvan, et hüpnoos võib olla tõesti võimas vahend oma probleemide või haigustega toime tulemiseks, kui sellesse tõeliselt uskuda. Kuigi teadlased on selle efektiivsuse üle aastasadu
- Rufus Humphry Danieli ja Jenniferi isa - Marx Humphrey'de kass - Mystery Craze Tüdruk, kellega Daniel Vanessat pettis - Proua Glos Constance Billiardi kooli õppenõustaja - Nikki Button Constance Billiardi kooli õpilane - Rain Hofftsetter Nicki Sõbranna - Isabel Coates Constance Billiardi õpilane - Kati Frakas Isabeli parimsõbranna - Hinckle Matemaatika õpetaja - Vicky Reinerson Nõusatmisrühma liige 9 klassist - Mary Goldberg Nõusatmisrühma liige - Cassie Inwirth Nõustamisrühma liige - Ruth Blairi ema treener - Jasmine Ruthi kass - Drew Harvardi ülikooli tudeng - Widener Harvardi kooli professor - Rebecca Reilly Gorgetownis Blairi võõrustaja ja sõsarkonna liige - Jeremy Scott Tomkinson Nate hea semu - Tiphany Rubi sõbranna / toakaaslane - Tooter Tiphany tuhkur - Brigid Browni ülikooli interviueerija
Ta on 22 aastane ja ta sünnipäev on 7. veebruar 1987. Hetkel elab ta Los Angelesis, kuid Eestis elas ta Elvas. Elva Gümnaasiumis on ta lõpetanud 9 klassi. Ta on õppinud 5 aastat klaverit ning saavutanud palju häid tulemusi erinevatel muusika võistlustel. Ta on 155 cm pikk ning blondide pikkade juustega ning tal on sinikas-hallid silmad. Talle meeldib süüa aasia toite, lemmitud on tal Hiina ja Korea toit.Lemmiknäitleja on tal Whoopi Goldberg ja lemmikfilm "Moulin Rouge" . Kerli lemmikvärv on roosa ja sellepärast kannab ta seda päris palju. Ta vihkab sigarettide lõhna ja alkoholi. Kerli on öelnud, et miks suitsetada ja juua, kui ta elu on selletagi piisavalt põnev. · 2001. aastal võitis ta " Tähtede laulu" ja sai esikoha ka solistide arvestuses "Estovokaalil" · 2002. aastal võitis balti saate " Fizz Superstar" · 2004. aastal osales Eurolaulus looga "Beautiful Inside" mis
Tuntud suured oreliteosed · 6.Triosonaati orelile BWV 525-530 · Tokaata ja Fuuga d-moll ("Dorische Toccata und Fuga") BWV 538 · 18 Koraali BWV 651-668 · 6 Schübler-Chorale BWV 599-544 Klaviirile · Hästitemapereeritud klaviir. Teine osa BWV 870-893. Siin teises osas on 24 prelüüdi ja fuugat on paigutatud kromaatiliselt helistike kaupa. Oluline pedagoogiline klaveri repertuaar. · Goldberg-variatsioonid BWV 988 · Muusikaline ohver BWV 1079 · Fuuga kunst BWV 1080
Frank O. Gehry Frank O. Gehry sündis 28.02.1929 Torontos originaalnimi Ephraim Owen Goldberg 1947 kolis Californiasse kaks kodakondsust modernse arhitektuuri ikoon Lapsepõlv oli väga loominguline laps veetis aega vanematega joonistades vanaemaga ehitas pisikesi linnakesi inspiratsioon vanaisa ehitusmaterjalide poest Isiklik elu 1952-1966 oli abielus Anita Snyder'iga kaks tütart 1956 nimevahetus 1975 abiellus Berta Isabel Aguilera'ga kaks poega Õpingud veoauto juht kursused L.A. linna ülikoolis
subjekt mõtlema või ettekujutama meeldivaid elamusi. Kõik inimesed reageerivad hüpnoosile erinevalt. Paljud kirjeldavad hüpnoosi, kui seisundit, milles inimese meeled on teravad ja erksad, samas tundes end väga rahulikult ja lõdvestunult. Paljud inimesed kirjeldavad hüpnoosi meeldivaks kogemuseks. Mõistet heterohüpnoos kasutatakse kirjeldamaks inimese viimist hüpnootilisse seisundisse (transsi) teise isiku (hüpnotisöör) juhendamise abil (Goldberg, 2001). Samuti on võimalik teha ka enesehüpnoosi, mille käigus antakse sisendused ja kujutlused iseendale. Arvatakse, et iga hüpnoos on enesehüpnoos, kuna hüpnotiseeritav kirjeldab ise, millal ta transi seisundisse langeb. Ükskõik missuguse sisenduse omaksvõtmist peetakse enesehüpnoosiks. See juhtub, salvestiste ette mängimisel, televiisori või raadio kuulamisel, telefoniga rääkimisel või ajakirjanduse lugemisel (Bastarache, 2010).
HÜPNOOS Reelika Rohi Mis on hüpnoos? Suunatud keskendumise ja lõõgastumise loomulik seisund Kõrvalejuhitud Teadvuse seisund,tähelepanu + usk + lootus millesse sisenetakse = hüpnoos loomulikult, enamjaolt nimetatakse avasilmi unenägemiseks. Pole ohtlik ega ka mõtete kontrolli vorm! Kasutatud ravi tõhustamiseks rohkem kui 50 000 aastat 2 500 tundi igast inimese eluaastast veedetakse loomuliku hüpnoosi seisundis 4 tundi sellest koguarvust iga päev avasilmi unistamine + 3 tundi REM-uni. 5 peamist tunnusjoont 1) Lõdvestumine 2) Sihipärane liikumine 3) Liikumatus 4) Viie meele ülim teravdumine 5) Kiired silmaliigutused Parimad hüpnotiseeritavad on inimesed, kes kaotavad kergesti mõttejärje, väljendavad vabalt tundeid, intelligentsed, visualiseerimisoskus Halvimad - viletsa kujutlusvõimega, ülemäära kriitilised, madala intelligentsitasemeg...
Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega (Jaan Tätte ja Kunter Tätte). Rollid Linnateatri lavastustes: Goldberg (Harold Pinter "Sünnipäevapidu"; 1990; diplomilavastus) Indrek (A. H. Tammsaare / Mati Unt "Priius – kallis anne" ja "Taeva kingitus"; 1991) Poiss (Per Olov Enquist "Ilvese tund", 1991) André Chénier (P. Weiss / Mati Unt "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimisel", 1992) Urban (H. Mankell "Lollprints", 1992) Raamatud: "Jaan Tätte laulud" (2002; kirjastus Tänapäev) "Näidendid" (2002; Tallinna Linnateater) "Kuhu kuningad kadusid
S. Bachi looming · Tema vokaalsed suurteosed olid kõik kirjutatud Leipzegi perioodi ajal · Neist tähtsaimad on Matteuse- ja Johannese Passioon · Kolmas oluline vokaalne suurtes on Lihavõteoratoorium, mis oli koostatud tähtsateks kirikupühadeks Sõna Passioon tähendab antud kontekstis Jeesus Kristuse kannatust. J.S. Bachi looming Teised olulised teosed Orelimuusika Klaviirmuusika Orkestrimuusi ka · 6.Triosonaati · Goldberg- ·4 süiti orelil variatsioonid ·Brandenburgi · Tokaata ja · Muusikaline kontserdid Fuuga d-moll ohver · 18 Koraali · Fuuga kunst · 6 Schübler- · Clavierübung - Chorale Klaviiri harjutus Täname kuulamast
Nad tegid uued uuringud kasutades uut tehnikat ning said tulemuseks 5 faktorit. Norman ja Passini avastasid, et kui inimestel paluti uurida võõraid ja tuttavaid, olid tulemused samad. Seetõttu ei tahtnud nad, et Tupes ja Christal kiirustaksid. Norman uuendas Cattell'i nimekirja 1431 sõnani.Seejärel jagas need 75 rühma, vastavalt Tupes'i ja Christali teooriale. Paul Costa ja Robert McRae töötasid välja algselt 3 faktorit ning lõpuks lisasid 2, mille Goldberg oli välja töödanud. Nemad paigutasid ka iga faktori alla 6 omadust, mis seda faktorit iseloomustavad. E-Extroversion ekstravertsus (soe, aktiivne, põnevust otsiv, ennast maksma panev, positiivsete emotsioonidega, seltskondlik) N-Neuroticism neurootilisus (närviline, vihane, vaenulik, depressiivne, impulsiivne, haavatav, iseteadlik) A-Agreeableness sotsiaalsus (usaldav, otsekohene, kaasategev, tagasihoidlik, ligimesearmastaja, osavõtlik)
· revideerib Isamaaliidu ja tema struktuuriüksuste majandustegevust ning majandusarvestust; · teeb vajadusel volikogule või juhatusele ettepanekuid erakonna majandustegevuse ja majandusarvestuse korraldamiseks; · teeb vajadusel peasekretärile ettekirjutusi erakonna majandusarvestust puudutavates küsimustes; · esitab volikogule vähemalt üks kord aastas oma tegevusaruande. Isamaaliidu revisjonikomisjoni liikmed: Heli Jürgenson, Meelis Goldberg, Enn Peetre Aukohus: · arutab Isamaaliidu liikmete vahelisi erakondliku tegevusega seotud vaidlusi ja langetab neis küsimustes vaidlejatele kohustuslikke otsuseid; · arutab erakonna organite (välja arvatud suurkogu ja volikogu) tegevuse kohta esitatud avaldusi, hinnates erakonna organite tegevuse kooskõla põhikirja ja programmiga ning suurkogu ja volikogu otsustega; · esitab vähemalt üks kord aastas volikogule ülevaate oma tegevusest;
· 4 orkestrisüiti (tuntud ka kui uvetüürsüidid) · Suur hulk klaviirimuusikat · 6 tsellosüiti · "Fuugakunst", BWV 1080 · "Muusikaline ohver", BWV 1079 · Suur hulk oreliteoseid (tokaatad, fuugad, Orelimissa, koraalitöötlused, fantaasiad) · Viiulikontserdid, neist säilinud kolm Orelimuusika: · 6.Triosonaati orelil · Tokaata ja Fuuga d-moll · 18 Koraali · 6 Schübler-Chorale. Klaviirmuusika: · Goldberg-variatsioonid · Muusikaline ohver · Fuuga kunst · Clavierübung - Klaviiri harjutus Orkestrimuusika: · 4 süiti · Brandenburgi kontserdid Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Lisa 1 Johann Sebastian Bach J.S. Bachi haud Leipzigi Toomakirikus Lisa 2 Viiulisonaadi nr 1, g-moll, BWV 1001 käsikirja esimene lehekülg
· Australia (2008), starring Nicole Kidman and Hugh Jackman His first three films are formally marketed as "The Red Curtain Trilogy". Luhrmann's next project is an adaptation of The Great Gatsby, with principal photography slated to start in 2011. Luhrmann received Directors Guild of America and Golden Globe nominations for Best Director - Motion Picture for his work on Moulin Rouge!, but did not receive an Oscar nomination for directing (Academy Award host Whoopi Goldberg joked "I guess it just directed itself"). However it did receive an Oscar nomination for Best Picture. My opinion of the movie Movie ,,Moulin Rouge" has been my favourite for ages. I have seen it so many times and I really enjoy watching it. It has everything what you search in a good movie. An unbelievable amazing story, great actors and actresses and mystical surrounding. I would recommend this movie to everybody who enjoy a good and a heartfulling love story.
Bach's earlier works, and that he overstayed his planned visit by several months suggests that his time with the old man was of great value to his art. According to legend, both Bach and George Frideric Handel wanted to become amanuenses of Buxtehude, but neither wanted to marry his daughter, as that was a condition for the position. Some J.S.Bach´s composed songs : *6 triosonates for organ *Dorische Toccata und Fuga in d-minor *18 chants *Goldberg variations *Italian concerto- in F-major *Vier duette (four duet) *Die kunst der Fuge *Easter Oratorio *Missa- b-minor *about 300 Cantata
Toila Gümnaasinum Meeri Mehide XI klass Friedrich Wilhelm Nietzsche Referaat Juhendaja: Kristi Goldberg Toila 2009 SISUKORD SISUKORD 2 ELULUGU 3 NIETZSCHE METODOLOOGIA 4 NIETZSCHE TUNNETUSTEOORIA 5 NIETZSCHE PRAGMATISM 6 VÕIMUTAHE 7 PILTE NIETZSCHEST 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 SISSEJUHATUS
Näiteks kui inimesi kritiseeritakse, siis mõni neist võib solvuda ja ennast tükk aega halvasti tunda, mõni aga võtab asja rahulikult. Isiksuse iseloomustamiseks (mõõtmiseks) on võimalik kasutada tuhandeid mõisteid, analüüsimiseks on aga otstarbekas neid mõisteid grupeerida. Süstemaatilisi katseid leida hea meetod isiksuseomaduste mõõtmiseks alustati juba 1930- ndatel aastatel. Edasistel aastatel on tuntumad tegijad selles vallas R. Cattell, H. Eysenck, L. R. Goldberg, R. R. McCrae ja P. T. Costa. Kaks esimesena nimetatut domineerisid kaua aastaid isiksuseuuringute vallas. Järgmised kolm on aga tänapäeval väga aktiivselt kasutatava Suure Viisiku mudeli (The Five Factor Model või ka "Big Five") loojad, edasiarendajad (sulgudes inglisekeelsed terminid). Peamine erinevus eri teadlaste poolt koostatud mudelites on isiksust kirjeldavate faktorite arvus. Näiteks Eysenckil on kolm,
2.1. Death and migration During the Armenian Genocide one and a half million Armenians were killed, out of a total two and a half million Armenians. Many Armenians ran away to survive and the others were eliminated from their historic homeland. Those who survived were forced into exile and have never been able to return. An entire people, and their history, were virtually erased within years. Because of the genocide the Armenian population decreased largely. (Dearborn, 1999) (UHRC, 2011) (Goldberg, 1998) It takes away the very existence of the victims, thereby making it impossible to mourn their loss and causing serious psychological consequences. (Hovannisan, 1999) 2.2. Cultural loss The arranged destruction Armenian cultural objects, religious, historical and communal heritage was another purpose of both the genocide itself and the post-genocidal campaign of denial. Armenian churches and monasteries were destroyed or changed into mosques,
avatumaks, seetõttu juhitakse subjekt mõtlema või ette kujutama meeldivaid elamusi. Kõik inimesed reageerivad hüpnoosile erinevalt. Paljud kirjeldavad hüpnoosi kui seisundit, milles inimese meeled on teravad ja erksad, samas tunneb ta end väga rahulikult ja lõdvestunult. Paljud inimesed kirjeldavad hüpnoosi meeldiva kogemusena. Mõistet heterohüpnoos kasutatakse, kirjeldamaks inimese viimist hüpnootilisse seisundisse (transsi) teise isiku (hüpnotisööri) juhendamise abil (Goldberg 2001: 15). Samuti on võimalik teha ka enesehüpnoosi, mille käigus antakse sisendused ja kujutlused iseendale. Arvatakse, et iga hüpnoos on enesehüpnoos, kuna hüpnotiseeritav kirjeldab ise, millal ta transiseisundisse langeb. Ükskõik missuguse sisenduse omaksvõtmist peetakse enesehüpnoosiks. See juhtub, kas salvestiste ette mängimisel, televiisori või raadio kuulamisel, telefoniga rääkimisel või ajakirjanduse lugemisel (Bastarache 2010: 28).
Internetisõltuvust, mida võib vaadelda kui ülemäärast interneti kasutamist, mille tulemusel tekivad isiklikud ja suhtlemisalased probleemid, tööga seotud probleemid, majanduslikud probleemid või muud kõrvalekalded tervest ja rahuldustpakkuvast elustiilist. · Internetisõltuvuse uuringute alguseks võib tinglikult lugeda 1996. aastat, kui Ivan K. Goldberg tõi kasutusse termini internetisõltuvus. · Kimberly S. Young, juhtiv ekspert, kelle tööd on algatanud akadeemilise debati nii internetisõltuvuse olemasolu poolt (David N. Greenfield) kui ka selle vastu (John M. Grohol, kes nimetab internetisõltuvust üksnes teoreetiliseks, mitte kliiniliseks häireks. Internetisõltuvuse sümptomid (Griffiths, 1997; Young, 1998): Psühholoogilised sümptomid: 1
? ? · Eysenck's three factor/dimension model Neuroticism, extraversion, psychoticism ? · Five Factor Model (Costa & McCrae; Goldberg) Neuroticism, extraversion, openness to experience, agreeableness, conscientiousness ? ? ? · Cattell's 16 Personality Factors
väljendite tähendust ei saa ennustada nende osad kaudu. Sellepärast on nad salvestatud tervelt ja mitte ei ehitata algusest peale. ( Fillmore, Kay , O'Connor 1988; viidatud Evens jt 2007: 26 järgi) · Goldbergi konstruktsioonigrammatika Arendatud Adele Goldberi poolt. Enne seda teooriat keskenduti keele ebaregulaarsuste uurimisele. Arvati, et kui ebaregulaarsused on keeles seletatud, siis saab neid samu reegleid kasutada, et seletada keeles olevaid seaduspärasusi. Goldberg arendas, aga välja konstruktsioonigrammatika, mis laienes keele ebaregulaarsustelt regulaarsustele. Selleks uuris ta tavalistes lausetes leiduvaid struktuure ja ehitas selle ümber konstruktsioonigrammatika teooria. Ta leidis, et lause ehitus ei erine teiste lingvistilise ühikute ehitusest. ( Goldberg 1995, 2003; viidatud Evens jt 2007 26-27 järgi) · Radikaalne konstruktsioonigrammatika William Croft leidis, et selle asemel, et ehitada mudel, mis uurib grammatika universaalsust
4. 4 “Superfaktorid”: isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman) Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) (1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest jm) (2) Päritavus (vähemalt mõõdukas) (3) Samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel (4) Omaduse seos bioloogiliste markeritega Struktuuri päritolu: käitumine, isikutaju jm (vt ka BE4, lk 75-76) Leksikaalne lähenemine (Goldberg, Saucier) 1. Isiksuse-sõnavara viitab fenotüübilistele omadustele – st ei ütle midagi käitumise põhjuste ega stabiilsuse kohta 2. Oluliste fenotüübiliste omaduste jaoks leiutavad keeled varem või hiljem eraldi sõnad 3. Olulisemate omaduste jaoks on keeltes rohkem sünonüüme; mida olulisem omadus, seda suuremas arvus keeltes leidub selle jaoks eraldi sõna 4. Isiksuseomadused viitavad sotsiaalselt olulisele ja tähendusrikkale käitumisele –
Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle f) Goldberg, Lewis. (1980) jt. - Suure Viisiku propageerimine, Oliver John(1993) , Jerry Wiggins (1989) g) Robert McCrae, Paul Costa NEO-PI (1985), NEO-PIR (1992) 5 sõltumatut dimensiooni ehk iseloomujoont Dimensioonid, dimensioonide tahud · Neurootilisus (Neuroticism) · Ekstravertsus (Extraversion) · Avatus (Openness to experience) · Meelekindlus (Conscientiousness) · Sotsiaalsus (Agreeableness) Iseloomujooned · Neurotism:emotsionaalne
Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle f) Goldberg, Lewis. (1980) jt. - Suure Viisiku propageerimine, Oliver John(1993) , Jerry Wiggins (1989) g) Robert McCrae, Paul Costa NEO-PI (1985), NEO-PIR (1992) 5 sõltumatut dimensiooni ehk iseloomujoont Dimensioonid, dimensioonide tahud · Neurootilisus (Neuroticism) · Ekstravertsus (Extraversion) · Avatus (Openness to experience) · Meelekindlus (Conscientiousness) · Sotsiaalsus (Agreeableness) Iseloomujooned · Neurotism:emotsionaalne
Tervist kaitev käitumine Eesmärk: tervist kaitsta, tervist tugevdav , tervist parandada. Tervisekäitumine, Positiivsed kogemused kinnistavad sama tegevuse kordamist. Tervisekäitumist mõjutavad tegurid - isiksuseomadused H. Eysenck Ekstravert, introvert Mõlemal poolel on äärmused ja norm. Tõi välja neurootilisuse. Seotud Suure viisikuga. Avatus uuele kogemusele, meeldivus, kohusetunne. Näiteks: isiksuse jooned suhteliselt püsivad- seotud tervisekäitumisega. Leitud Goldberg (2002), et isiksuse omadused ja toitumusharjumused on omavahel seoses. Mida kõrgem on neurootilisuse näitaja, seda negatiivsemad on tervisekäitumise ilmingud., seda enam külastatakse arsti. Et tervisekäitumist muuta, peab mõtlema oma isiksuse omadustele. - Kontrollikese Pärineb Rotter, 1966 Inimene tunneb ise oma elu kontrollivat. Sisemine. Saatus, maailm kontrollib mu elu. Välimine. Kaldudatakse emma kumma poole. Multidimensionaalne tervisekontrollikese K. A
Looja C. Fillmore. Lähenemine süntaksile ehk lausele, milles lähtutakse sisulisest tähenduslikust rollist. Seega ka teised rollid kui grammatiliselt. Nt agent lauseliige, kellel tahe ja võimalus otsustada, kas ta midagi teeb v mitte. Veel rolle on patsient, kogeja, benefaktiiv(kasusaaja), allikas, temporaal(aja roll), instrument(mille abil)komitatiiv(kellega koos), lokatiiv(koht), põhjus. 5. Konstruktsioonigrammatika(Goldberg 1995) generatiivse süntaiksi üheks vastandiks. See siin terviklik teooria, mitte ainult verbidest. Vaadetakse lauset tervikuna, lähtutatkse teistsugustest reeglitest. Meie keel koosneb valmis üksustest. Igal laused on semantiline(tähenduse tase, põhjustamis v muutus verb) ja süntaktiline tasand. 6. Lausetüüpide käsitlus; Eesti lausete põhitüübid(EKG)
Ksenia Balta Madis Kallas Veera Baranova Kaie Kand 5 Argo Golberg Märt Israel Anna Iljustsenko Tarmo Jallai 6 Mirjam Liimask Mikk Pahapill Taavi Peetre Maris Rõnglep Kristjan Rahnu 7 Gerd Kanter Aleksander Tammert Mart Israel Risto Mätas odavise 8 Lauri Leis kolmikhüpe Raigo Toompuu Martin Vihmann Argo Goldberg Marek Niit Henri Sool Esmaspäeval algavatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel ei tee seitsmevõistluses kaasa tänavu isikliku rekordi 6180 punktini viinud Balta, keda vaevavad terviseprobleemid. Hetkeseisuga osaleb eestlanna siiski 100 meetri jooksus ja kaugushüppes. Ksenia Balta piirdus naiste kaugushüppe eelvõistlusel tulemusega 6.03 ja lõppvõistlusele ei pääsenud, tema isiklik rekord kauguses on 6.56.
Mõlemat pidi, et inimese puhul tema enda käitumine muutub ajas ja teiselt poolt, need terminid muutuvad ajas. Tervise- ja haiguskäitumine ei pruugi olla mõjutatud samadest asjadest, hoiakutest. Tervisekäitumist mõjutavad tegurid: * isiksuseomadused neurootilisus, ekstraversioon, avatus uuele kogemusele, meeldivus, kohusetunne. Need on antud konteksti jaoks "Uriko suur viisik", mitte segamini ajada psühholoogia suure viisikuga, mis on tulnud faktoranalüüsist. Goldberg, Strycker (2002) isiksuse ja toitumusharjumise käitumise seos. Avatus uuele kogemusele oli seotud tervislikumate toitumisharjumustega. Erinevad uurimused on seostanud kohusetunnet positiivse tervisekäitumisega. Neurootilisust negatiivse tervisekäitumisega. * kontrollikese. Ehk tajutud kontroll. Teoreetik on Rotter. Selle puhul on tervisega seotud uurimist edasi teinud Wallston, Wallston & de Vellis (1978). Nad lõid sellise jaotuse:
Asendus: „See on Lutsu parim teos“; „Kevade on tma parim teos“ Lisamine: „Kas Kevade on Lutsu parim teos?“ Kõrvaldamine: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb à „Poiss tahtis õppida lugema“ 2) Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika. Verb + aktandid e kohustuslikud laiendid- lauseosad mis peavad olemas olema (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid - määrused, vabatahtlikud(aeg, koht, viis) 3) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995)- tähendust omavad sõnadevahelised kombinatsioonid. Süntaks kui kogum valmis lausemustreid – lõpliku tähenduse saavad üksused mis töötavad koos, ühekaupa ei saa lõplikku tähendust. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon „Ta pühkis laua puhtaks“<-keegi teeb midagi et miski juhtuks. 4)Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG – Eesti keele grammatika) GS – grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav
4 "Superfaktorid": isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman) Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) (1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest jm) (2) Päritavus (vähemalt mõõdukas) (3) Samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel (4) Omaduse seos bioloogiliste markeritega Struktuuri päritolu: käitumine, isikutaju jm (vt ka BE4, lk 75-76) Leksikaalne lähenemine (Goldberg, Saucier) - 1. Isiksuse-sõnavara viitab fenotüübilistele omadustele st ei ütle midagi käitumise põhjuste ega stabiilsuse kohta 2. Oluliste fenotüübiliste omaduste jaoks leiutavad keeled varem või hiljem eraldi sõnad 3. Olulisemate omaduste jaoks on keeltes rohkem sünonüüme; mida olulisem omadus, seda suuremas arvus keeltes leidub selle jaoks eraldi sõna 4. Isiksuseomadused viitavad sotsiaalselt olulisele ja tähendusrikkale käitumisele seetõttu ei saa vältida
milliseid ja kui palju. Sihitud on üheaktandilised. Andma on kolmevalentne, Asjaolud on vabad ja võib olla igas lauses. Verb aktandid: 1) subjekt 2) objekt 3) ..... asjaolud 1) aeg 2) koht 3) viis 3. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995). Konstruktsioon on mitmest morfeemist koosnev tähendusega terviklik üksus. - mis sa tast kiusad? keele moodi; sisu on "ära kiusa", aga eitust pole väljendatud; "kiusab temast" muidu pole võimalik seestütlev laiend. Tähendus on tervikkonstruktsioonil, mitte ühel sõnal. Resultatiivkonstruktsioon iga elemendi tähendus tuuakse välja kahe üksuse kaudu, nt ta pühkis laua puhtaks, määrus on saavas käändes. Tegusõna näitab mingit muutust.
Lähtutakse vaid tähendusest. Agent elus tegija ,,Poiss jookseb" Patsient allub tegevusele ,,Ma olen haige", ,,Mul on raamat" Kogeja (experiencer) ,,Mul on külm" Benefaktiiv kasusaaja Instrument mille abil midagi tehakse ,,Valgustas küünlaga käiku" Komitatiiv kellega koos midagi tehakse ,,Lähen oma sõbraga" Lokatiiv kohaga seonduv, kus? Põhjus Allikas (source) lähtepunkt, kust? Temporaal Jne 5) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Süntaks kui kogum valmis lausemustreid. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon ,,Ta pühkis laua puhtaks", ,,Mis sa tast kiusad?" 6) Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG Eesti keele grammatika) GS grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS tegevussubjekt kes tegelikult teeb. PS pragmaatiline subjekt lause alguses olev lauseliige.
Süntaktilised tranformatsioonid: SIIRE (permutatsioon), sh topikaliseerimine; ASENDUS; LISAMINE; KUSTUTUS Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika Verbi argumentstruktuur Komplement Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0- valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68
Süntaktilised tranformatsioonid: SIIRE (permutatsioon), sh topikaliseerimine; ASENDUS; LISAMINE; KUSTUTUS Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika Verbi argumentstruktuur Komplement Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0- valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68
Süntaktilised tranformatsioonid: SIIRE (permutatsioon), sh topikaliseerimine; ASENDUS; LISAMINE; KUSTUTUS Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika Verbi argumentstruktuur Komplement Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0- valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68
Patsient allub tegevusele ,,Ma olen haige", ,,Mul on raamat" 7 Kogeja (experiencer) ,,Mul on külm" Benefaktiiv kasusaaja Instrument mille abil midagi tehakse ,,Valgustas küünlaga käiku" Komitatiiv kellega koos midagi tehakse ,,Lähen oma sõbraga" Lokatiiv kohaga seonduv, kus? Põhjus Allikas (source) lähtepunkt, kust? Temporaal Jne 5) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Süntaks kui kogum valmis lausemustreid. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon ,,Ta pühkis laua puhtaks", ,,Mis sa tast kiusad?" 6) Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG Eesti keele grammatika) GS grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS tegevussubjekt kes tegelikult teeb. PS pragmaatiline subjekt lause alguses olev lauseliige.
· instrument vahend, millega tehakse midagi; · koht koha väljendus; · tulemus · kogeja e patsient kellele tegevus on suunatud; · komitatiiv kellega koos midagi tehakse; · allikas kust kuhu; Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it · benefaktiiv kasusaaja. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) on lause käsitlus, kus lauset vaadeldakse konstruktsioonina (tähendust kandev üksus). Goldbergi järgi lause ehitatakse verbi ümber. 10. Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Tähendusväli. Semantika e tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keelte ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Märgi vorm ja tähenduse seotus.
2. Dünaamiline afaasia: verbaalse mõtlemise häire. F tertsiaarsed väljad (9, 10, 46). a. Arusaamine ja artikulatsioon normis b. Raskusi tegusõnadega – seostatud jutuga (nii suuliselt kui kirjalikult) c. Kõne sisult vaene d. Voolavuse (fluency) häire Ajukoore topograafiliselt progresseeruva integratsiooni teooria Grigori I. Poljakov, „taasavastas“ E. Goldberg 9 Ajukoore primaarsete väljade funktsioon on kaasasündinud – info vastuvõtt või väljutamine; uudse õppimine eeldab aga paindlikkust, arengu potentsiaali ja mitte fikseeritud funktsiooni. Kuidas saab aju funktsionaalne organisatsioon olla nii universaalne ja samal ajal MITTE kaasasündinud funktsiooniga? 1
- Asendus – See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos - Lisamine – Kas Kevade on Lutsu parim teos? - Kõrvaldamine – Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -> Poiss tahtis õppida lugema 2. Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika - Verb + aktandid (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) - Näide kolmevalentsest verbist: eraldama – kes? – keda? – kellest? 3. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Konstruktsioonigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika peamiseks uurimisobjektiks on lihtlausete konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena. 4.Lausetüüpide käsitlus: Eesti lausete põhitüübid: *Normaallaused – Ta jookseb, ta on haige *Kogeja-omalause – Kogeja lause alguses, aga ei ole grammatiline subjekt; Tal on
- Näide kolmevalentsest verbist: eraldama kes? keda? kellest? Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur - Teema (vana info) reema (uus info) Käändegrammatika (semantilised rollid) (Fillmore jt) - Agent (kes?), patsient (keda?), kogeja (kellel?), benefaktiiv (kellele?), allikas (kust?), temporaal (kuna?), instument (millega?), komitatiiv (kellega?), lokatiiv (kus?), põhjus (miks?), ... Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Konstruktsioonigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika peamiseks uurimisobjektiks on lihtlausete konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena. Eesti lausete põhitüübid (EKG) - GS grammatiline subjekt e alus - TS tegevussubjekt e tegija - PS pragmaatiline subjekt e topik (lause esimene liige)
lisatakse lausega (teema-reema) Käändegrammatika e rollid (tegeleb lause tähendusega): · agent elus tegija, kes mingit tegevust teeb, tavaliselt on alus; · instrument vahend, millega tehakse midagi; · koht koha väljendus; · tulemus · kogeja e patsient kellele tegevus on suunatud; · komitatiiv kellega koos midagi tehakse; · allikas kust kuhu; · benefaktiiv kasusaaja. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) on lause käsitlus, kus lauset vaadeldakse konstruktsioonina (tähendust kandev üksus). Goldbergi järgi lause ehitatakse verbi ümber. 66. Eesti keele lausetüübid 67. Semantika Semantika e tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keelte ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Märgi vorm ja tähenduse seotus. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm 69. Tähendus 70
instrument, komitatiiv, kokatiiv, põhjus. Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika Verbi argumentstruktuur Komplement Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0- valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore. Case-grammar. Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg · Kujutab kogu keelelist teadmist väga erineva üldisusastmega sümboolsete üksuste ehk konstruktsioonide kogumine. · Mingi süntaktilist malli võib pidada omaette konstruktsiooniks, kui selle tähendus ei tulene kompositsiooniliselt selle osade tähendustest või kui selle vorm ei tulene muudest keeles postuleeritud kontrukrsioonidest. · Ta aevastas taskurätiku laualt maha. · Ta magas kaineks. -tud kesksõna PPP Süntaksi teooriaid
LISAMINE; KUSTUTUS Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika Verbi argumentstruktuur Komplement Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0 valentne verb; Ta aevastab.= 1valentne; Ta ootab mind = 2valentne; Ma pakun neile kohvi = 3valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore. Saab vastata käänete küsimustele Konstruktsioonigrammatika Ch. Fillmore, Paul Kay, Adele Goldberg. Li Keeleteadus, 10. loeng 06.11.2018 Semantika SISSEJUHATUS Semantika tähendus on mitmeti mõistetav kõrv ja kõrval võid valesti aru saada. See on grammatiliste elementide, sõnade, fraaside ja lausete tähenduste uurimine ja seletamine. See ei ole tähendusõpetus. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjutame kuuleme/loeme maja
the Macaronesian islands from the Mediterranean Sea. Mol Ecol 13: 109122. PLOS ONE | www.plosone.org 11 June 2013 | Volume 8 | Issue 6 | e66601 Intragenomic Profiling Using Multicopy Genes 17. Wo¨rheide G, Nichols SA, Goldberg J (2004) Intragenomic variation of the 29. Bond C (1992) Continuous cell movements rearrange anatomical structures in rDNA internal transcribed spacers in sponges (Phylum Porifera): implications for intact sponges. J Exp Zool 263: 284302. phylogenetic studies. Mol Phylogenet Evol 33: 816830. 30. Ereskovskii AV (2003) Problems of coloniality, modularity, and individuality in 18
2. Teoreetilised sõltuvuskäitumise vormid 2.1. Internetisõltuvus ( Internet Addiction Disorder, Pathological Internet Use) Internetisõltuvust, mida võib vaadelda kui ülemäärast interneti kasutamist, mille tulemusel tekivad isiklikud ja suhtlemisalased probleemid, tööga seotud probleemid, majanduslikud probleemid või muud kõrvalekalded tervest ja rahuldustpakkuvast elustiilist. · Internetisõltuvuse uuringute alguseks võib tinglikult lugeda 1996. aastat, kui Ivan K. Goldberg tõi kasutusse termini internetisõltuvus. · Kimberly S. Young, juhtiv ekspert, kelle tööd on algatanud akadeemilise debati nii internetisõltuvuse olemasolu poolt (David N. Greenfield) kui ka selle vastu (John M. Grohol, kes nimetab internetisõltuvust üksnes teoreetiliseks, mitte kliiniliseks häireks. Internetisõltuvuse sümptomid (Griffiths, 1997; Young, 1998): Psühholoogilised sümptomid: 1. Heaolu või eufooria tunne internetti kasutades 2
päevaste tuusikutega konveiersüsteemil. Siinne läänelik maailmaklassi hoolitsus põhjustas küll palju vargusi, ent see-eest olid turistid väga rahul ja külastatavus kasvas hoogsalt. (Kask 2009a: 3945) Suurimat mõju kommunistliku kuurordi süsteemile avaldas leninlik tööstusorganisatsioonide kontseptsioon ehk funktsionaalne spetsiali- seerumine ja ajakasutus koos tegevusstandarditega, mis said sel ajal omamoodi ,,normideks" (Goldberg 1992: 329331). 31 1960. aastatel tekkis ka Eesti kohalikel kolhoosnikel võimalus tuusikuid saada. Kogu selle aja jooksul kasvas jõudsalt reguleerimata eramajutus, sest erasektor pidi tulema toime ka suvitajatega, kes võisid aastaid käia väikese tasu eest mõne tuttava perekonna juures ja rääkida kohast edasi oma tuttavatele. (Raagmaa 1997: 148179) 1970. aastal
SUUR VIISIK (BIG FIVE): Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned: a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle f) Goldberg, Lewis. (1980) jt. - Suure Viisiku propageerimine, Oliver John(1993) , Jerry Wiggins (1989) g) Robert McCrae, Paul Costa NEO-PI (1985), NEO-PIR (1992) 5 SÕLTUMATUT DIMENSIOONI EHK ISELOOMUJOONT: Dimensioonid, dimensioonide tahud. Neurootilisus (neuroticism). Ekstravertsus (extraversion). Avatus (openness to experience). Meelekindlus (conscientiousness). Sotsiaalsus (Agreeableness). ISELOOMUJOONED:
• Osa funktsionalistlikke keeleteooriaid tunnistab keele vahendistaatust inimeste eesmärkide saavutamisel, kuid üritab ikkagi keelt deterministlike reeglite abil kirjeldada ja lähtub eeldusest, et keelenditel on tähendused, mitte vastupidi. Vt nt Dik 1989, Halliday 1989, Dik 1997, Hengeveld ja Mackenzie 2008. Oma lähenemist radikaalseks funktsionalismiks nimetav Columbia koolkond (Contini- Morava ja Goldberg 1995, Reid et al. 2002, Davis et al. 2004) on siinse käsitlusega hästi sobival seisukohal, et kõnelemine on loov tegevus, kasutuskõlbulike keelevahendite hulk pole suletud ja kuuldav tekst on kuulaja jaoks üksnes vihje kõneleja mõistmiseks. Samas postuleerib ka Columbia koolkond kõne kõrvale ikkagi ka keele kui süsteemi, millel on range struktuur ja mille elementidel on semantilised tähendused